Pikenevad patendijärjekorrad pidurdavad tööstuse ja teaduse arengut

23.11.2016 13:08
Rubriik: Tehnika

Mõnedes riikides võib patendi registreerimisele kuluda enam kui kümme aastat. See aga pärsib üldist arengut, töökohtade loomist ning maksab maailma majandusele ligi 10 miljardit eurot aastas.

Microsoft taotles 2001. aastal Brasiilias patenti oma ClearType tehnoloogiale, mis aitas selgemaks teha kuvaril nähtavat teksti. Samal aastal võeti tehnoloogia kasutusele operatsioonisüsteemis Windows XP. Sama patenti taotleti ka teistes riikides ning patent sai neis registreeritud 2002. aasta alguses, kuid Brasiilias patent puudus. Aastate möödudes rakendati ClearType’i mitmetes Windowsi opsüsteemides ja toodetes: Vistas, 7-s, ja Word 2007-s. Microsofti Brasiilia patent oli endiselt taotlemisel. Selleks ajaks kui Microsoft tuli välja Word 2013-ga, ClearType’i enam ei kasutatud. Järgmisel aastal kinnitati Brasiilias viimaks Micorsofti ClearType tehnoloogia patent.

USA-s asuva Intellektuaalomandi kaitse keskuse (CPIP) vaatles patendi taotlemise protsesse üle maailma. Selgus, et probleemid ei piirdu arengumaadega, vaid järjekorrad muutuvad aina pikemaks ka Euroopas. Riigi jõukus või selle puudus ei mõjuta patendi registreerimise kiirust või aeglust.

Vaadeldud kaheksa-aastasel perioodil (2008–2016) leidis CPIP, et taotluse esitamisest patendi registreerimiseni kulus Brasiilias keskmiselt üle kümne aasta, Euroopas tuli oodata ligi viis aastat. Kui see kedagi lohutab, siis järjekord võib olla pikemgi: Tais olid 2015. aastal meditsiinipatendid ootel olnud 16 aastat. Kannatust pidid varuma nii bioteaduste (biotehnoloogia, meditsiin) kui ka mobiilitehnoloogia (digi- ja telekommunikatsioon, audiovisuaaltehnoloogia) valdkonna arendajad.

Viivituse põhjuseks on mõnedes riikides taotluste hulga kasv ja patendimenetlejate puudus. Näiteks 2014. aastal kasvas üleilmne patenditaotluste hulk 4,5 protsenti. Enim, ligi miljon, esitati taotlusi Hiinas, järgnesid USA (580 000), Jaapan (325 000), Korea (210 000) ja Euroopa (152 000).

Euroopa patendiamet (EPO) võimaldab kaubamärgikaitset kuni 40 riigis. Kuigi EPO on juba nelikümmend aastat tegutsenud ja kuulub patendiasutuste koostöövõrku, on selle patendimenetluse protsess pikenenud viimase üheteistkümne aastaga viielt aastalt peaaegu kuueni.

Uuringu ühe autori Mark Schultzi sõnul aitavad patendid kannustada innovatsiooni. Samuti pakuvad need ettevõtjatele kindlustunnet, motiveerivad ettevõtlusse investeerima ja toodet turustama. Patendi viibimine kahjustab aga majandust, takistab kasulike rakenduste kasutuselevõttu ja ühiskonda.

Järjekordade tekitatud suur kulu tuleneb näiteks sellest, et pika ootamise järel loobutakse patenditaotlusest ja patendiamet kaotab tulu. Samuti näitab hiljutine ligi 46 000 USA idufirma uuring, et iga ooteaastaga, mille võrra viimaks edukas rakendus või lahenduse kasutuselevõtt viibis, vähendas ettevõtte töökohti ja tulu järgneva viie aasta jooksul 21–28 protsendi võrra. Lisaks vähenes poole võrra tõenäosus, et ettevõte oma aktsiatega börsile tuleks.

Mõnedes riikides on võimalik pääseda järjekorras ettepoole, kuid ka sellel on oma hind, teised patenditaotlejad peavad selle võrra kauem ootama.

Korea 2,8 aasta pikkune patendiprotsessi kestus näitab, et seda saab teha ka kiiremini ja samas kvaliteetselt. Ka Hiina ooteaeg on kõigest 2,9 aastat.

Lisandub probleem koostööga. USA, Suurbritannia ja Jaapani patendiametid on valmis omavahel koostööd tegema, kuid mõned arengumaad pole sellest huvitatud.

Nii Suurbritannia kui ka USA patendiametid uurivad võimalusi, kuidas leidlikumate lahenduste ja infotehnoloogia abil tööaega lühendada, samas kui India kavatseb oma patendiekspertide hulka kahekordistada.

Toimetas
Virgo Siil

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Arvuti vilkuv leed reedab teie saladused
    Eile

    Iisraeli Ben-Guriyyoni Negevi ülikooli küberkaitsekeskuse teadlased uurisid võimalusi, kuidas internetist isoleeritud arvutist andmeid varastada ja leidsid, et üks selline vahend võib olla kõvaketta tegevust näitav tilluke leed.

  • foto
    ESTCube-2 blogi: algab prototüübi testimine
    22.02

    ERR Novaator hakkab avaldama ESTCube-2 meeskonna veebipäevikuid, milles tuleb juttu meeskonna tegemistest ja satelliidi valmimise teekonnast.

  • foto
    3D-prinditud kaamera annab kotka pilgu
    17.02

    Saksa teadlased esitlevad kotkasilmast inspireeritud 3D-prinditud kaamerat. Aparaati saaks kasutada näiteks endoskoopide ja nutitelefonide kaamerate lahutusvõime parandamiseks ning isejuhtivate autode sensorites.

  • foto
    Jätkusuutliku disaini labor ühendab disainis keskkonna- ja sotsiaalteadused
    16.02

    Eesti kunstiakadeemia juures on 2015. aasta sügisest toimetanud jätkusuutliku disaini labor, mis võtab fookusesse ringmajanduse ja väärtustava taaskasutuse teemad. Koostöös Lilleoru kogukonnaga käib laboris töö uudse väikemajade lahenduse loomiseks, mis oleks ühtaegu keskkonnasõbralikult ehitatud, mõistliku hinnaga kui ka inimsõbralikult kasutatav.

  • foto
    Kiirenditehnoloogiate massideni jõudmist pidurdab tööstuse huvipuudus
    16.02

    Kuigi Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) paistab maailmas eeskätt silma alusteaduste arendamise ja inimeste maailmapildi avardamisega, on see olnud ka mitmete meditsiinitehnoloogiate kasvulavaks. Uute tehnoloogiate, näiteks vähiteraapiate massidesse jõudmine on aga võimatu tööstuse huvita.

  • foto
    Numbrimäng: Higgsi boson võib kuulutada maailmalõppu
    15.02

    Universum on olemuslikult ebastabiilne ja lõpliku elueaga, järeldavad teistele elementaarosakestele massi andva Higgsi bosoni omadusi uurinud füüsikud. Selle asemele tekkivas maailmakõiksuses kehtivad füüsikaseadused tõenäoliselt mõistuslikku elu ei toeta.

  • foto
    Füüsika uurimise praktilised tulemused: puutetundlik ekraan ja WWW
    15.02

    Kuigi pole selge kas ja kuidas maailm lõpu saab, siis meie universumi uurimise käigus töötatakse välja tehnoloogiaid, millest on kasu ühiskonnale laiemalt – sõna otseses mõttes käega katsutavaim tulemus on meie nutitelefonide puutetundlikud ekraanid.

  • foto
    Masinõpe treenib arvuti tulevikku ennustama  
    10.02

    Teadlased otsivad koostöös ettevõtlussektoriga mobiilsideandmetest mustreid rahvastiku liikumises ja loodavad nende põhjal teha ennustusi inimeste tuleviku liikumiste kohta.

  • foto
    Valgustundlikud LED-id tõotavad viia ekraanide interaktiivsuse uuele tasemele
    10.02

    Puutetundlikke ekraane ei pruugi olla vaja juba õige pea reaalselt puudutada. Teadlased esitlevad uusi LED-lambikesi, mis suudavad lisaks valguse kiirgamisele registreerida samaaegselt sellele langevaid varje ja valgust.

  • foto
    Vaataja küsib: miks jäätub kuum vesi kiiremini kui külm vesi?
    09.02

    Televaataja saatis “Novaatorile” küsimuse, miks teatud tingimustel külmub kuumem vesi hoopis kiiremini kui leige vesi. Otsisime sellele küsimusele vastust Tallinna ülikooli füüsikutelt.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: kuidas vältida elektriseadmete kummalist käitumist?
    08.02

    Kui Popov ja Marconi aastal 1895 oma esimesi raadioside katseid tegid, võisid nad olla suhteliselt rahulikud, sest maailmas polnud just palju erinevaid elektriseadmeid, mis oleks võinud segada nende raadioside seansse. Tänapäeval on olukord kordi keerulisem, nendib Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur Heigo Mõlder

  • foto
    Füüsikud esitlesid suuremõõtmelise kvantarvuti kavandit
    02.02

    Briti füüsikud esitlevad üksikasjalikku projekti vaid juba väljatöötatud tehnoloogiat kasutades moodulitest koosneva kvantarvuti ehitamiseks. Vastavalt vajadusele ja lahendavate ülesannete keerukusele võiks arvuti mahtuda toanurka või täita terve jalgpallistaadioni.

  • foto
    Struktuurne riidevärv hoiab veekogud puhtad
    02.02

    Kiirmood on odav, aga kahjulik keskkonnale. Riiete värvimisel kasutatavad ained saastavad tehaste ümbruse veekogusid. Nüüd teatab rühm hiina teadlasi, et on leidnud viisi, kuidas värvida riideid keskkonnaohutult.

  • foto
    TTÜ teadlaste nutikas võrk püüab kinni vähirakud ja keskkonnasaaste
    01.02

    Tallinna tehnikaülikooli teadlased töötavad välja nutikat polümeerset võrku molekulide püüdmiseks. Selline võrk peab kinni ainult kindlaid molekule, näiteks viiruseid ja ravimeid. Ning just seetõttu sobib see näiteks ravimite õigesse kohta toimetamiseks või keskkonnasaaste määramiseks.

  • foto
    ESTCube-2 on plaanis katsetada Eesti teadlaste arendatavat erilist kaitsekatet
    01.02

    Eesti meterjaliteadlased on alustanud uuringuid aatomkihtsadestuse rakendamiseks täiesti uudsete materjalide loomisel. Nimelt on võimalik kombineerida aatomkihtsadestust osavalt mitmete teiste materjalide sünteesimeetoditega nii, et nende eelised kompenseerivad üksteise puudujääke ning tulemuseks on enneolematult heade omadustega uus materjal.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Ultraheli- ja röntgenuuringud aitavad hinnata ka ehitiste tervist
    27.01

    Arstid kasutavad nihkes liigeste, mõranenud luude ja teiste inimese sisemiste hädade tuvastamiseks röntgenit ja ultraheliseadmeid. Tallinna tehnikakõrgkool aitab ehitus- ja projekteerimisettevõtetel kasutada samasugust tehnoloogiat sildade ja teiste betoonehitiste tehnilise seisukorra hindamisel.

  • foto
    TTÜ majandusteadlased õpetavad Euroopale bürokraatia vähendamist
    25.01

    Äriettevõtted on pika aja jooksul välja töötanud viise, kuidas vähendada kulukat bürokraatiat, mis on rahaliselt kallis aga ka ajamahukas. Nüüd otsitakse Tallinna tehnikaülikooli teadlaste abil lahendusi bürokraatia vähendamiseks Euroopa riikide avalikus sektoris.

  • foto
    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    21.01

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

  • foto
    Uudne andmetalletustehnika pakub lahendust andmekeskuste energianäljale
    19.01

    Infoühikute – 1 ja 0 – töötlemisele kulutatakse umbes kaks protsenti maailmas toodetavast elektrist. Sellest märgatav osa kulub andmete kirjutamisel vabanevast soojusest vabanemiseks. Näitaja kahekordistub seejuures iga viie aastaga. Hollandi ja poola teadlased esitlevad nüüd süsteemi, mille abil eraldub bittide kirjutamisel soojust praegusest miljoneid kordi vähem.

  • foto
    Telefoniaku saab kaasa väikese tulekustuti
    17.01

    Nutitelefon on vahva vidin, aga nutuseks võib olukord minna siis, kui telefoni aku ühtäkki leekidesse lahvatab. Seda on juhtunud. Möödunud aastal oli telefonitootja Samsung sunnitud just isesüttivate liitium-ioonakude pärast turult tagasi kutsuma kõik Note 7 telefonid.

  • foto
    Tartu teadlased aitavad tuumasünteesiuurijatel Päikese Maale tuua
    17.01

    Euroopa üks suuremaid teadus- ja arendusprojekte EUROfusion, mis loodi tuumasünteesil põhineva elektritootmise saavutamiseks, andis eestlastest ja prantslastest koosnevale teadlasterühmale tööd. Nad said võimaluse luua kõrge kiirgustaluvusega optilised materjalid. Neid materjale võiks tulevikus kasutada tuumasünteesireaktorite talitust jälgivates diagnostikaseadmetes.

  • foto
    Moodulelemendid kiirendavad hoone ümbersündi liginullenergiamajaks
    13.01

    TTÜ teadlaste ja puitmajaehitajate koostöös arendatakse puitelementidega mooduleid, mis võimaldavad korrusmaja renoveerida liginullenergiahooneks kiirelt ja ilma tellinguteta.

  • foto
    Loomauuringud aitavad vigastatud droonidel lennata  
    09.01

    Droonide ehitajatel on lindudelt ja mesilastelt mõndagi õppida. Nii saaks näiteks äädikakärbse eeskujul ehitatud droon jätkata lendamist ka pärast tiiva kaotamist.

  • foto
    "Agenda" CES-il: nutihäll aitab vanematel magada
    07.01

    Tehnoloogiamessil CES esitletud nutikas häll Snoo võtab unest ärganud imikute uuesti uinutamiseks appi automaatselt mitmeid trikke, mis peaks vähendama vanemate kurnatust ja tuua õnnelikuma pereelu.

  • foto
    "Agenda" CES-il: robotid tulevad!
    07.01

    Paljude inimeste sooviks on ilmelt leida oma ellu kaaslane, kes aitaks neil kodus paremini hakkama saada. Maailma suurimal tehnoloogimessil CES võis näha mitmeid roboteid, mis üritavad täita just seda tühimikku.

  • foto
    Meie aju loob ettekujutuse maailmast eelnevate teadmiste põhjal
    07.01

    Aju ei vahenda pärismaailma, vaid loob selle sisendi eelnevate teadmiste põhjal, kirjutavad Sirbis ajuteadlane ja psühholoog Jaan Aru ning Madis Vasser.

  • foto
    Kapten Korrosioon võitleb materjalide hävimise vastu
    07.01

    Tartu ülikooli hargettevõtte Captain Corrosioni juhataja ja TÜ kiletehnoloogia labori insener Maido Merisalu on koostöös teiste ülikooli materjaliteadlastega töötanud välja kõrgtehnoloogilised kaitsekatted. Need kaitsekatted võivad pikendada eri metallisulamite eluiga kuni mitu tuhat aastat, kirjutab ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

  • foto
    "Agenda" CES-il: kaasaskantav päikesepaneel ühendab kodu elektrivõrgust lahti
    06.01

    Maailma suurimal tehnoloogiamessil CES tutvustatakse esimest päikesepatareid, mis oskab energiat salvestada ja seda jagada ning suhelda energiat tarbivate asjadega.

  • foto
    "Agenda" CES-il: nutikas juuksehari kuulab, kui katki on kiharad
    05.01

    Kas kammid juukseid õigesti? Maailma esimene nutikas juuksehari annab sellele vastuse, analüüsides seda, kui tugevasti, millise nurga alt ja kui mitu korda kiharaid harjad.