Kiirenditehnoloogiate massideni jõudmist pidurdab tööstuse huvipuudus

Kiiritusravi. (Foto: CERN)
Jaan-Juhan Oidermaa
16.02.2017 16:32
Rubriik: Tehnika

Kuigi Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) paistab maailmas eeskätt silma alusteaduste arendamise ja inimeste maailmapildi avardamisega, on see olnud ka mitmete meditsiinitehnoloogiate kasvulavaks. Uute tehnoloogiate, näiteks vähiteraapiate massidesse jõudmine on aga võimatu tööstuse huvita.

"Tippteaduse tegemiseks on koostöö hädavajalik. See on ilma teadmuse ja tehnoloogia jagamiseta võimatu. Peale selle on tehtavad alusuuringud väga kallid ja selle maksavad kinni maksumaksjad. Seeläbi peavad CERN-i liikmesriigid ja ühiskond laiemalt selle käigus sündivatest tehnoloogiatest saama kasu võimalikult kiiresti," rõhutas keskuse tehnoloogiasiirde võrgustiku ja biomeditsiiniliste rakenduste kaaskoordinaator Manjit Dosanjh.

Naine nentis, et fundamentaalteaduste puhul ei saa kunagi päris kindel olla, millal või kust läbimurre saabub. "Nii on muidugi tõenäolisem, et maailma muutev avastus tehakse 12 000-liikmelises kollektiivis kui väiksemas töörühmas. Kuid see ei pruugi taanduda ainult ideede üldarvule," laiendas Dosanjh. Pigem kasvatab maailma eri paigust pärit teadlaste kultuurilise tausta erinevus tõenäosust, et ideedest kasvab välja midagi enamat.

Samas rõhutas ta, et CERN-ist ei tasu oodata liiga palju. Organisatsiooni peamiseks eesmärgiks on alusuuringutega tegelemine. Nõnda jäi see omal ajal kitsaks nii näiteks veebi (world wide web) arendamisega tegelenud Tim Bernes-Lee'le kui ka positronemissioontomograafiale (PE) keskendunud David Townsendile ja Alan Evansile.

Enamat kui Higgsi boson
Kuigi teadmussiire on alates 2000. aastast pärast tehnoloogiasiirde osakonna asutamist hoogu kogunud, sõltub see rühma esimesena juhtinud Dosanjhi hinnangul endiselt paljudest muutujatest. "On vaja tarvis visionääridest juhte nagu Herwig Schopperit või viimati Rolf Heuerit, kes tahavad tõesti ühiskonnale ja CERN-i liikmesriikidele näidata, milline mõju CERN-il on. Et see ei piirdu vaid Higgsi bosoni leidmise jms-ga," märkis Dosanjh. Mööda ei saa vaadata ka liikmesriike esindavatest delegaatidest ja üldisest rahastusest.

Erilise tõuke andis tehnoloogiasiirdega tegeleva üksuse loomine meditsiinile. Näiteks kannustas see tagant prootonitel-ioonidel põhineva meditsiiniseadmete (PIMS), PET-is kasutamiseks sobilike kristallide (CRYSTAL) ja meditsiinis kasutatavate detektorite (MEDIPIX) rakendusvõimaluste uurimist.

Ühe suuremat rolli mängib erinevate erialade vahelise koostöö ergutamine. "Füüsikutel on tehnoloogiad, kuid nad ei tea ise, milliseid neist meditsiinis vaja läheb. Samas arvavad meditsiini valdkonnas töötavad teadlased, et füüsikud ei peaks ütlema, mis on neile kõige parem," sõnas Dosanjh. Kui ühiste ajurünnakute ja dialoogi vajalikkust mõistetakse kogukonnas siiski üha paremini, ei pruugi uued tehnoloogiad jõuda tööstuse huvita abivajajateni alati väga kiiresti.

Hadronteraapia võlud ja vaevad
Seda ilmestab näiteks vähiravis rakendatav hadronteraapia. Kuigi seda kasutati vähihaige ravimiseks juba 1954. aastal, on sellele praeguseks ligipääs hinnanguliselt vaid ühel protsendil vähihaigetest. Esimene hadronteraapiat pakkuv meditsiinikeskus valmis alles 1990. aastate alguses.

Välja võib tuua mitu põhjust. Esiteks pole selge, kes peaks rahastama meetodi tõhusust ja ohutust tõestavaid kliinilisi katseid. Ravimifirmadel puudub selleks huvi ja motivatsioon. "Ettevõtted teavad, et kui nad investeerivad näiteks kemoteraapias kasutatavate ravimite väljatöötamisse või nende parandamisse miljardi, saavad nad tõenäoliselt kümme tagasi," märkis Dosanjh.

Kiiritusravis kasutatavaid masinaid on võimalik kasutada aga paljude patsientide raviks. Isegi tavapärases röntgenteraapias kasutatavaid seadmeid tuleb aga asendada keskmiselt kord kümne aasta jooksul. "Cernis asuv LEIR, mis on sisuliselt hadronteraapiaks sobilik sünkroton, on käigus juba 40 aastat," lisas Dosanjh.

Keskmise röntgenmasina maksumus ulatub kümne miljoni euroni, hadronteraapiaks tarvilikud aparaadid on 2 – 3 korda kallimad. Turu võimalikku küllastumiskiirust arvestades jääks ettevõtete kasum aga piiratuks – 250 000 inimese kohta läheb tarvis vaid umbes ühte röntgenkiirte allikat.

Naine tõi välja, et vähiravis röntgenkiirte või nende kombinatsioonis mõne teise teraapiaga kasutamine parandab enam kui poolte patsientide seisundit. Hadronteraapia tõotab muuta seda veelgi tõhusamaks. Tuumaosakesi, näiteks prootoneid on võimalik koondada nende eripära tõttu elektronidest ja footonitest kitsamale alale. Seeläbi saavad vähem kahjustada kasvajate vahetuses läheduses paiknevad terved koed. Osakesed vallandavad nende poolt kantava energia vaid kiirekimbu otsas.

Paradoksaalsel kombel võib meetodi tõhusus raskendada kliiniliste katsete korraldamist. Teraapia tulemuslikkuse hindamine nõuab võrdlusmomenti. Näiteks Jaapanis peavad arstid kohati võimaluse olemasolul hadronteraapia asemel kehvema meetodi soovitamist arstieetika vastaseks. Viimaks võib kiiritusteraapia potentsiaalsete kõrvalmõjude avaldamine võtta kümneid aastaid.

Teraapia sünnivaludele vaatamata Dosanjh lootusrikas, et hadronteraapia jõuab õige pea ka laiemate massideni. "Käesoleval aastal on keskusi, mille ehitus juba käib, mis on saanud tegutsemisloa või ravivad juba patsiente, umbes 50. Kolme aasta pärast peaks neid olema aga juba 100," sõnas Dosanjh.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Arvuti vilkuv leed reedab teie saladused
    Eile

    Iisraeli Ben-Guriyyoni Negevi ülikooli küberkaitsekeskuse teadlased uurisid võimalusi, kuidas internetist isoleeritud arvutist andmeid varastada ja leidsid, et üks selline vahend võib olla kõvaketta tegevust näitav tilluke leed.

  • foto
    ESTCube-2 blogi: algab prototüübi testimine
    22.02

    ERR Novaator hakkab avaldama ESTCube-2 meeskonna veebipäevikuid, milles tuleb juttu meeskonna tegemistest ja satelliidi valmimise teekonnast.

  • foto
    3D-prinditud kaamera annab kotka pilgu
    17.02

    Saksa teadlased esitlevad kotkasilmast inspireeritud 3D-prinditud kaamerat. Aparaati saaks kasutada näiteks endoskoopide ja nutitelefonide kaamerate lahutusvõime parandamiseks ning isejuhtivate autode sensorites.

  • foto
    Jätkusuutliku disaini labor ühendab disainis keskkonna- ja sotsiaalteadused
    16.02

    Eesti kunstiakadeemia juures on 2015. aasta sügisest toimetanud jätkusuutliku disaini labor, mis võtab fookusesse ringmajanduse ja väärtustava taaskasutuse teemad. Koostöös Lilleoru kogukonnaga käib laboris töö uudse väikemajade lahenduse loomiseks, mis oleks ühtaegu keskkonnasõbralikult ehitatud, mõistliku hinnaga kui ka inimsõbralikult kasutatav.

  • foto
    Kiirenditehnoloogiate massideni jõudmist pidurdab tööstuse huvipuudus
    16.02

    Kuigi Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) paistab maailmas eeskätt silma alusteaduste arendamise ja inimeste maailmapildi avardamisega, on see olnud ka mitmete meditsiinitehnoloogiate kasvulavaks. Uute tehnoloogiate, näiteks vähiteraapiate massidesse jõudmine on aga võimatu tööstuse huvita.

  • foto
    Numbrimäng: Higgsi boson võib kuulutada maailmalõppu
    15.02

    Universum on olemuslikult ebastabiilne ja lõpliku elueaga, järeldavad teistele elementaarosakestele massi andva Higgsi bosoni omadusi uurinud füüsikud. Selle asemele tekkivas maailmakõiksuses kehtivad füüsikaseadused tõenäoliselt mõistuslikku elu ei toeta.

  • foto
    Füüsika uurimise praktilised tulemused: puutetundlik ekraan ja WWW
    15.02

    Kuigi pole selge kas ja kuidas maailm lõpu saab, siis meie universumi uurimise käigus töötatakse välja tehnoloogiaid, millest on kasu ühiskonnale laiemalt – sõna otseses mõttes käega katsutavaim tulemus on meie nutitelefonide puutetundlikud ekraanid.

  • foto
    Masinõpe treenib arvuti tulevikku ennustama  
    10.02

    Teadlased otsivad koostöös ettevõtlussektoriga mobiilsideandmetest mustreid rahvastiku liikumises ja loodavad nende põhjal teha ennustusi inimeste tuleviku liikumiste kohta.

  • foto
    Valgustundlikud LED-id tõotavad viia ekraanide interaktiivsuse uuele tasemele
    10.02

    Puutetundlikke ekraane ei pruugi olla vaja juba õige pea reaalselt puudutada. Teadlased esitlevad uusi LED-lambikesi, mis suudavad lisaks valguse kiirgamisele registreerida samaaegselt sellele langevaid varje ja valgust.

  • foto
    Vaataja küsib: miks jäätub kuum vesi kiiremini kui külm vesi?
    09.02

    Televaataja saatis “Novaatorile” küsimuse, miks teatud tingimustel külmub kuumem vesi hoopis kiiremini kui leige vesi. Otsisime sellele küsimusele vastust Tallinna ülikooli füüsikutelt.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: kuidas vältida elektriseadmete kummalist käitumist?
    08.02

    Kui Popov ja Marconi aastal 1895 oma esimesi raadioside katseid tegid, võisid nad olla suhteliselt rahulikud, sest maailmas polnud just palju erinevaid elektriseadmeid, mis oleks võinud segada nende raadioside seansse. Tänapäeval on olukord kordi keerulisem, nendib Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur Heigo Mõlder

  • foto
    Füüsikud esitlesid suuremõõtmelise kvantarvuti kavandit
    02.02

    Briti füüsikud esitlevad üksikasjalikku projekti vaid juba väljatöötatud tehnoloogiat kasutades moodulitest koosneva kvantarvuti ehitamiseks. Vastavalt vajadusele ja lahendavate ülesannete keerukusele võiks arvuti mahtuda toanurka või täita terve jalgpallistaadioni.

  • foto
    Struktuurne riidevärv hoiab veekogud puhtad
    02.02

    Kiirmood on odav, aga kahjulik keskkonnale. Riiete värvimisel kasutatavad ained saastavad tehaste ümbruse veekogusid. Nüüd teatab rühm hiina teadlasi, et on leidnud viisi, kuidas värvida riideid keskkonnaohutult.

  • foto
    TTÜ teadlaste nutikas võrk püüab kinni vähirakud ja keskkonnasaaste
    01.02

    Tallinna tehnikaülikooli teadlased töötavad välja nutikat polümeerset võrku molekulide püüdmiseks. Selline võrk peab kinni ainult kindlaid molekule, näiteks viiruseid ja ravimeid. Ning just seetõttu sobib see näiteks ravimite õigesse kohta toimetamiseks või keskkonnasaaste määramiseks.

  • foto
    ESTCube-2 on plaanis katsetada Eesti teadlaste arendatavat erilist kaitsekatet
    01.02

    Eesti meterjaliteadlased on alustanud uuringuid aatomkihtsadestuse rakendamiseks täiesti uudsete materjalide loomisel. Nimelt on võimalik kombineerida aatomkihtsadestust osavalt mitmete teiste materjalide sünteesimeetoditega nii, et nende eelised kompenseerivad üksteise puudujääke ning tulemuseks on enneolematult heade omadustega uus materjal.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Ultraheli- ja röntgenuuringud aitavad hinnata ka ehitiste tervist
    27.01

    Arstid kasutavad nihkes liigeste, mõranenud luude ja teiste inimese sisemiste hädade tuvastamiseks röntgenit ja ultraheliseadmeid. Tallinna tehnikakõrgkool aitab ehitus- ja projekteerimisettevõtetel kasutada samasugust tehnoloogiat sildade ja teiste betoonehitiste tehnilise seisukorra hindamisel.

  • foto
    TTÜ majandusteadlased õpetavad Euroopale bürokraatia vähendamist
    25.01

    Äriettevõtted on pika aja jooksul välja töötanud viise, kuidas vähendada kulukat bürokraatiat, mis on rahaliselt kallis aga ka ajamahukas. Nüüd otsitakse Tallinna tehnikaülikooli teadlaste abil lahendusi bürokraatia vähendamiseks Euroopa riikide avalikus sektoris.

  • foto
    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    21.01

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

  • foto
    Uudne andmetalletustehnika pakub lahendust andmekeskuste energianäljale
    19.01

    Infoühikute – 1 ja 0 – töötlemisele kulutatakse umbes kaks protsenti maailmas toodetavast elektrist. Sellest märgatav osa kulub andmete kirjutamisel vabanevast soojusest vabanemiseks. Näitaja kahekordistub seejuures iga viie aastaga. Hollandi ja poola teadlased esitlevad nüüd süsteemi, mille abil eraldub bittide kirjutamisel soojust praegusest miljoneid kordi vähem.

  • foto
    Telefoniaku saab kaasa väikese tulekustuti
    17.01

    Nutitelefon on vahva vidin, aga nutuseks võib olukord minna siis, kui telefoni aku ühtäkki leekidesse lahvatab. Seda on juhtunud. Möödunud aastal oli telefonitootja Samsung sunnitud just isesüttivate liitium-ioonakude pärast turult tagasi kutsuma kõik Note 7 telefonid.

  • foto
    Tartu teadlased aitavad tuumasünteesiuurijatel Päikese Maale tuua
    17.01

    Euroopa üks suuremaid teadus- ja arendusprojekte EUROfusion, mis loodi tuumasünteesil põhineva elektritootmise saavutamiseks, andis eestlastest ja prantslastest koosnevale teadlasterühmale tööd. Nad said võimaluse luua kõrge kiirgustaluvusega optilised materjalid. Neid materjale võiks tulevikus kasutada tuumasünteesireaktorite talitust jälgivates diagnostikaseadmetes.

  • foto
    Moodulelemendid kiirendavad hoone ümbersündi liginullenergiamajaks
    13.01

    TTÜ teadlaste ja puitmajaehitajate koostöös arendatakse puitelementidega mooduleid, mis võimaldavad korrusmaja renoveerida liginullenergiahooneks kiirelt ja ilma tellinguteta.

  • foto
    Loomauuringud aitavad vigastatud droonidel lennata  
    09.01

    Droonide ehitajatel on lindudelt ja mesilastelt mõndagi õppida. Nii saaks näiteks äädikakärbse eeskujul ehitatud droon jätkata lendamist ka pärast tiiva kaotamist.

  • foto
    "Agenda" CES-il: nutihäll aitab vanematel magada
    07.01

    Tehnoloogiamessil CES esitletud nutikas häll Snoo võtab unest ärganud imikute uuesti uinutamiseks appi automaatselt mitmeid trikke, mis peaks vähendama vanemate kurnatust ja tuua õnnelikuma pereelu.

  • foto
    "Agenda" CES-il: robotid tulevad!
    07.01

    Paljude inimeste sooviks on ilmelt leida oma ellu kaaslane, kes aitaks neil kodus paremini hakkama saada. Maailma suurimal tehnoloogimessil CES võis näha mitmeid roboteid, mis üritavad täita just seda tühimikku.

  • foto
    Meie aju loob ettekujutuse maailmast eelnevate teadmiste põhjal
    07.01

    Aju ei vahenda pärismaailma, vaid loob selle sisendi eelnevate teadmiste põhjal, kirjutavad Sirbis ajuteadlane ja psühholoog Jaan Aru ning Madis Vasser.

  • foto
    Kapten Korrosioon võitleb materjalide hävimise vastu
    07.01

    Tartu ülikooli hargettevõtte Captain Corrosioni juhataja ja TÜ kiletehnoloogia labori insener Maido Merisalu on koostöös teiste ülikooli materjaliteadlastega töötanud välja kõrgtehnoloogilised kaitsekatted. Need kaitsekatted võivad pikendada eri metallisulamite eluiga kuni mitu tuhat aastat, kirjutab ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

  • foto
    "Agenda" CES-il: kaasaskantav päikesepaneel ühendab kodu elektrivõrgust lahti
    06.01

    Maailma suurimal tehnoloogiamessil CES tutvustatakse esimest päikesepatareid, mis oskab energiat salvestada ja seda jagada ning suhelda energiat tarbivate asjadega.

  • foto
    "Agenda" CES-il: nutikas juuksehari kuulab, kui katki on kiharad
    05.01

    Kas kammid juukseid õigesti? Maailma esimene nutikas juuksehari annab sellele vastuse, analüüsides seda, kui tugevasti, millise nurga alt ja kui mitu korda kiharaid harjad.