Miks tööl külm on, kuidas ahju kütta ja teisi igavikulisi küsimusi

Kass kamina ees. (Foto: Matt Olsen/Creative Commons)
8.01.2016 17:34
Rubriik: Tehnika

Külmad ilmad on toonud taas päevakorrale küsimuse, kuidas tuba meeldivalt soojana hoida. ERR Novaator otsis vastuseid Tallinna tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli lektorilt Dmitri Loginovilt.

Alustuseks, mis on peamine asi, mida peaks ahju küttes meeles pidama?

Kuna kütuse mittetäielikul põlemisel väheneb ahjus soojaandvus umbes 70 protsendi võrra, peab kogu kütmise vältel hoolitsema, et põlemisõhku oleks koldes piisaval määral. Samas ei tohi koldesse lasta õhku ka liiga palju. Liigne õhk, mis ei osale põlemises, jahutab asjatult lõõristiku sisepindu.

Õhku on koldes parajal määral, kui leek on hele, jõuline ja pööratud ülespoole. Liigõhk on kütmisel siiski vähem kahjulik kui mittetäielik põlemine. Ahju ei tohi panna korraga ka liiga palju kütust. Sellisel juhul võib ahju sisemuse temperatuur tõusta päris kiiresti liiga kõrgele, ahju välispind aga ei jõua üles soojeneda ja tulemusena võivad tekkida praod.

Samuti võiks üle korrata, miks ei tohiks küttepuud märjad olla...
Niiske kütuse kütteväärtus on madal. Näiteks annab õhukuiv küttepuit põlemisel kuni 80 protsendi võrra rohkem sooja kui märg või toores puit. Eriti madal on niiske turba kütteväärtus. Märja kütuse korral on ahjukolde temperatuur madalam ning seega ei saa põlemine toimuda täielikult. Lisaks asjatule kütuse raiskamisele põhjustab märja kütuse kasutamine lõõride ja korstnate pigitumist ning nõe kogunemist. Tulemuseks on tuleoht ja ahju lagunemine.

Tänapäeval kasutatakse laialdaselt ka keskkütet. Uusi radiaatoreid ostes üritavad müügimehed ikka ja jälle põhjendada, kuidas just nende müüdav mudel paneb vee ühes või teises suunas liigutamisega need rohkem sooja andma. Kui palju selles tõtt on?
Üldiselt mõjutab vesiküttekeha, sealhulgas ka radiaatori, soojusväljastust soojuskandja liikumise suund ehk peale- ja tagasivoolutorustiku ühendus järgmiselt. Kui voolu suund ülevalt alla, siis parandustegur on 1 st nominaalne soojusväljastus. Alt alla ühendusel 0,9; alt üles süsteemil väheneb see aga 1,25 korda ehk ligikaudu 0,8ni. Lisaks parandavad pikkades küttekehades soojuskandja jaotamist spetsiaalsed sisemised jaotusplaadid, mis tagavad pika küttekeha ühtlasema pinnatemperatuuri.

Peale soojuskandja liikumise suunale mõjutavad keskküttesüstemis küttekeha soojusväljastust erinevus küttekeha läbivast arvutuslikust vooluhulgast, õhurõhk, küttekeha värvimine, radiaatori asukoht, selle varjestatus ja erinevad kasutamisega seonduvad tegurid nagu küttekeha sisepindade saastatus, õhu olemasolu küttesüsteemis jmt

Külmemate ilmade korral ei tahaks kallist sooja välja lasta, kuid läppunud õhuga ruumis pole ka meeldiv viibida. Kas ventilatsioon imeb toast sooja õhu välja ja kuidas seda vältida?
Toimiv ventilatsioonisüsteem imeb teenindavast ruumist igal juhul õhu välja. Küsimus on selles, mis moel asendatakse seda õhku välisõhuga. Kui on kasutusel näiteks mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem õhu retsirkulatsiooniga või soojustagastusega, siis õhu ettesoojendamisega seotud soojuskadusid karta ei tasu. Esimesel juhul need puuduvad, viimasel tagastatakse suurem osa kulutatud soojusest ventilatsiooniagregaadi soojusvaheti abil.

Lisaks, ventilatsiooniseadme automaatika võimaldab piirata sissepuhutava õhu kogust sõltuvalt välisõhu temperatuurist. Teisisõnu, madalamate välisõhu temperatuuride korral on lubatud sissepuhutava õhu kogust vähendada. Juhul, kui on kasutuses soojustagastuseta mehaaniline väljatõmbesüsteem või loomulik ventilatsioon, mille puhul asendatakse ruumist eemaldatav õhuvooluhulk siseneva õhuga läbi piirdetarindite, aitab soojuskadusid vähendada ja soojuslikku mugavust tagada õhuvooluhulga vähendamine. Näiteks värskeõhuklappide osaline sulgumine, aknaraamide ja -pilude teipimine jms.

Kasvõi meie enda toimetuse ruumides võib sageli tunda, et tuba on jahe, kuigi termomeetri järgi jääb õhutemperatuur nii-öelda soovitatava piiresse. Millest see sõltub ja millist rolli mängib selle juures õhuniiskus?
Nähtuse põhjuseks võib muu hulgas olla ruumi madal operatiivne temperatuur. Taoline olukord võib tekkida näiteks suure aknaklaasi või klaaspinna lähedal. Kuna soojus eraldub inimeselt tavaolukorras eeskätt kiirguse ja konvektsiooni teel, siis mõjutavad soojustunnetust nii õhu kui ka ümbritsevate pindade temperatuurid. Ruumi õhu ja keskmise kiirgustemperatuuri koosmõju väljendatakse operatiivse temperatuuriga.

Tavaolukorras võib operatiivset temperatuuri avaldada ruumi õhu ja ümbritsevate pindade kiirgustemperatuuride poolsummana. Tavaline õhutermomeeter aga seda ei fikseeri. Madalamat kiirgustemperatuuri saab korvata ruumis õhutemperatuuri tõstmisega ja vastupidi.

Inimese soojuslikku mugavustunnet mõjutavad aga mitmed erinevad tegurid, sh ka siseõhu niiskus, olgugi et selle otseselt tunnetamise meel inimesel puudub. Kui hoone eri ruumides erineb suhtelise niiskuse (RH) tase rohkem kui 20 protsenti, siis langeb ka inimese mugavustunne. Inimese soojuslik tunnetus sõltub muutuva RH puhul ka riietuse niiskustehnilistest omadustest.

Eestis on välisõhu suhteline niiskus tavaliselt kõrge. Suvel on niiskus kõrge ka ruumides, talvel aga madal, isegi alla 20 protsendi. Kui RH on väike, tunnetame me õhu temperatuuri palju madalamana, kui see tegelikult on, kuna higi aurub ja jahutab inimese keha. Nt kui RH=100 protsenti, siis higi enam ei auru ja temperatuuri tunnetus on seega kõrgem – 24 °C ja RH0 tunnetakse kui 21 °C, mil 24 °C ja RH100 tunnetakse kui 27°C. Õhu suhtelise niiskuse optimaalne tase siseruumis on vahemikus 35-65 protsenti. Kusjuures üldiselt talvel on lubatud madalamad ja suvel kõrgemad RH tasemed.

Sellega seonduvalt, kas talvel tohiks toas pesu kuivatada ja mida teha sundventilatsioonita majades?
Minu teada ei ole selline tegevus otseselt seadustega-määrustega ning normidega reguleeritud. Kuna üldjuhul on niiskussisaldus ruumides talvel madal, võib pesu kuivatamine aidata kaasa suhtelise niiskuse optimaalse taseme hoidmisele. Nii et toimiva ventilatsiooniga ruumides on pesu kuivatamine talvetingimustes pigem soovitatav tegevus. Küll aga ruumides, kus toimub pidevalt palju niiskuse eraldumist ja puudub minimaalselt nõutav õhuvahetus, võib märgade esemete ning pesu kuivatamine suurendada niigi kõrget niiskuslisa ja viia lubamatult kõrgetele RH tasemeteni.

Kui palju muudab siseõhu kvaliteeti erinevate küttematerjalide kasutamine, näiteks puude asemel briketi eelistamine või ka värvilise paberi ahju ajamine?
Kui kütteahjud – katlad töötavad korralikult st ei aja suitsu ruumi sisse ning korstna kõrgus ja tõmme on vastavuses antud kütuseliigi nõutavale põlemisrežiimile, siis köetava hoone mõttes ei tohiks erinevate kütuste kasutamine antud hoone siseõhu kvaliteeti mõjutada. Muidugi tingimusel, et hoones on vastavate filtritega varustatud ventilatsiooni sissepuhkesüsteem või hoone asub hajaasustusega piirkonnas.

Erinevate kütuste kasutamine ja põlemisprotsesside tõhusus aga mõjutab otseselt välisõhu puhtust, eriti tahkekütust kasutatavate elamute piirkondades. On üldteada, et taolistes paikades on külmade ja eriti vaiksete tuuleta ilmade korral välisõhu kvaliteet langeb oluliselt. Kui sellisel juhul välisõhku antakse ruumidesse ilma puhastamiseta, halveneb vastavalt ka siseõhu kvaliteet.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    21.01

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

  • foto
    Uudne andmetalletustehnika pakub lahendust andmekeskuste energianäljale
    19.01

    Infoühikute – 1 ja 0 – töötlemisele kulutatakse umbes kaks protsenti maailmas toodetavast elektrist. Sellest märgatav osa kulub andmete kirjutamisel vabanevast soojusest vabanemiseks. Näitaja kahekordistub seejuures iga viie aastaga. Hollandi ja poola teadlased esitlevad nüüd süsteemi, mille abil eraldub bittide kirjutamisel soojust praegusest miljoneid kordi vähem.

  • foto
    Telefoniaku saab kaasa väikese tulekustuti
    17.01

    Nutitelefon on vahva vidin, aga nutuseks võib olukord minna siis, kui telefoni aku ühtäkki leekidesse lahvatab. Seda on juhtunud. Möödunud aastal oli telefonitootja Samsung sunnitud just isesüttivate liitium-ioonakude pärast turult tagasi kutsuma kõik Note 7 telefonid.

  • foto
    Tartu teadlased aitavad tuumasünteesiuurijatel Päikese Maale tuua
    17.01

    Euroopa üks suuremaid teadus- ja arendusprojekte EUROfusion, mis loodi tuumasünteesil põhineva elektritootmise saavutamiseks, andis eestlastest ja prantslastest koosnevale teadlasterühmale tööd. Nad said võimaluse luua kõrge kiirgustaluvusega optilised materjalid. Neid materjale võiks tulevikus kasutada tuumasünteesireaktorite talitust jälgivates diagnostikaseadmetes.

  • foto
    Moodulelemendid kiirendavad hoone ümbersündi liginullenergiamajaks
    13.01

    TTÜ teadlaste ja puitmajaehitajate koostöös arendatakse puitelementidega mooduleid, mis võimaldavad korrusmaja renoveerida liginullenergiahooneks kiirelt ja ilma tellinguteta.

  • foto
    Loomauuringud aitavad vigastatud droonidel lennata  
    09.01

    Droonide ehitajatel on lindudelt ja mesilastelt mõndagi õppida. Nii saaks näiteks äädikakärbse eeskujul ehitatud droon jätkata lendamist ka pärast tiiva kaotamist.

  • foto
    "Agenda" CES-il: nutihäll aitab vanematel magada
    07.01

    Tehnoloogiamessil CES esitletud nutikas häll Snoo võtab unest ärganud imikute uuesti uinutamiseks appi automaatselt mitmeid trikke, mis peaks vähendama vanemate kurnatust ja tuua õnnelikuma pereelu.

  • foto
    "Agenda" CES-il: robotid tulevad!
    07.01

    Paljude inimeste sooviks on ilmelt leida oma ellu kaaslane, kes aitaks neil kodus paremini hakkama saada. Maailma suurimal tehnoloogimessil CES võis näha mitmeid roboteid, mis üritavad täita just seda tühimikku.

  • foto
    Meie aju loob ettekujutuse maailmast eelnevate teadmiste põhjal
    07.01

    Aju ei vahenda pärismaailma, vaid loob selle sisendi eelnevate teadmiste põhjal, kirjutavad Sirbis ajuteadlane ja psühholoog Jaan Aru ning Madis Vasser.

  • foto
    Kapten Korrosioon võitleb materjalide hävimise vastu
    07.01

    Tartu ülikooli hargettevõtte Captain Corrosioni juhataja ja TÜ kiletehnoloogia labori insener Maido Merisalu on koostöös teiste ülikooli materjaliteadlastega töötanud välja kõrgtehnoloogilised kaitsekatted. Need kaitsekatted võivad pikendada eri metallisulamite eluiga kuni mitu tuhat aastat, kirjutab ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

  • foto
    "Agenda" CES-il: kaasaskantav päikesepaneel ühendab kodu elektrivõrgust lahti
    06.01

    Maailma suurimal tehnoloogiamessil CES tutvustatakse esimest päikesepatareid, mis oskab energiat salvestada ja seda jagada ning suhelda energiat tarbivate asjadega.

  • foto
    "Agenda" CES-il: nutikas juuksehari kuulab, kui katki on kiharad
    05.01

    Kas kammid juukseid õigesti? Maailma esimene nutikas juuksehari annab sellele vastuse, analüüsides seda, kui tugevasti, millise nurga alt ja kui mitu korda kiharaid harjad.

  • foto
    Ülikõvas külmas saab ka vismutist ülijuht
    03.01

    Ülijuhid on põnevad materjalid, milles võib elektrivool püsima jääda ka ilma vooluallika osaluseta. Nüüd on india teadlased avastanud, et üheks niisuguseks materjaliks on ka raskemetall vismut, mis saab ülijuhiks küll väga külma käes – õige pisut üle nulltemperatuuri.

  • foto
    Masinõppe uurija: tehisintellekt pole enam ulme
    30.12

    Tartu ülikooli masinõppe ja neuroteaduse doktorant Ilja Kuzovkin leiab ''Aktuaalsele kaamera'' 2016. aastat kokkuvõtvale erisaatele antud intervjuus, et tehisintellekti ja selle arengut ei tohiks vaadata enam kui killukest ulmefilmist, vaid midagi, mis on lõimitud tihedalt tavamaailmaga.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: tehismõistus tuleb tasapisi
    28.12

    Isesõitvatest autodest ja maailma üle võtta ähvardavast tehismõistusest rääkivad uudised on muutunud juba tavapäraseks. Kuigi see kõik on veidi isegi tõsi, ei juhtu see väga ruttu, vaid sammhaaval ning inimestel kasulikul viisil, leiab Tallinna tehnikaülikooli võrgutarkvara professor Tanel Tammet

  • foto
    Viipekaart – lisamugavus mitte ainult kliendile, vaid ka vargale?
    28.12

    Hiljuti ka Eestis kasutusele võetud viipekaardid teevad klientidele maksmise mugavamaks ja kiiremaks. Samas tekib küsimus, kas see lisamugavus teeb toimetamise lihtsamaks ka kurjategijatele, sest nagu näitab teiste riikide kogemus, on pea samasuguse lihtsusega, nagu seda on viipemakse, võimalik viipekaartidelt varastada ka andmeid, millega kurjategija hiljem veebipoodides vabalt ostelda saab. Välismeedias on soovitatud vooderdada oma rahakotid fooliumpaberiga ja osta kaartide kaitsmiseks spetsiaalsed taskud. Eesti pangad selliste lisaturvameetmete rakendamist vajalikuks ei pea.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: nutikas meditsiinitehnika hoiab inimesi haiguste eest
    2016

    Terve olemine on suur õnn. Paraku kaasnevad inimesks olemisega paratamatult haigused. Õnneks on arstide käsutuses nende ennetamiseks ja tõrjumiseks üha rohkem nutikat meditsiinitehnikat. Valdkonna viimaseid arenguid tutvustab TTÜ meditsiinifüüsika professor Ivo Fridolin.

  • foto
    Grafeenivõres võib välgatada vägev elektrivool  
    2016

    Grafeen, ainult ühe aatomikihi paksune süsinikukile on niigi tuntud paljude eriliste omaduste poolest, aga nüüd tuleb välja, et see võib olla ka äärmiselt tõhus elektrijuht. Seda küll väga lühiajaliselt ja väga väikeses ulatuses, aga ikkagi.

  • foto
    Laserivalguses kümblev antiaine paneb proovile füüsika alustalad
    2016

    Küsimus, miks koosneb kõik nähtav ainest, mitte antiainest, on sõna otseses mõttes üks universumi suuremaid mõistatusi. Füüsikutel on läinud nüüd korda esimest korda uurida, kuidas neelab ja kiirgab valgust antivesinik. Saavutus sillutab teed uutele täpsematele testidele, et välja selgitada, miks tähed, planeedid ja elu tänasel kujul üleüldse olemas on.

  • foto
    Teemandist tehti maailma väikseim raadio
    2016

    Ameerika teadlased on valmis meisterdanud maailma kõige väiksema raadiovastuvõtja, mille kõige väiksemad komponendid on ainult kahe aatomi suurused.

  • foto
    Virtuaalreaalsus sööstab varsti igasse eluvaldkonda
    2016

    Tartu ülikooli arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse labori üks eestvedaja Madis Vasser ütles, et virtuaalreaalsusel on palju suurem potentsiaal kui ainult see, mida praegu meelelahutuses ära kasutatakse.

  • foto
    TTÜ katusel ligunevad lipid aitavad Euroopa puitehitust edendada
    2016

    Praegu kogub aina suuremat hoogu vaidlus Eesti metsade raiemahtude üle. Üks “hundid söönud, lambad terved” lahendus oleks puidu parem ärakasutamine, mitte lihtsalt selle eksportimine palgi või paberipuuna. Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased uurivad erinevate puiduliikide vastupidavust välitingimustes. Parem ilmastikutaluvus võimaldab puitu paremini ja rohkem ehituses kasutada.

  • foto
    Eesti-Soome kiirekanali ehitus Lundis läheneb lõpule
    2016

    Detsembris lõpeb Rootsis Lundis asuvas kiirendikeskuses MAX-IV Eesti-Soome kiirekanali ehitus. See avab põnevaid võimalusi nii Eesti teadlastele kui ka tööstusele.

  • foto
    TÜ teadlased arendavad väravat virtuaalmaailma
    2016

    Virtuaalreaalsusel tekib pärismaailmaga üha tugevamaid sidemeid. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi masinnägemise uurimisgrupi teadlased püüavad intelligentse arvutinägemise ja virtuaalreaalsuse võimalusi kasutades pakkuda rakenduslikke lahendusi pärismaailma probleemidele.

  • foto
    Tuleviku konditsioneerid saadavad liigsoojuse otse avakosmosesse
    2016

    Kui külmadel talvepäevadel ei tundu ehk oma varvaste soojas hoidmisest miski tähtsam, siis suvel võib panna isegi Eestis õhukonditsioneeri kasutamisega kaasnev elektriarve kohati nukralt kukalt kratsima. Rühm füüsikuid on ehitanud nüüd jahutusseadme, mis saadab soovimatu soojuse täiendavalt energiat kulutamata avakosmosesse.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: hüperspektraalkaamera võlud
    2016

    TTÜ mehhatroonikasüsteemide õppetooli nooremteadur Märt Juurma räägib erilistest kaameratest, mis jäädvustavad kõik nähtava valguse värvitoonid. Kaameraga saab uurida kõikvõimalikke materjale ja vedelikke ning avastada hõlpsamalt veereostusi ja leida metsa kadunud inimesi.

  • foto
    ESTCube-i meeskond sõlmis esimese lepingu kosmosekaamerate ehitamiseks
    2016

    Tartu ülikooli, Tartu Observatooriumi ja teiste teadusasutustega koostöös Maa orbiidile saadetud Eesti esimene satelliit ESTCube-1 tegi asjatundjate sõnul nii hea kvaliteediga pilte, et kosmosetööstuselt hakkavad Tartu teadlastele laekuma esimesed tellimustööd. 2017. aasta jaanuaris monteeritakse esimene tellimusena tehtud kosmosekaamera Euroopa Kosmoseagentuuri tudengisatelliidile.

  • foto
    Päevavalgele tuli uut tüüpi looduslik kvaasikristall
    2016

    Rühm itaalia ja ameerika teadlasi on leidnud Tšuktsimaale kukkunud meteoriidist uut tüüpi loodusliku kvaasikristalli.

  • foto
    Arvutuskeskus võtab teadlastelt vajaduse ratast leiutada
    2016

    Aina uuenev tehnoloogia võimaldab järjest rohkem ja täpsemaid andmeid hankida. Andmetest pole aga suurt kasu, kui inimmõistus neile peale ei hakka ja infoks töödelda ei suuda. Eesti ja välismaa teadlastel aitab andmeid töödelda Eesti teadusarvutuste infrastruktuur ehk ETAIS.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?