Miks tööl külm on, kuidas ahju kütta ja teisi igavikulisi küsimusi

Kass kamina ees. (Foto: Matt Olsen/Creative Commons)
8.01.2016 17:34
Rubriik: Tehnika

Külmad ilmad on toonud taas päevakorrale küsimuse, kuidas tuba meeldivalt soojana hoida. ERR Novaator otsis vastuseid Tallinna tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli lektorilt Dmitri Loginovilt.

Alustuseks, mis on peamine asi, mida peaks ahju küttes meeles pidama?

Kuna kütuse mittetäielikul põlemisel väheneb ahjus soojaandvus umbes 70 protsendi võrra, peab kogu kütmise vältel hoolitsema, et põlemisõhku oleks koldes piisaval määral. Samas ei tohi koldesse lasta õhku ka liiga palju. Liigne õhk, mis ei osale põlemises, jahutab asjatult lõõristiku sisepindu.

Õhku on koldes parajal määral, kui leek on hele, jõuline ja pööratud ülespoole. Liigõhk on kütmisel siiski vähem kahjulik kui mittetäielik põlemine. Ahju ei tohi panna korraga ka liiga palju kütust. Sellisel juhul võib ahju sisemuse temperatuur tõusta päris kiiresti liiga kõrgele, ahju välispind aga ei jõua üles soojeneda ja tulemusena võivad tekkida praod.

Samuti võiks üle korrata, miks ei tohiks küttepuud märjad olla...
Niiske kütuse kütteväärtus on madal. Näiteks annab õhukuiv küttepuit põlemisel kuni 80 protsendi võrra rohkem sooja kui märg või toores puit. Eriti madal on niiske turba kütteväärtus. Märja kütuse korral on ahjukolde temperatuur madalam ning seega ei saa põlemine toimuda täielikult. Lisaks asjatule kütuse raiskamisele põhjustab märja kütuse kasutamine lõõride ja korstnate pigitumist ning nõe kogunemist. Tulemuseks on tuleoht ja ahju lagunemine.

Tänapäeval kasutatakse laialdaselt ka keskkütet. Uusi radiaatoreid ostes üritavad müügimehed ikka ja jälle põhjendada, kuidas just nende müüdav mudel paneb vee ühes või teises suunas liigutamisega need rohkem sooja andma. Kui palju selles tõtt on?
Üldiselt mõjutab vesiküttekeha, sealhulgas ka radiaatori, soojusväljastust soojuskandja liikumise suund ehk peale- ja tagasivoolutorustiku ühendus järgmiselt. Kui voolu suund ülevalt alla, siis parandustegur on 1 st nominaalne soojusväljastus. Alt alla ühendusel 0,9; alt üles süsteemil väheneb see aga 1,25 korda ehk ligikaudu 0,8ni. Lisaks parandavad pikkades küttekehades soojuskandja jaotamist spetsiaalsed sisemised jaotusplaadid, mis tagavad pika küttekeha ühtlasema pinnatemperatuuri.

Peale soojuskandja liikumise suunale mõjutavad keskküttesüstemis küttekeha soojusväljastust erinevus küttekeha läbivast arvutuslikust vooluhulgast, õhurõhk, küttekeha värvimine, radiaatori asukoht, selle varjestatus ja erinevad kasutamisega seonduvad tegurid nagu küttekeha sisepindade saastatus, õhu olemasolu küttesüsteemis jmt

Külmemate ilmade korral ei tahaks kallist sooja välja lasta, kuid läppunud õhuga ruumis pole ka meeldiv viibida. Kas ventilatsioon imeb toast sooja õhu välja ja kuidas seda vältida?
Toimiv ventilatsioonisüsteem imeb teenindavast ruumist igal juhul õhu välja. Küsimus on selles, mis moel asendatakse seda õhku välisõhuga. Kui on kasutusel näiteks mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem õhu retsirkulatsiooniga või soojustagastusega, siis õhu ettesoojendamisega seotud soojuskadusid karta ei tasu. Esimesel juhul need puuduvad, viimasel tagastatakse suurem osa kulutatud soojusest ventilatsiooniagregaadi soojusvaheti abil.

Lisaks, ventilatsiooniseadme automaatika võimaldab piirata sissepuhutava õhu kogust sõltuvalt välisõhu temperatuurist. Teisisõnu, madalamate välisõhu temperatuuride korral on lubatud sissepuhutava õhu kogust vähendada. Juhul, kui on kasutuses soojustagastuseta mehaaniline väljatõmbesüsteem või loomulik ventilatsioon, mille puhul asendatakse ruumist eemaldatav õhuvooluhulk siseneva õhuga läbi piirdetarindite, aitab soojuskadusid vähendada ja soojuslikku mugavust tagada õhuvooluhulga vähendamine. Näiteks värskeõhuklappide osaline sulgumine, aknaraamide ja -pilude teipimine jms.

Kasvõi meie enda toimetuse ruumides võib sageli tunda, et tuba on jahe, kuigi termomeetri järgi jääb õhutemperatuur nii-öelda soovitatava piiresse. Millest see sõltub ja millist rolli mängib selle juures õhuniiskus?
Nähtuse põhjuseks võib muu hulgas olla ruumi madal operatiivne temperatuur. Taoline olukord võib tekkida näiteks suure aknaklaasi või klaaspinna lähedal. Kuna soojus eraldub inimeselt tavaolukorras eeskätt kiirguse ja konvektsiooni teel, siis mõjutavad soojustunnetust nii õhu kui ka ümbritsevate pindade temperatuurid. Ruumi õhu ja keskmise kiirgustemperatuuri koosmõju väljendatakse operatiivse temperatuuriga.

Tavaolukorras võib operatiivset temperatuuri avaldada ruumi õhu ja ümbritsevate pindade kiirgustemperatuuride poolsummana. Tavaline õhutermomeeter aga seda ei fikseeri. Madalamat kiirgustemperatuuri saab korvata ruumis õhutemperatuuri tõstmisega ja vastupidi.

Inimese soojuslikku mugavustunnet mõjutavad aga mitmed erinevad tegurid, sh ka siseõhu niiskus, olgugi et selle otseselt tunnetamise meel inimesel puudub. Kui hoone eri ruumides erineb suhtelise niiskuse (RH) tase rohkem kui 20 protsenti, siis langeb ka inimese mugavustunne. Inimese soojuslik tunnetus sõltub muutuva RH puhul ka riietuse niiskustehnilistest omadustest.

Eestis on välisõhu suhteline niiskus tavaliselt kõrge. Suvel on niiskus kõrge ka ruumides, talvel aga madal, isegi alla 20 protsendi. Kui RH on väike, tunnetame me õhu temperatuuri palju madalamana, kui see tegelikult on, kuna higi aurub ja jahutab inimese keha. Nt kui RH=100 protsenti, siis higi enam ei auru ja temperatuuri tunnetus on seega kõrgem – 24 °C ja RH0 tunnetakse kui 21 °C, mil 24 °C ja RH100 tunnetakse kui 27°C. Õhu suhtelise niiskuse optimaalne tase siseruumis on vahemikus 35-65 protsenti. Kusjuures üldiselt talvel on lubatud madalamad ja suvel kõrgemad RH tasemed.

Sellega seonduvalt, kas talvel tohiks toas pesu kuivatada ja mida teha sundventilatsioonita majades?
Minu teada ei ole selline tegevus otseselt seadustega-määrustega ning normidega reguleeritud. Kuna üldjuhul on niiskussisaldus ruumides talvel madal, võib pesu kuivatamine aidata kaasa suhtelise niiskuse optimaalse taseme hoidmisele. Nii et toimiva ventilatsiooniga ruumides on pesu kuivatamine talvetingimustes pigem soovitatav tegevus. Küll aga ruumides, kus toimub pidevalt palju niiskuse eraldumist ja puudub minimaalselt nõutav õhuvahetus, võib märgade esemete ning pesu kuivatamine suurendada niigi kõrget niiskuslisa ja viia lubamatult kõrgetele RH tasemeteni.

Kui palju muudab siseõhu kvaliteeti erinevate küttematerjalide kasutamine, näiteks puude asemel briketi eelistamine või ka värvilise paberi ahju ajamine?
Kui kütteahjud – katlad töötavad korralikult st ei aja suitsu ruumi sisse ning korstna kõrgus ja tõmme on vastavuses antud kütuseliigi nõutavale põlemisrežiimile, siis köetava hoone mõttes ei tohiks erinevate kütuste kasutamine antud hoone siseõhu kvaliteeti mõjutada. Muidugi tingimusel, et hoones on vastavate filtritega varustatud ventilatsiooni sissepuhkesüsteem või hoone asub hajaasustusega piirkonnas.

Erinevate kütuste kasutamine ja põlemisprotsesside tõhusus aga mõjutab otseselt välisõhu puhtust, eriti tahkekütust kasutatavate elamute piirkondades. On üldteada, et taolistes paikades on külmade ja eriti vaiksete tuuleta ilmade korral välisõhu kvaliteet langeb oluliselt. Kui sellisel juhul välisõhku antakse ruumidesse ilma puhastamiseta, halveneb vastavalt ka siseõhu kvaliteet.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar