Aasta saab lisasekundi – kaost ei tule
Maa pöörlemiskiirus väheneb aeglaselt, kuid järjekindlat. Nii kavatseb Pariisi Observatoorium lisada maailma ametlikule ajale taas lisasekundi. Tallinna tehnikaülikooli võrgutarkvara õppetooli juhataja Tanel Tammeti sõnul ei tohiks see arvutite tavakasutajaid oluliselt mõjutada, erandjuhtudel võib see aga puudutada süsteeme, kus on kellade täpsus ülioluline.
„Üldiselt arvan, et lisasekund ei tohi midagi hullu teha. Teine asi on see, et arvutid peavad ise millegi järgi aega ja nende enda sisemine kell ei tea lisasekundi tekkimisest midagi. Arvutikellasid peaks seadma, osad arvutid teevad seda ise ja lähtuvad aja sünkroniseerimisel kesksest serverist. Mõni seda aga ei tee ja kell võib minna sekundi võrra valeks. Selle käsitsi seadmine pole väga raske, kuid seda peab keegi tegema,“ märkis professor.
„Päris suur süsteem, kus on erinevad arvutid ja kellad ning need üritavad sünkroniseerida oma tegevust kellade järgi ehk sellistel erijuhtudel, kui keegi on sellise enam-vähem häki programmeerinud kusagile, mis eeldab, et kellad on väga täpsed, siis võib see mõningaid probleeme tekitada. Ent see ei ole suurem mure,“ lisas Tammet.
Viimati lisati lisasekund 2012. aastal, millega kaasnevalt muutusid ajutiselt kättesaamatuks mitmed veebikeskkonnad, näiteks Foursquare, Yelp, LinkedIn ja StumbleUpon. Samuti esines tõrkeid Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemide ja Javas kirjutatud programmide töös. Osa süsteeme ei suutnud võrguprotokolli Network Time Protocol (NTP) poolt lisatava sekundiga toime tulla, mis viis nende hangumiseni.
Nõnda on soovitatud NTP-st lähtuvad süsteemid sekundi lisamise asemel sekundiks seisata. Google otsustas teise lahenduse kasuks. Sekundi ühe korraga lisamise asemel lisab NTP pikema perioodi vältel kellaajale millisekundeid. Paraku ei tea keegi aastaid ette, millal lisasekund lisada tuleb. Näiteks aastatel 1999-2005 ei tehtud seda kordagi. Küll aga lisati sekund 2005. aastal, 2008. aasta lõpus ning 2012. aastal.
Lisasekundi poolt tekitavate probleemide tõttu on mitmed riigid eesotsas Ameerika Ühendriikidega üritanud sellest juba aastaid vabaneda. Näiteks väitsid mõned delegaadid 2012. aastal Genfis toimunud arvutiteadlaste konverentsil, et lisasekund võib häirida täpselt ajastatud rahaülekandeid, mõjutades näiteks börsikauplemist, või GPS-i, mis võiks paisata sõidukeid nende kursilt kümneid meetreid kõrvale. Suurbritannia esindajad on samas tõdenud, et lisasekundi kaotamine lahutaks inimkonna lõplikult tõeliselt päikeseajast.
2015. aastal lisatakse lisasekund 30. juunil.