Spordijook või õlu? Mida soovitab pärast treeningut juua spordifüsioloogia professor

(Foto: ekigyuu/Creative Commons)
11.02.2016 9:59
Rubriik: Tervis

Treening tehtud. Kas kustutada janu spordijoogi või hoopis õllega?

“Soome Jyväskylä ülikooli uuringu kohaselt aitab õlu pärast sportlikku sooritust organismil paremini taastuda kui spordi-ja energiajoogid,” vahendab elu24.postimees YLE kaudu põhjanaabrite uuringut.

Põhjus olevat selles, et õlles on märgatavalt rohkem kasulikke mikroelemente kui spordijookides ja seega sobivat eriti hästi siis, kui ollakse tegeletud palju higistamist tekitanud liikumisega.

Tartu ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik ütles, et otseselt ta soomlaste uuringut kommenteerida ei taha, sest selleks peaks ta enne leidma aega ja võimalust sellega tutvumiseks. Ka tolle uuringu autori nimi – Juho Leikas – ei ole talle tuttav.

Kuid pärast treeningut või võistlust õlut spordijoogist tõhusamaks taastumisvahendiks pidada on Ööpiku sõnul pehmelt väljendudes ennatlik.

Tartu ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik. (Foto: Erakogu)

Miks see ennatlik on?

Sordijookide koostis on selline, mis stimuleerib nii keha energia- kui ka veevarude taastumist. Energiavarude taastamise seisukohast on esmatähtsad joogi koostisse kuuluvad süsivesikud. Tähtis on nii nende kogus, täpsemalt kontsentratsioon, kui ka liik.

Tõsisema treeninguga kaasneb enamasti märkimisväärne veekaotus higierituse tõttu. Keha normaalse veetasakaalu saavutamisele ja taastamisele aitavad tõhusalt kaasa spordijoogis leiduvad elektrolüüdid, millest kõige olulisem on naatrium.

Joogi naatriumisisaldus on oluline vähemalt kolmel põhjusel. Esiteks kiirendab naatrium vee omastamist, kuna stimuleerib selle imendumist soolest verre. Teiseks stimuleerib naatrium vee peetust organismis, vähendades diureesi ehk uriini eritumist. Kolmandaks säilib inimesel naatriumit sisaldava joogi joomisel soov juua kauem kui näiteks puhta vee või mõne naatriumivaba joogi joomisel.

Need asjaolud on küllaltki olulised, sest keha veevarude normaliseerumiseks kulub pärast tõsisemat koormust tunde ja selleks vajalik tarbitava vee kogus on umbes 150 protsenti suurem võrreldes treeningu või võistluse ajal kaotatuga. Sageli spordiga tegelevad inimesed lihtsalt joovad optimaalseks taastumiseks liiga vähe.

Mis siis õllel viga on?

Esiteks, õlles naatrium praktiliselt puudub. Teiseks sisaldab õlu alkoholi.
Naatriumi puudumise tõttu puudub õllel spordijoogile omane keha veestaatuse normaliseerumist soodustav efekt. Õlles sisalduv alkohol aga koguni stimuleerib diureesi ehk uriini eritumist, raskendades seetõttu normaalse veetasakaalu saavutamist.

Kuna täielikuks taastumiseks vajalik vedelikukogus võib olla küllaltki suur, siis võib õlle kui "taastumisjoogi" manustamise tulemusena osutuda märkimisväärseks ka tarvitatud alkoholi kogus. Alkohol aga häirib taastumisprotsesse ka märksa laiemas mõttes, mitte üksnes vee ainevahetuse mõjutamise teel.

Objektiivsuse huvides tuleb siiski lisada, et suhteliselt lahja õlle (alkoholisisaldus umbes 2 - 2,5 protsenti) diureesi stimuleeriv toime on väiksem kui normaalse alkoholisisaldusega (ligikaudu 4 – 5 protsenti) õllel. Kui lisada lahjale õllele naatriumi koguses, mis tõstab selle elektrolüüdi kontsentratsiooni efektiivsele spordijoogile omasele tasemele, parandab see (mõnevõrra) vee peetust organismis võrreldes puhta õlle joomisega. Ent suurema alkoholisisaldusega õllele naatriumi lisamine samal määral samasugust efekti ei anna.

Mida arvata kraaniveest ja piimast?

Vastab tõele, et piima taastumisprotsesse stimuleerivad omadused on mõnes aspektis isegi tõhusamad kui tüüpilisel spordijoogil.

Ka kraanivee joomist, kui see on hea kvaliteediga, pole põhjust laita. Kui võrrelda otseselt üksnes kraanivett ja spordijooki, siis spordijoogi taastumisprotsesse stimuleeriv toime on mitmepalgelisem ja tugevam. Kuid kraanivee keha vedelikuvarusid taastav mõju paraneb tunduvalt, kui seda juua toidu kõrvale. Selline efekt tuleneb toidus leiduvast keedusoolast, mille üheks komponendiks on teatavasti naatrium.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar