Pärnusse rajatakse Eesti esimene vesinikkütuse tankla

Video
Katre Tatrik, Tartu ülikool
18.05.2016 12:57
Rubriik: Tehnika

Eesti on vesinikkütuseks valmis. Vähemalt usuvad nii Tartu elektrokeemikud ning projekteerimis- ja konsultatsioonifirma NT Bene. Koostööd tehes plaanivad nad avada Euroopa Liidu kaasfinantseerimisel juba 2018. aasta lõpus Pärnus Eesti esimese vesinikkütuse tankla.

Rajatav tankla tuleb kaherõhuline ning lisaks vesinikbussidele, mida esialgu hakkab Pärnus sõitma kaks, saavad seal tankima hakata ka vesinikul töötavad sõiduautod. Vesinikbussid- ja autod on masinad, mille paaki tangitakse suure rõhu all vesinik, mis suunatakse kütuseelementi, kust tuleb välja veeaur ning masina liikumapanev elekter.

Kuid enne, kui vesinik paaki jõuab, tuleb see näiteks veest elektrolüüsi abil kätte saada. Tartu ülikooli keemia instituudi direktor Enn Lusti sõnul saab veest vesinikku toota vähemalt 11 meetodil, kuid kõige odavam on vesinikku saada loodusliku gaasi metaani katalüütilise lagundamise teel.

Pärnusse Rääma prügila juurde rajatav vesinikutankla hakkab esialgu vesinikku tootma võrgust tuleva n-ö rohelise elektrienergia abil vee elektrolüüsi kaudu. Tankla teises arenguetapis tahetakse vesiniku tootmiseks kasutada juba prügila juurde rajatava päikesepaneelide välja elektrienergiat, mis salvestatakse patareides ja kasutatakse edasi elektrolüüserite toitmiseks. Sellele võib järgneda elektrolüüserite varustamine tuulest saadud elektriga. Tankla kolmandas etapis hakatakse vesinikku tootma ka prügila biomassist ja reoveest.

“Eesmärk on viia tootmine üle ligi 100-protsendiliselt taastuvenergiale,” sõnas professor Lust, “sest tootes vesinikkütust taastuvatest loodusressurssidest, ei vabane keskkonda süsihappegaasi ja sellist kütust võib nimetada juba ökoloogiliselt puhtaks kütuseks.”

Ökoloogiliselt toodetud vesinikul töötav sõiduauto saastab professori sõnul keskkonda umbes kümme korda vähem, kui bensiinil töötav sõiduauto. “Kusjuures saastava mõju hulka loetakse nii elektrolüüserite ja kütuselementide kui ka tuuleparkides tuulikute ning päikseväljade patareide ehitamiseks kasutatud materjalide tootmiseks kulutatud ressursse, mis toodavad süsihappegaasi.”

Ökoloogilise vesinikkütuse tootmiseni on Pärnus muidugi veel pikk maa. Praegu on olemas Euroopa Komisjoni 50-protsendiline toetus projekti esimesele etapile – vesinikkütuse tootmine elektrolüüsil, milleks vajalik elekter tuleb võrgust.

Pärnu vesinikujaam on osa Euroopa Liidu väljaarendatavast kaheksast kõrgtehnoloogilisest transpordikoridorist ja kuulub ühtlasi kogu EL-i vesinikul töötavate transpordikoridoride hulka.

 Plaanitav vesinikutanklate võrgustik.

Esimesed kaks kuni viis vesinikbussi peavad Pärnus kohal olema ning tankla nende tankimiseks valmis 2018. aasta lõpus, kuid arendaja Raigo Pert loodab proovitankimised teha juba järgmisel aastal.

Selleks tuleb Tartu ülikooli teadlastel esmalt aidata ettevõtjatel disainida ja välja arendada energiasalvestamise süsteemid ning ühildada need elektrolüüseritega. Ent juba tegelevad elektrokeemikud ka sellega, et tulevikus saaks Pärnu vesinikutankla minna üle päikeseenergiale.

Enn Lust ütles, et NT Bene on tarninud neile maailma eri nurkadest mitmeid süsinikmaterjale, mida nad juba praegu uurivad ja testivad. Seejärel valitakse neist parimad välja superkondensaatorite või naatrium-ioonpatareide tegemiseks, et luua päikeseenergia kogumiseks tõhusad süsteemid.

“Tegelikult on ettevõtmise teises etapis Tartu ülikooli roll veelgi suurem, kui lihtsalt nende materjalide ja patareide uurimine ja arendamine. Nimelt tegeleme keemia instituudis ka polümeerelektrolüüt-kütuseelementide ja elektrolüüseritega ning tahkeoksiidsete kütuseelementide/elektrolüüseritega,” rääkis Lust, “me tahame olemasolevad süsteemid paremaks ja odavamaks teha.”

Just kütuseelementide kõrge hind on üks põhjustest, mis on vesinikautode kiiret populaarsuse kasvu seni pidurdanud. Kuigi kalli kütuseelemendiga vesinikautode kilomeetrihind on umbes kolm korda odavam, maksavad need ostuhetkel tavalistest keskklassi autodest vähemalt kaks korda rohkem – 50–120 tuhat dollarit.

Kuid nii akadeemik Enn Lust kui ka ettevõtja Raigo Pert on kindlad, et tehnoloogiate arenedes hinnad alanevad ning vesinikkütuseid ja vesinikautosid hakatakse kasutama üha enam. Nad leiavad, et praegune olukord on sarnane niinimetatud muna ja kana probleemiga: pole tanklaid, pole ka autosid; pole autosid, pole ka tanklaid.

Kas teadsid?

  • Vesinik on Tartu ülikoolis aus sees olnud juba Wilhelm Ostwaldi aegadest. Ostwald oli esimene, kes näitas 1896. aastal, et kütuselemendis vesiniku kütusena kasutamine on palju efektiivsem, kui vesiniku põletamine.
  • Vesinikku on võimalik toota vee elektrolüüsil, kasutades tuulikute, päikesepatareide või biomassi/biogaasi baasil toodetud elektrit.
  • Tartu ülikooli keemia instituut arendab NT Benele odavaid ja tõhusaid energiasalvestussüsteeme vesinikujaamades kasutatavate elektrolüüserite toiteks.
  • Kütuseelemendiga vesinikautode suureks plussiks peetakse lühikest, alla viie minuti jäävat tankimisaega. Ühe tankimisega on võimalik läbida umbes pooltuhat kilomeetrit.
    Bensiinimootoriga autode ees on vesinikautode suureks eeliseks, et vesinikul töötav sõiduauto saastab keskkonda umbes kümme korda vähem, kui bensiinil töötav sõiduauto ning arvestades kütuse maksumust, on vesinikauto kilomeetrihind bensiiniauto kilomeetrihinnast odavam umbes kolm korda.
  • Üks kilogramm vesinikku sisaldab sama palju energiat kui üks gallon ehk ligi 3,8 liitrit bensiini. See tähendab, et praegu olemasolevad kütuseelemendiga autod saavad ühe kilogrammi vesinikuga sõita 81 miili ehk 130 kilomeetrit. Samas läbivad sõiduautod ühe galloni bensiiniga sõltuvalt masina kubatuurist vaid 18–31 miili ehk umbes 30–50 kilomeetrit.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    Eile

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    FOTOD: Robotex saavutas publikurekordi
    04.12

    Euroopa suurimal robotivõistlusel Robotex osales sel aastal ligi 16 000 külalist, sellega ületas võistlus eelmisel aastal saavutatud 14 000 piiri.

  • foto
    Tark elektrivõrk säästab raha ja keskkonda
    02.12

    Tarkvõrk on elektrivõrk, mis kasutab elektri tootmiseks ja jaotamiseks automaatikasüsteemi, pakkudes seega võimalusi säästlikumaks ja tõhusamaks elektrikaustuseks ja -tootmiseks. Eestiski on selles vallas jõutud idee tasandilt katsetuste faasi.

  • foto
    Elementide perioodilisustabel täienes nelja elemendi võrra
    01.12

    Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit lisas nädala alguses toimunud kohtumisel perioodilisustabelisse ametlikult neli uut elementi, täites sellega elementide perioodilisustabeli seitsmenda rea.

  • foto
    Suurim PrimeGridi algarv on üheksa miljoni kohaline
    30.11

    Taas on hea meel teatada ühe suure arvu leidmisest. Suurtes arvudes ja nende leidmises ei ole alati ilmtingimata midagi erilist, seekord aga küll. Tegu on suurima algarvuga, mis nüüdseks teada saadud ühisarvutusplatvormi PrimeGridi abil.

  • foto
    Tartu füüsikud meisterdavad grafeenist tehisnina
    29.11

    Tartu ülikooli füüsikud töötavad välja grafeenil põhinevat tehisnina, mis võiks hoiatada inimesi tulevikus näiteks õhusaaste või füüsilise ülepingutuse eest.

  • foto
    Gravitatsioonisignaalid hoiatavad lähenevate maavärinate eest
    25.11

    Jaapanit 2011. aastal laastanud Tohoku-Oki maavärina ajal Maa gravitatsiooniväljas toimunud muutusi uurinud teadlased on leidnud sündmusele viitava gravitatsioonilise signaali. Sarnased jäljed võivad anda võimaluse rahva maavärina eest hoiatamiseks ammu enne purustavate seismiliste lainete saabumist.

  • foto
    Nutiplaaster hoiatab ületreenimise eest
    24.11

    Tänapäeval laialt levinud aktiivsusmonitorid mõõdavad peaasjalikult südame löögisagedust ja ööpäevaringset aktiivsust. Uut tüüpi kehale kleebitavad nutiplaastrid võiksid aga käigupealt anda eralduva higi põhjal anda aimu ka sellest, millal on õige aeg juua vett või tarbida lisaks elektrolüüte.

  • foto
    Pikenevad patendijärjekorrad pidurdavad tööstuse ja teaduse arengut
    23.11

    Mõnedes riikides võib patendi registreerimisele kuluda enam kui kümme aastat. See aga pärsib üldist arengut, töökohtade loomist ning maksab maailma majandusele ligi 10 miljardit eurot aastas.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: lained toovad taastuvenergeetikasse uusi tuuli
    23.11

    Tallinna tehnikaülikoolis valmiv laineenergial töötav elektrigeneraator võiks varustada energiaga muu hulgas laevu ja väikesaari ning kaitsta meres asuvaid tuuleparke lainete kahjustava mõju eest.

  • foto
    Tartu teadlased muutsid staatilise elektri paljale silmale nähtavaks
    22.11

    Tartu ülikooli teadlased arendasid välja materjali, mida on võimalik kasutada staatilise elektrilaengu tuvastamiseks nähtava värvimuutuse abil. Uudne materjal on nanotraate sisaldav odava hinnaga vedelik, täpsemalt suspensioon ehk heljum, mis võib pakkuda tohutut rahasäästu elektroonikatööstusele.

  • foto
    Grandioosne kvanteksperiment paneb proovile vaba tahte olemuse
    21.11

    Kvantmehaanika tekitab nii mõningaid filosoofilisi küsimusi. Näiteks, kas vaba tahe on tõepoolest olemas või on see pelgalt illusioon. Teadlaste peades on nüüd sündinud plaan vaba tahte ja kvantmehaanika vaheliste seoste paremaks mõistmiseks. Oma panuse saavad anda ka tavalised inimesed tänavalt.

  • foto
    Tulevikuahi vajab inimest ainult puude koldesse panemisel
    18.11

    Keskkonnauuringud on näidanud, et praegu Eestis levinud klassikalised küttekolded tekitavad palju kahjulikke heitmeid. Nii võib väikeelamupiirkonnas liikudes mitte ainult silmaga näha vaid ka ninaga tunda, et kuskil köetakse ahju. Ahikütte tulevikutehnoloogiad peaksid tagama selle, et korstnast väljuv gaasikooslus on keskkonnasõbralikum.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Juri Ess ja liiklusõnnetuste ennetamine
    16.11

    Kolme minuti teadusvideote sari tutvustab Eesti noorteadlaste uurimusi. Sarja esimeses klipis räägib Tallinna tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna doktorant Juri Ess, kuidas ennetada õnnetusi parema liikluskorralduse abil.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: milleks kasutada tööstusroboteid?
    16.11

    Inimesed ei peaks tööstusrobotite pealetungi kartma, kuna need asuvad tegema valdavalt inimestele tüütuid või ohtlikuid töid, leiab Tallinna tehnikaülikooli mehhatroonikasüsteemide õppetooli teadur Maido Hiiemaa.

  • foto
    Neutrontähel ja rakuorganellil on sarnane struktuur
    14.11

    Mis on ühist neutrontähtedel maailmaruumis, lasanjel meie ees taldrikul ja tsütoplasmavõrgustikul meie rakkudes? Ühine on neil teatatav üldine struktuur, ehkki need kolm nähtust ise on väga eripalgelised.

  • foto
    Rõivatööstuse tulevikutehnoloogiad pakuvad personaalsemat lähenemist
    12.11

    Kas tulevik on rõivaste päralt, mis ei kulu ega kortsu? Mitte ainult. Funktsionaalsed erirõivad võivad anda infot sellegi kohta, kuidas kandja end tunneb. Rõivatööstuses kasutatavad tehnoloogiad ja materjalid muutuvad üha nutikamaks. Nende võimaluste ära kasutamine nõuab taipu nii tootjatelt kui ka tarbijatelt.

  • foto
    Mektorys avatud küttelabor näitab toasooja teekonda tootmisest radiaatorini
    11.11

    TTÜ Mektory kompleksis avatud unikaalses küttelaboris on võimalik jälgida kaugkütte miniatuurset mudelit.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: virtuaalreaalsus muudab tööstusrobotid ohutumaks
    09.11

    Viimastel aastatel on kasvavaks trendiks erinevate tootmisliinide ja tootmisseadmete simulatsioonitarkvara kasutuselevõtt. TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi insener Vladimir Kuts kinnitab, et on olemas erinevad tarkvaralised vahendid ning kõik vajalikud instrumendid selleks, et simuleerida oma tootmist virtuaalselt.

  • foto
    Kvantsiire võtab veidi aega
    08.11

    Väikeste asjade maailmas kehtivad kvantfüüsika seadused, mis tähendab muu hulgas seda, et paljud nähtused, mis tavaarusaama järgi võiksid olla sujuvad, kulgevad mikromaailmas jõnksakalt. Kui näiteks aatomi peale langeb valguseosake footon, suureneb tuuma ümber tiirutava elektroni energia hüppeliselt.

  • foto
    Liiklus oleks sujuvam kärjelises tänavavõrgus  
    07.11

    Liiklusummikud on väga tüütud nähtused. Nüüd on Colombia teadlastele pähe tulnud idee, kuidas tänavavõrku nõnda ümber korraldada, et ummikuid tuleks ette harvem. Nad jooksutasid arvutil üht suhteliselt lihtsat matemaatilist mudelit, mis kirjeldas autoliiklust linnas, mille tänavad olid rajatud kuusnurkse mustrina, justkui mesitaru kärjekannude seinad.

  • foto
    Superarvuti toetab tetraneutroni olemasolu
    06.11

    Kui paneme kokku neli neutronit, siis saame kokku tetraneutroni. Seni on see vaid teooria, aga kaks Ameerikas töötavat teadlast on nüüd superarvuti peal senisest kindlamini väljaarvutanud, et selline neljast neutronist koosnev osake on tõesti võimalik.

  • foto
    Antropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetada
    04.11

    Isejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.

  • foto
    Teadusvideo: Kuidas mälupulgad nanotehnoloogiaga paremaks teha?
    02.11

    Tartu ülikooli materjaliteaduse doktorant Kristjan Kalam selgitab kolme minuti videos, kuidas töötab mälupulk ja kuidas nanotehnoloogia abil uudne mälutüüp välja arendada.

  • foto
    Spinatist saab teha miiniotsija
    02.11

    Ameerika teadlased on teinud tavalisest spinatitaimest miiniotsija. Selleks tegid nad tavalisest spinatitaimest kõigepealt pisut ebatavalise spinatitaime. Nimelt lisasid nad spinatitaime lehtedesse erilisi süsiniknanotorusid, väikesi torujaid süsiniku molekule.

  • foto
    Vanades katseandmetes võib peituda uus elementaarosake
    28.10

    Vanu teadusandmeid ei tasu ära visata. Õnneks neid kõige tähtsamaid andmeid ei visatagi. Nüüd tundubki, et kahekümne aasta eest tehtud osakestepõrgutuse andmetes on peidus märk ühest seninägemata elementaarosakesest.

  • foto
    Tehisintellekti uurija: loodan, et robotitest ei saa kunagi kohtunikke
    27.10

    Londoni ülikooli kolledži arvutiteadlased esitlesid koostöös õigusekspertidega hiljuti tehisintellekti, mis suudab ennustada Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõudnud juhtumite lõpptulemust 79-protsendilise täpsusega. Süsteemi kirjeldava uurimuse juhtivautor Nikolas Aletras roboteid kohtusaalis näha ei soovi, küll võiks tehisintellekt kiirendada reaalsete abivajajateni jõudmist.

  • foto
    Tehismõistus mõistab kohtumõistmist  
    25.10

    Kas tehisintellekt võib hakata inimeste üle kohut mõistma? Esialgu siiski mitte, aga briti ja ameerika teadlased on loonud tehismõistussüsteemi, mis suudab ligi 80-protsendise täpsusega ennustada või ka iseseisvalt tagantjärele välja mõelda, millise otsuse langetab ühes või teises asjas Euroopa Inimõiguste Kohus.

  • foto
    TTÜ teadlased: naastrehvidest pole Eestis ilmselt pääsu  
    22.10

    Alates möödunud nädalast võib Eestis ringi sõita talverehvidega, 1. detsembrist peavad need all olema juba kõigil autodel. ERR Novaatori palvel naastrehvide kasutamise mõttekust kommenteerinud Tallinna tehnikaülikooli teadlased nentisid, et Eesti teede heitlikkust arvestades on nende kasutamine ilmselt jätkuvalt põhjendatud, kuid viitasid põhjaliku mõjuanalüüsi puudumisele.

  • foto
    Virtuaalrobotid mõjutavad valimisi
    18.10

    Suhtlusmeedias toimuvates poliitilistes diskussioonides osalevad juba mõnda aega botid ja on võimalik, et mõjutavad sellega valimiste tulemusi.