TTÜ teadlased: naastrehvidest pole Eestis ilmselt pääsu   (1)

(Foto: Siim Lõvi/ERR)
Jaan-Juhan Oidermaa
22.10.2016 15:19
Rubriik: Tehnika

Alates möödunud nädalast võib Eestis ringi sõita talverehvidega, 1. detsembrist peavad need all olema juba kõigil autodel. ERR Novaatori palvel naastrehvide kasutamise mõttekust kommenteerinud Tallinna tehnikaülikooli teadlased nentisid, et Eesti teede heitlikkust arvestades on nende kasutamine ilmselt jätkuvalt põhjendatud, kuid viitasid põhjaliku mõjuanalüüsi puudumisele.

Autojuhtidel valida lamell- ja naastrehvide vahel. Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp tõi välja, et talvistes oludes on vaja tagada mitte ainult võimalikult suur rehvi ja teekatte sidestustegur, vaid muutuvates teeoludes ka selle võimalikult väike heitlikkus. ''Selles osas tagavad naastrehvid mõnevõrra suurema turvalisuse kui lamellrehvid. Naastrehvid kindlustavad lamellrehvidega võrreldes üldjuhul jäisel ja ka lumisel teel parema juhitavuse, lühema pidurdusteekonna ning parema kiirenduse,'' laiendas akadeemik.

Eesti eripärad
Rehvi tüüp tuleks valida selle järgi, millistes oludes kõige sagedamini sõita tuleb. Siinkohal tuleks TTÜ teedeinstituudi direktori Andrus Aaviku sõnul meeles pidada Eesti teedevõrgu eripärasid. Näiteks ligikaudu 16 000 kilomeetrise kogupikkusega riigi maanteevõrgust peab vastamata seisunditasemele 1 umbes 10 500 kilomeetrit. Teisisõnu võib see olla jää ja kinnisõidetud lume all ning libedustõrjet teostatakse ainult ohtlikes kohtades ehk kokku 500 kilomeetril. Sõidujäljed peavad lume- ja jäävabad olema ligikaudu 2000 kilomeetril. Seal tehakse kogu teel ka libedustõrjet.

Palju parem pole olukord linnades. Seaduse järgi peab olema lume ja jäävaba kate ainult kiirteedel, mida Eestis pole, ning põhitänavatel ja teedel. See tähendab, et enamus linnatänavaid ja –teid ei ole talvel kindlasti jää- ja lumevabad.

''Kuna enamik meie teede- ja tänavavõrgust on talvel kaetud siiski kinnisõidetud lume ja jääga ning libedustõrjet teostatakse talvel riigimaanteedest ainul ca 38 protsendil, siis ilmselt on naastrehvide kasutamine jätkuvalt õigustatud, aga vajalik oleks kindlasti teostada selles osas põhjalik analüüs nii õigusliku kui ka ohutuse ja majandusliku tasuvuse poolelt,'' lisas Aavik.

Täiendav kulumine
Kuigi naastrehvid tõstavad talvistes teeoludes oluliselt sõiduohutust, on sellel oma hind. ''Nende puuduseks on intensiivne teede pinna kulutamine. Mida suurem on naastu mass ja väljaulatus rehvist ning suurem on auto kiirus, seda suurem on kulumine,'' kinnitas Kübarsepp. Kui palju naastude mõjul Eestis täpselt teekate täiendavalt kulub, pole võimalik öelda.

Mujal tehtud uurimuste kohaselt rebib naastrehvidega varustatud sõiduauto aga Aaviku sõnul saja kilomeetri kohta teekatte pinnalt 2,2—3,5 kilogrammi mineraalmaterjali ja sideaine osakesi. Liiklussagedustel 1000 autot ööpäevas muutuvad kulumisroopad aastas keskmiselt 3—4 millimeetri võrra sügavamaks. Samas sõltub see suuresti ka temperatuurist ja niiskusest. ''Temperatuuril +5 C võib asfaltkatte kulumine olla märja katte korral 55 g/km ja kuiva katte korra vaid 4 g/km,'' tõi Aavik näite.

Keskkonamõju
Kuigi Eesti õhukvaliteeti võib pidada Euroopa kontekstis väga heaks, tõuseb õhusaaste tase Eesti suuremates linnades kevadeti praktiliselt igal aastal paaril päeval üle lubatud määra. Keskkonnaeksperdid toovad sel puhul olmekütte, mootorites põlevate fossiilkütuste ja tolmava pinnase kõrval saasteallikana välja naast- ja lamellrehvide tekitatava kulumise. Selle üle, kui palju lahti rebitud mineraalmaterjalist ja sideainest kleepub autode külge, palju satub keskkonda ning kui suur osa peensaastest lõpetab inimeste kopsudes, võib vaid spekuleerida.

Kopsu jõudes võivad aga jämedamat sorti peenosakesed kutsuda esile mikropõletikke ja teisi muutusi, mis võivad päädida hingamisteede kroonilise põletikuga. Välja võivad areneda ka fibrootilised protsessid, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja süveneda allergilise astma ilmingud.

Keskkonnamõju poolest tuleks teadlaste hinnangul eelistada selgelt lamellrehve. ''Ka lamellrehvid tõstavad, nii nagu naastrehvidki, talvistes teetingimustes sõiduohutust, kuid nende mõju teekattele on umbes sama suur või väike kui suverehvidel. Samuti ei moodustu märkimisväärselt loodust saastavaid tee kulumise produkte,'' mõtiskles Kübarsepp. Lisaks pole nendega sõitmisel müratase suurem, kui suverehvide kasutamisel.

Akadeemik rõhutas, et ka talvistes oludes sõltub rehvide võimekus märjal ja kuival asfaldil rohkem tootjast ja sellest, millise Euroopa piirkonna jaoks neid toodetakse, kui sellest, kas tegu on naast- või lamellrehviga. Teisisõnu, rehvide ostmisele peaks eelnema põhjalik eeltöö.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    FOTOD: Robotex saavutas publikurekordi
    Eile

    Euroopa suurimal robotivõistlusel Robotex osales sel aastal ligi 16 000 külalist, sellega ületas võistlus eelmisel aastal saavutatud 14 000 piiri.

  • foto
    Tark elektrivõrk säästab raha ja keskkonda
    02.12

    Tarkvõrk on elektrivõrk, mis kasutab elektri tootmiseks ja jaotamiseks automaatikasüsteemi, pakkudes seega võimalusi säästlikumaks ja tõhusamaks elektrikaustuseks ja -tootmiseks. Eestiski on selles vallas jõutud idee tasandilt katsetuste faasi.

  • foto
    Elementide perioodilisustabel täienes nelja elemendi võrra
    01.12

    Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit lisas nädala alguses toimunud kohtumisel perioodilisustabelisse ametlikult neli uut elementi, täites sellega elementide perioodilisustabeli seitsmenda rea.

  • foto
    Suurim PrimeGridi algarv on üheksa miljoni kohaline
    30.11

    Taas on hea meel teatada ühe suure arvu leidmisest. Suurtes arvudes ja nende leidmises ei ole alati ilmtingimata midagi erilist, seekord aga küll. Tegu on suurima algarvuga, mis nüüdseks teada saadud ühisarvutusplatvormi PrimeGridi abil.

  • foto
    Tartu füüsikud meisterdavad grafeenist tehisnina
    29.11

    Tartu ülikooli füüsikud töötavad välja grafeenil põhinevat tehisnina, mis võiks hoiatada inimesi tulevikus näiteks õhusaaste või füüsilise ülepingutuse eest.

  • foto
    Gravitatsioonisignaalid hoiatavad lähenevate maavärinate eest
    25.11

    Jaapanit 2011. aastal laastanud Tohoku-Oki maavärina ajal Maa gravitatsiooniväljas toimunud muutusi uurinud teadlased on leidnud sündmusele viitava gravitatsioonilise signaali. Sarnased jäljed võivad anda võimaluse rahva maavärina eest hoiatamiseks ammu enne purustavate seismiliste lainete saabumist.

  • foto
    Nutiplaaster hoiatab ületreenimise eest
    24.11

    Tänapäeval laialt levinud aktiivsusmonitorid mõõdavad peaasjalikult südame löögisagedust ja ööpäevaringset aktiivsust. Uut tüüpi kehale kleebitavad nutiplaastrid võiksid aga käigupealt anda eralduva higi põhjal anda aimu ka sellest, millal on õige aeg juua vett või tarbida lisaks elektrolüüte.

  • foto
    Pikenevad patendijärjekorrad pidurdavad tööstuse ja teaduse arengut
    23.11

    Mõnedes riikides võib patendi registreerimisele kuluda enam kui kümme aastat. See aga pärsib üldist arengut, töökohtade loomist ning maksab maailma majandusele ligi 10 miljardit eurot aastas.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: lained toovad taastuvenergeetikasse uusi tuuli
    23.11

    Tallinna tehnikaülikoolis valmiv laineenergial töötav elektrigeneraator võiks varustada energiaga muu hulgas laevu ja väikesaari ning kaitsta meres asuvaid tuuleparke lainete kahjustava mõju eest.

  • foto
    Tartu teadlased muutsid staatilise elektri paljale silmale nähtavaks
    22.11

    Tartu ülikooli teadlased arendasid välja materjali, mida on võimalik kasutada staatilise elektrilaengu tuvastamiseks nähtava värvimuutuse abil. Uudne materjal on nanotraate sisaldav odava hinnaga vedelik, täpsemalt suspensioon ehk heljum, mis võib pakkuda tohutut rahasäästu elektroonikatööstusele.

  • foto
    Grandioosne kvanteksperiment paneb proovile vaba tahte olemuse
    21.11

    Kvantmehaanika tekitab nii mõningaid filosoofilisi küsimusi. Näiteks, kas vaba tahe on tõepoolest olemas või on see pelgalt illusioon. Teadlaste peades on nüüd sündinud plaan vaba tahte ja kvantmehaanika vaheliste seoste paremaks mõistmiseks. Oma panuse saavad anda ka tavalised inimesed tänavalt.

  • foto
    Tulevikuahi vajab inimest ainult puude koldesse panemisel
    18.11

    Keskkonnauuringud on näidanud, et praegu Eestis levinud klassikalised küttekolded tekitavad palju kahjulikke heitmeid. Nii võib väikeelamupiirkonnas liikudes mitte ainult silmaga näha vaid ka ninaga tunda, et kuskil köetakse ahju. Ahikütte tulevikutehnoloogiad peaksid tagama selle, et korstnast väljuv gaasikooslus on keskkonnasõbralikum.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Juri Ess ja liiklusõnnetuste ennetamine
    16.11

    Kolme minuti teadusvideote sari tutvustab Eesti noorteadlaste uurimusi. Sarja esimeses klipis räägib Tallinna tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna doktorant Juri Ess, kuidas ennetada õnnetusi parema liikluskorralduse abil.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: milleks kasutada tööstusroboteid?
    16.11

    Inimesed ei peaks tööstusrobotite pealetungi kartma, kuna need asuvad tegema valdavalt inimestele tüütuid või ohtlikuid töid, leiab Tallinna tehnikaülikooli mehhatroonikasüsteemide õppetooli teadur Maido Hiiemaa.

  • foto
    Neutrontähel ja rakuorganellil on sarnane struktuur
    14.11

    Mis on ühist neutrontähtedel maailmaruumis, lasanjel meie ees taldrikul ja tsütoplasmavõrgustikul meie rakkudes? Ühine on neil teatatav üldine struktuur, ehkki need kolm nähtust ise on väga eripalgelised.

  • foto
    Rõivatööstuse tulevikutehnoloogiad pakuvad personaalsemat lähenemist
    12.11

    Kas tulevik on rõivaste päralt, mis ei kulu ega kortsu? Mitte ainult. Funktsionaalsed erirõivad võivad anda infot sellegi kohta, kuidas kandja end tunneb. Rõivatööstuses kasutatavad tehnoloogiad ja materjalid muutuvad üha nutikamaks. Nende võimaluste ära kasutamine nõuab taipu nii tootjatelt kui ka tarbijatelt.

  • foto
    Mektorys avatud küttelabor näitab toasooja teekonda tootmisest radiaatorini
    11.11

    TTÜ Mektory kompleksis avatud unikaalses küttelaboris on võimalik jälgida kaugkütte miniatuurset mudelit.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: virtuaalreaalsus muudab tööstusrobotid ohutumaks
    09.11

    Viimastel aastatel on kasvavaks trendiks erinevate tootmisliinide ja tootmisseadmete simulatsioonitarkvara kasutuselevõtt. TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi insener Vladimir Kuts kinnitab, et on olemas erinevad tarkvaralised vahendid ning kõik vajalikud instrumendid selleks, et simuleerida oma tootmist virtuaalselt.

  • foto
    Kvantsiire võtab veidi aega
    08.11

    Väikeste asjade maailmas kehtivad kvantfüüsika seadused, mis tähendab muu hulgas seda, et paljud nähtused, mis tavaarusaama järgi võiksid olla sujuvad, kulgevad mikromaailmas jõnksakalt. Kui näiteks aatomi peale langeb valguseosake footon, suureneb tuuma ümber tiirutava elektroni energia hüppeliselt.

  • foto
    Liiklus oleks sujuvam kärjelises tänavavõrgus  
    07.11

    Liiklusummikud on väga tüütud nähtused. Nüüd on Colombia teadlastele pähe tulnud idee, kuidas tänavavõrku nõnda ümber korraldada, et ummikuid tuleks ette harvem. Nad jooksutasid arvutil üht suhteliselt lihtsat matemaatilist mudelit, mis kirjeldas autoliiklust linnas, mille tänavad olid rajatud kuusnurkse mustrina, justkui mesitaru kärjekannude seinad.

  • foto
    Superarvuti toetab tetraneutroni olemasolu
    06.11

    Kui paneme kokku neli neutronit, siis saame kokku tetraneutroni. Seni on see vaid teooria, aga kaks Ameerikas töötavat teadlast on nüüd superarvuti peal senisest kindlamini väljaarvutanud, et selline neljast neutronist koosnev osake on tõesti võimalik.

  • foto
    Antropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetada
    04.11

    Isejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.

  • foto
    Teadusvideo: Kuidas mälupulgad nanotehnoloogiaga paremaks teha?
    02.11

    Tartu ülikooli materjaliteaduse doktorant Kristjan Kalam selgitab kolme minuti videos, kuidas töötab mälupulk ja kuidas nanotehnoloogia abil uudne mälutüüp välja arendada.

  • foto
    Spinatist saab teha miiniotsija
    02.11

    Ameerika teadlased on teinud tavalisest spinatitaimest miiniotsija. Selleks tegid nad tavalisest spinatitaimest kõigepealt pisut ebatavalise spinatitaime. Nimelt lisasid nad spinatitaime lehtedesse erilisi süsiniknanotorusid, väikesi torujaid süsiniku molekule.

  • foto
    Vanades katseandmetes võib peituda uus elementaarosake
    28.10

    Vanu teadusandmeid ei tasu ära visata. Õnneks neid kõige tähtsamaid andmeid ei visatagi. Nüüd tundubki, et kahekümne aasta eest tehtud osakestepõrgutuse andmetes on peidus märk ühest seninägemata elementaarosakesest.

  • foto
    Tehisintellekti uurija: loodan, et robotitest ei saa kunagi kohtunikke
    27.10

    Londoni ülikooli kolledži arvutiteadlased esitlesid koostöös õigusekspertidega hiljuti tehisintellekti, mis suudab ennustada Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõudnud juhtumite lõpptulemust 79-protsendilise täpsusega. Süsteemi kirjeldava uurimuse juhtivautor Nikolas Aletras roboteid kohtusaalis näha ei soovi, küll võiks tehisintellekt kiirendada reaalsete abivajajateni jõudmist.

  • foto
    Tehismõistus mõistab kohtumõistmist  
    25.10

    Kas tehisintellekt võib hakata inimeste üle kohut mõistma? Esialgu siiski mitte, aga briti ja ameerika teadlased on loonud tehismõistussüsteemi, mis suudab ligi 80-protsendise täpsusega ennustada või ka iseseisvalt tagantjärele välja mõelda, millise otsuse langetab ühes või teises asjas Euroopa Inimõiguste Kohus.

  • foto
    TTÜ teadlased: naastrehvidest pole Eestis ilmselt pääsu  
    22.10

    Alates möödunud nädalast võib Eestis ringi sõita talverehvidega, 1. detsembrist peavad need all olema juba kõigil autodel. ERR Novaatori palvel naastrehvide kasutamise mõttekust kommenteerinud Tallinna tehnikaülikooli teadlased nentisid, et Eesti teede heitlikkust arvestades on nende kasutamine ilmselt jätkuvalt põhjendatud, kuid viitasid põhjaliku mõjuanalüüsi puudumisele.

  • foto
    Virtuaalrobotid mõjutavad valimisi
    18.10

    Suhtlusmeedias toimuvates poliitilistes diskussioonides osalevad juba mõnda aega botid ja on võimalik, et mõjutavad sellega valimiste tulemusi.

  • foto
    TTÜ teadlane: Samsung läks telefoni akut arendades veidi liiga kaugele
    11.10

    Tallinna tehnikaülikooli füüsikainstituudi dotsendi Arvo Mere sõnul on liitiumioonakude puhul on tihti probleemiks sisemise lühise tekkimine ning see pole ainult Samsungi mure.