Miks tööl külm on, kuidas ahju kütta ja teisi igavikulisi küsimusi

Kass kamina ees. (Foto: Matt Olsen/Creative Commons)
8.01.2016 17:34
Rubriik: Tehnika

Külmad ilmad on toonud taas päevakorrale küsimuse, kuidas tuba meeldivalt soojana hoida. ERR Novaator otsis vastuseid Tallinna tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli lektorilt Dmitri Loginovilt.

Alustuseks, mis on peamine asi, mida peaks ahju küttes meeles pidama?

Kuna kütuse mittetäielikul põlemisel väheneb ahjus soojaandvus umbes 70 protsendi võrra, peab kogu kütmise vältel hoolitsema, et põlemisõhku oleks koldes piisaval määral. Samas ei tohi koldesse lasta õhku ka liiga palju. Liigne õhk, mis ei osale põlemises, jahutab asjatult lõõristiku sisepindu.

Õhku on koldes parajal määral, kui leek on hele, jõuline ja pööratud ülespoole. Liigõhk on kütmisel siiski vähem kahjulik kui mittetäielik põlemine. Ahju ei tohi panna korraga ka liiga palju kütust. Sellisel juhul võib ahju sisemuse temperatuur tõusta päris kiiresti liiga kõrgele, ahju välispind aga ei jõua üles soojeneda ja tulemusena võivad tekkida praod.

Samuti võiks üle korrata, miks ei tohiks küttepuud märjad olla...
Niiske kütuse kütteväärtus on madal. Näiteks annab õhukuiv küttepuit põlemisel kuni 80 protsendi võrra rohkem sooja kui märg või toores puit. Eriti madal on niiske turba kütteväärtus. Märja kütuse korral on ahjukolde temperatuur madalam ning seega ei saa põlemine toimuda täielikult. Lisaks asjatule kütuse raiskamisele põhjustab märja kütuse kasutamine lõõride ja korstnate pigitumist ning nõe kogunemist. Tulemuseks on tuleoht ja ahju lagunemine.

Tänapäeval kasutatakse laialdaselt ka keskkütet. Uusi radiaatoreid ostes üritavad müügimehed ikka ja jälle põhjendada, kuidas just nende müüdav mudel paneb vee ühes või teises suunas liigutamisega need rohkem sooja andma. Kui palju selles tõtt on?
Üldiselt mõjutab vesiküttekeha, sealhulgas ka radiaatori, soojusväljastust soojuskandja liikumise suund ehk peale- ja tagasivoolutorustiku ühendus järgmiselt. Kui voolu suund ülevalt alla, siis parandustegur on 1 st nominaalne soojusväljastus. Alt alla ühendusel 0,9; alt üles süsteemil väheneb see aga 1,25 korda ehk ligikaudu 0,8ni. Lisaks parandavad pikkades küttekehades soojuskandja jaotamist spetsiaalsed sisemised jaotusplaadid, mis tagavad pika küttekeha ühtlasema pinnatemperatuuri.

Peale soojuskandja liikumise suunale mõjutavad keskküttesüstemis küttekeha soojusväljastust erinevus küttekeha läbivast arvutuslikust vooluhulgast, õhurõhk, küttekeha värvimine, radiaatori asukoht, selle varjestatus ja erinevad kasutamisega seonduvad tegurid nagu küttekeha sisepindade saastatus, õhu olemasolu küttesüsteemis jmt

Külmemate ilmade korral ei tahaks kallist sooja välja lasta, kuid läppunud õhuga ruumis pole ka meeldiv viibida. Kas ventilatsioon imeb toast sooja õhu välja ja kuidas seda vältida?
Toimiv ventilatsioonisüsteem imeb teenindavast ruumist igal juhul õhu välja. Küsimus on selles, mis moel asendatakse seda õhku välisõhuga. Kui on kasutusel näiteks mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem õhu retsirkulatsiooniga või soojustagastusega, siis õhu ettesoojendamisega seotud soojuskadusid karta ei tasu. Esimesel juhul need puuduvad, viimasel tagastatakse suurem osa kulutatud soojusest ventilatsiooniagregaadi soojusvaheti abil.

Lisaks, ventilatsiooniseadme automaatika võimaldab piirata sissepuhutava õhu kogust sõltuvalt välisõhu temperatuurist. Teisisõnu, madalamate välisõhu temperatuuride korral on lubatud sissepuhutava õhu kogust vähendada. Juhul, kui on kasutuses soojustagastuseta mehaaniline väljatõmbesüsteem või loomulik ventilatsioon, mille puhul asendatakse ruumist eemaldatav õhuvooluhulk siseneva õhuga läbi piirdetarindite, aitab soojuskadusid vähendada ja soojuslikku mugavust tagada õhuvooluhulga vähendamine. Näiteks värskeõhuklappide osaline sulgumine, aknaraamide ja -pilude teipimine jms.

Kasvõi meie enda toimetuse ruumides võib sageli tunda, et tuba on jahe, kuigi termomeetri järgi jääb õhutemperatuur nii-öelda soovitatava piiresse. Millest see sõltub ja millist rolli mängib selle juures õhuniiskus?
Nähtuse põhjuseks võib muu hulgas olla ruumi madal operatiivne temperatuur. Taoline olukord võib tekkida näiteks suure aknaklaasi või klaaspinna lähedal. Kuna soojus eraldub inimeselt tavaolukorras eeskätt kiirguse ja konvektsiooni teel, siis mõjutavad soojustunnetust nii õhu kui ka ümbritsevate pindade temperatuurid. Ruumi õhu ja keskmise kiirgustemperatuuri koosmõju väljendatakse operatiivse temperatuuriga.

Tavaolukorras võib operatiivset temperatuuri avaldada ruumi õhu ja ümbritsevate pindade kiirgustemperatuuride poolsummana. Tavaline õhutermomeeter aga seda ei fikseeri. Madalamat kiirgustemperatuuri saab korvata ruumis õhutemperatuuri tõstmisega ja vastupidi.

Inimese soojuslikku mugavustunnet mõjutavad aga mitmed erinevad tegurid, sh ka siseõhu niiskus, olgugi et selle otseselt tunnetamise meel inimesel puudub. Kui hoone eri ruumides erineb suhtelise niiskuse (RH) tase rohkem kui 20 protsenti, siis langeb ka inimese mugavustunne. Inimese soojuslik tunnetus sõltub muutuva RH puhul ka riietuse niiskustehnilistest omadustest.

Eestis on välisõhu suhteline niiskus tavaliselt kõrge. Suvel on niiskus kõrge ka ruumides, talvel aga madal, isegi alla 20 protsendi. Kui RH on väike, tunnetame me õhu temperatuuri palju madalamana, kui see tegelikult on, kuna higi aurub ja jahutab inimese keha. Nt kui RH=100 protsenti, siis higi enam ei auru ja temperatuuri tunnetus on seega kõrgem – 24 °C ja RH0 tunnetakse kui 21 °C, mil 24 °C ja RH100 tunnetakse kui 27°C. Õhu suhtelise niiskuse optimaalne tase siseruumis on vahemikus 35-65 protsenti. Kusjuures üldiselt talvel on lubatud madalamad ja suvel kõrgemad RH tasemed.

Sellega seonduvalt, kas talvel tohiks toas pesu kuivatada ja mida teha sundventilatsioonita majades?
Minu teada ei ole selline tegevus otseselt seadustega-määrustega ning normidega reguleeritud. Kuna üldjuhul on niiskussisaldus ruumides talvel madal, võib pesu kuivatamine aidata kaasa suhtelise niiskuse optimaalse taseme hoidmisele. Nii et toimiva ventilatsiooniga ruumides on pesu kuivatamine talvetingimustes pigem soovitatav tegevus. Küll aga ruumides, kus toimub pidevalt palju niiskuse eraldumist ja puudub minimaalselt nõutav õhuvahetus, võib märgade esemete ning pesu kuivatamine suurendada niigi kõrget niiskuslisa ja viia lubamatult kõrgetele RH tasemeteni.

Kui palju muudab siseõhu kvaliteeti erinevate küttematerjalide kasutamine, näiteks puude asemel briketi eelistamine või ka värvilise paberi ahju ajamine?
Kui kütteahjud – katlad töötavad korralikult st ei aja suitsu ruumi sisse ning korstna kõrgus ja tõmme on vastavuses antud kütuseliigi nõutavale põlemisrežiimile, siis köetava hoone mõttes ei tohiks erinevate kütuste kasutamine antud hoone siseõhu kvaliteeti mõjutada. Muidugi tingimusel, et hoones on vastavate filtritega varustatud ventilatsiooni sissepuhkesüsteem või hoone asub hajaasustusega piirkonnas.

Erinevate kütuste kasutamine ja põlemisprotsesside tõhusus aga mõjutab otseselt välisõhu puhtust, eriti tahkekütust kasutatavate elamute piirkondades. On üldteada, et taolistes paikades on külmade ja eriti vaiksete tuuleta ilmade korral välisõhu kvaliteet langeb oluliselt. Kui sellisel juhul välisõhku antakse ruumidesse ilma puhastamiseta, halveneb vastavalt ka siseõhu kvaliteet.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    Eile

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    FOTOD: Robotex saavutas publikurekordi
    04.12

    Euroopa suurimal robotivõistlusel Robotex osales sel aastal ligi 16 000 külalist, sellega ületas võistlus eelmisel aastal saavutatud 14 000 piiri.

  • foto
    Tark elektrivõrk säästab raha ja keskkonda
    02.12

    Tarkvõrk on elektrivõrk, mis kasutab elektri tootmiseks ja jaotamiseks automaatikasüsteemi, pakkudes seega võimalusi säästlikumaks ja tõhusamaks elektrikaustuseks ja -tootmiseks. Eestiski on selles vallas jõutud idee tasandilt katsetuste faasi.

  • foto
    Elementide perioodilisustabel täienes nelja elemendi võrra
    01.12

    Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit lisas nädala alguses toimunud kohtumisel perioodilisustabelisse ametlikult neli uut elementi, täites sellega elementide perioodilisustabeli seitsmenda rea.

  • foto
    Suurim PrimeGridi algarv on üheksa miljoni kohaline
    30.11

    Taas on hea meel teatada ühe suure arvu leidmisest. Suurtes arvudes ja nende leidmises ei ole alati ilmtingimata midagi erilist, seekord aga küll. Tegu on suurima algarvuga, mis nüüdseks teada saadud ühisarvutusplatvormi PrimeGridi abil.

  • foto
    Tartu füüsikud meisterdavad grafeenist tehisnina
    29.11

    Tartu ülikooli füüsikud töötavad välja grafeenil põhinevat tehisnina, mis võiks hoiatada inimesi tulevikus näiteks õhusaaste või füüsilise ülepingutuse eest.

  • foto
    Gravitatsioonisignaalid hoiatavad lähenevate maavärinate eest
    25.11

    Jaapanit 2011. aastal laastanud Tohoku-Oki maavärina ajal Maa gravitatsiooniväljas toimunud muutusi uurinud teadlased on leidnud sündmusele viitava gravitatsioonilise signaali. Sarnased jäljed võivad anda võimaluse rahva maavärina eest hoiatamiseks ammu enne purustavate seismiliste lainete saabumist.

  • foto
    Nutiplaaster hoiatab ületreenimise eest
    24.11

    Tänapäeval laialt levinud aktiivsusmonitorid mõõdavad peaasjalikult südame löögisagedust ja ööpäevaringset aktiivsust. Uut tüüpi kehale kleebitavad nutiplaastrid võiksid aga käigupealt anda eralduva higi põhjal anda aimu ka sellest, millal on õige aeg juua vett või tarbida lisaks elektrolüüte.

  • foto
    Pikenevad patendijärjekorrad pidurdavad tööstuse ja teaduse arengut
    23.11

    Mõnedes riikides võib patendi registreerimisele kuluda enam kui kümme aastat. See aga pärsib üldist arengut, töökohtade loomist ning maksab maailma majandusele ligi 10 miljardit eurot aastas.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: lained toovad taastuvenergeetikasse uusi tuuli
    23.11

    Tallinna tehnikaülikoolis valmiv laineenergial töötav elektrigeneraator võiks varustada energiaga muu hulgas laevu ja väikesaari ning kaitsta meres asuvaid tuuleparke lainete kahjustava mõju eest.

  • foto
    Tartu teadlased muutsid staatilise elektri paljale silmale nähtavaks
    22.11

    Tartu ülikooli teadlased arendasid välja materjali, mida on võimalik kasutada staatilise elektrilaengu tuvastamiseks nähtava värvimuutuse abil. Uudne materjal on nanotraate sisaldav odava hinnaga vedelik, täpsemalt suspensioon ehk heljum, mis võib pakkuda tohutut rahasäästu elektroonikatööstusele.

  • foto
    Grandioosne kvanteksperiment paneb proovile vaba tahte olemuse
    21.11

    Kvantmehaanika tekitab nii mõningaid filosoofilisi küsimusi. Näiteks, kas vaba tahe on tõepoolest olemas või on see pelgalt illusioon. Teadlaste peades on nüüd sündinud plaan vaba tahte ja kvantmehaanika vaheliste seoste paremaks mõistmiseks. Oma panuse saavad anda ka tavalised inimesed tänavalt.

  • foto
    Tulevikuahi vajab inimest ainult puude koldesse panemisel
    18.11

    Keskkonnauuringud on näidanud, et praegu Eestis levinud klassikalised küttekolded tekitavad palju kahjulikke heitmeid. Nii võib väikeelamupiirkonnas liikudes mitte ainult silmaga näha vaid ka ninaga tunda, et kuskil köetakse ahju. Ahikütte tulevikutehnoloogiad peaksid tagama selle, et korstnast väljuv gaasikooslus on keskkonnasõbralikum.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Juri Ess ja liiklusõnnetuste ennetamine
    16.11

    Kolme minuti teadusvideote sari tutvustab Eesti noorteadlaste uurimusi. Sarja esimeses klipis räägib Tallinna tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna doktorant Juri Ess, kuidas ennetada õnnetusi parema liikluskorralduse abil.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: milleks kasutada tööstusroboteid?
    16.11

    Inimesed ei peaks tööstusrobotite pealetungi kartma, kuna need asuvad tegema valdavalt inimestele tüütuid või ohtlikuid töid, leiab Tallinna tehnikaülikooli mehhatroonikasüsteemide õppetooli teadur Maido Hiiemaa.

  • foto
    Neutrontähel ja rakuorganellil on sarnane struktuur
    14.11

    Mis on ühist neutrontähtedel maailmaruumis, lasanjel meie ees taldrikul ja tsütoplasmavõrgustikul meie rakkudes? Ühine on neil teatatav üldine struktuur, ehkki need kolm nähtust ise on väga eripalgelised.

  • foto
    Rõivatööstuse tulevikutehnoloogiad pakuvad personaalsemat lähenemist
    12.11

    Kas tulevik on rõivaste päralt, mis ei kulu ega kortsu? Mitte ainult. Funktsionaalsed erirõivad võivad anda infot sellegi kohta, kuidas kandja end tunneb. Rõivatööstuses kasutatavad tehnoloogiad ja materjalid muutuvad üha nutikamaks. Nende võimaluste ära kasutamine nõuab taipu nii tootjatelt kui ka tarbijatelt.

  • foto
    Mektorys avatud küttelabor näitab toasooja teekonda tootmisest radiaatorini
    11.11

    TTÜ Mektory kompleksis avatud unikaalses küttelaboris on võimalik jälgida kaugkütte miniatuurset mudelit.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: virtuaalreaalsus muudab tööstusrobotid ohutumaks
    09.11

    Viimastel aastatel on kasvavaks trendiks erinevate tootmisliinide ja tootmisseadmete simulatsioonitarkvara kasutuselevõtt. TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi insener Vladimir Kuts kinnitab, et on olemas erinevad tarkvaralised vahendid ning kõik vajalikud instrumendid selleks, et simuleerida oma tootmist virtuaalselt.

  • foto
    Kvantsiire võtab veidi aega
    08.11

    Väikeste asjade maailmas kehtivad kvantfüüsika seadused, mis tähendab muu hulgas seda, et paljud nähtused, mis tavaarusaama järgi võiksid olla sujuvad, kulgevad mikromaailmas jõnksakalt. Kui näiteks aatomi peale langeb valguseosake footon, suureneb tuuma ümber tiirutava elektroni energia hüppeliselt.

  • foto
    Liiklus oleks sujuvam kärjelises tänavavõrgus  
    07.11

    Liiklusummikud on väga tüütud nähtused. Nüüd on Colombia teadlastele pähe tulnud idee, kuidas tänavavõrku nõnda ümber korraldada, et ummikuid tuleks ette harvem. Nad jooksutasid arvutil üht suhteliselt lihtsat matemaatilist mudelit, mis kirjeldas autoliiklust linnas, mille tänavad olid rajatud kuusnurkse mustrina, justkui mesitaru kärjekannude seinad.

  • foto
    Superarvuti toetab tetraneutroni olemasolu
    06.11

    Kui paneme kokku neli neutronit, siis saame kokku tetraneutroni. Seni on see vaid teooria, aga kaks Ameerikas töötavat teadlast on nüüd superarvuti peal senisest kindlamini väljaarvutanud, et selline neljast neutronist koosnev osake on tõesti võimalik.

  • foto
    Antropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetada
    04.11

    Isejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.

  • foto
    Teadusvideo: Kuidas mälupulgad nanotehnoloogiaga paremaks teha?
    02.11

    Tartu ülikooli materjaliteaduse doktorant Kristjan Kalam selgitab kolme minuti videos, kuidas töötab mälupulk ja kuidas nanotehnoloogia abil uudne mälutüüp välja arendada.

  • foto
    Spinatist saab teha miiniotsija
    02.11

    Ameerika teadlased on teinud tavalisest spinatitaimest miiniotsija. Selleks tegid nad tavalisest spinatitaimest kõigepealt pisut ebatavalise spinatitaime. Nimelt lisasid nad spinatitaime lehtedesse erilisi süsiniknanotorusid, väikesi torujaid süsiniku molekule.

  • foto
    Vanades katseandmetes võib peituda uus elementaarosake
    28.10

    Vanu teadusandmeid ei tasu ära visata. Õnneks neid kõige tähtsamaid andmeid ei visatagi. Nüüd tundubki, et kahekümne aasta eest tehtud osakestepõrgutuse andmetes on peidus märk ühest seninägemata elementaarosakesest.

  • foto
    Tehisintellekti uurija: loodan, et robotitest ei saa kunagi kohtunikke
    27.10

    Londoni ülikooli kolledži arvutiteadlased esitlesid koostöös õigusekspertidega hiljuti tehisintellekti, mis suudab ennustada Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõudnud juhtumite lõpptulemust 79-protsendilise täpsusega. Süsteemi kirjeldava uurimuse juhtivautor Nikolas Aletras roboteid kohtusaalis näha ei soovi, küll võiks tehisintellekt kiirendada reaalsete abivajajateni jõudmist.

  • foto
    Tehismõistus mõistab kohtumõistmist  
    25.10

    Kas tehisintellekt võib hakata inimeste üle kohut mõistma? Esialgu siiski mitte, aga briti ja ameerika teadlased on loonud tehismõistussüsteemi, mis suudab ligi 80-protsendise täpsusega ennustada või ka iseseisvalt tagantjärele välja mõelda, millise otsuse langetab ühes või teises asjas Euroopa Inimõiguste Kohus.

  • foto
    TTÜ teadlased: naastrehvidest pole Eestis ilmselt pääsu  
    22.10

    Alates möödunud nädalast võib Eestis ringi sõita talverehvidega, 1. detsembrist peavad need all olema juba kõigil autodel. ERR Novaatori palvel naastrehvide kasutamise mõttekust kommenteerinud Tallinna tehnikaülikooli teadlased nentisid, et Eesti teede heitlikkust arvestades on nende kasutamine ilmselt jätkuvalt põhjendatud, kuid viitasid põhjaliku mõjuanalüüsi puudumisele.

  • foto
    Virtuaalrobotid mõjutavad valimisi
    18.10

    Suhtlusmeedias toimuvates poliitilistes diskussioonides osalevad juba mõnda aega botid ja on võimalik, et mõjutavad sellega valimiste tulemusi.