TTÜ teadur: põlevkivigaasi väärindamine bensiiniks on igal juhul proovimist väärt
Kui kõik läheb plaanitult, hakkab Eesti Energia 2018. aastal tootma põlevkivigaasist bensiini toorainet, mis TTÜ vanemteaduri Hella Riisalu hinnangul on mõistlik viis põlevkivi väärindada.
TTÜ kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratooriumi vanemteadur Riisalu ütles ERR.ee'le, et tehnoloogiliselt ei ole tegu millegi ülikeerukaga, kuid põlevkivigaas on komponentidelt keerukam kui maagaas.
Ta selgitas, et utmine ehk põlevkivi kuumutamine õhu juurdepääsuta on sisuliselt teatud mõttes nafta tekitamise protsess, mis maakoores võtab miljoneid aastaid, kuid reaktorites tehakse see kiiresti ära.
"Tekib erinevate omadustega ja molekulisuurusega süsivesinike jada igal juhul. Põlevkivi puhul on lihtsalt koostis võrreldes maagaasiga tunduvalt keerulisem, seal tekib nii metaani kui edasi erinevaid süsivesinikke," rääkis teadur.
"Need võib kõik koos ära põletada, mida siiamaani tehtud on, kuid kasulikum on võtta raskemad süsivesinikud välja. Need on kergema bensiini koostisosad juba," lisas ta.
Põlevkivi töötlevad Eestiga sarnaselt veel ainult hiinlased ja brasiillased. Neist viimased lükkavad Riisalu sõnul oma ümbertöödeldud põlevkivi praktiliselt kõik naftatöötlussüsteemi sisse.
Kuna naftatööstus on kogu oma väga keerulise nafta puhastamise ja ümbertöötlemise süsteemidega olemas, siis täisväärtuslikku rafineerimistehast puhtalt põlevkivi tarbeks on Riisalu sõnul kallis ehitada.
"Odavam on võtta see fraktsioon välja ja viia vastavasse rafineerimistehasesse tooraineks. Igatahes tundub see proovimist väärt," ütles Riisalu.
Tänastes Eesti Energia õlitehastes toodetavast põlevkivigaasist on võimalik eraldada 10% põlevkivibensiini õlitootmise mahust aastas.
Eesti Energia juhatuse liige projektide, tehnoloogia ja uue äri valdkonnas Margus Vals ütles ERR.ee'le, et investeering seadmete rajamisse on oluliselt väiksem kui oleks rafineerimistehase rajamine, suurusjärk jääb mõnekümne miljoni euro piiridesse.
"Põlevkivibensiini saame müüa rafineerimistehastele mootorikütuste tootmiseks ja see kütus jõuab tulevikus tõepoolest ka autopaakidesse bensiini 95 ja 98 näol," ütles Vals.
Hella Riisalu märkis, et põlevkivibensiini tootmine on igal juhul kasulikum, kui gaasi põletamine. Kõik sõltub tema sõnul sellest, kui kalliks läheb seade ja kuidas see ikkagi tööle hakkab.
"Teatud riskid on igas tehnoloogias, aga see ei ole siin midagi erilist või kuidagi riskantsem kui teised tehnoloogiad," täpsustas ta.
Eesti Energia kuulutas välja hanke põlevkivigaasist bensiini eraldavate seadmete projekteerimiseks. Enefit140 ja Enefit280 õlitehastele täiendava seadme lisamine suurendab õlitööstuse vedelkütuste aastatoodangut ligi 10 protsendi võrra.
Projekteerimistööde eeldatav kestvus on 2015. aasta oktoobrist 2016. aasta keskpaigani. Eesti Energia teeb investeerimisotsuse seadmete ehitamiseks 2016. aasta lõpus, positiivse otsuse korral peaksid seadmed tööd alustama 2018. aastal.
Toimetaja: Priit Luts