Nutitelefonide võrgustik toimiks seismograafina
Mobiiltelefon pole juba ammu pelgalt telefon, vaid ka taskulamp, pedomeeter, kalkulaator, kaamera ja veel paljut muutki. Nutitelefonide GPS-sensorite tundlikkust uurinud geofüüsikud märgivad, et omavahel spetsiaalse mobiilirakendusega seotud telefonid võiksid toimida ka maavärina eelhoiatussüsteemina.
Seismoloogid on nutitelefonide poolt pakutavaid võimalusi uurinud varemgi. Peamiselt on keskendutud telefoni kiirendust mõõtvatele akseleromeetritele, millest lõikavad kasu telefoni sammulugejaks muutvad rakendused. Hiljuti ajakirjas Science Advances ilmunud töö viitab, et maavärinast tingitud maapinna võnkumist on võimalik GPS-sensori abil registreerida veelgi täpsemalt.
Kuigi esmapilgul võib maavärina võnkumiste telefoni loomulikust liikumisest eristamine näida raskena, pole nutitelefonide laia leviku tõttu see siiski nii suur probleem. Maavärina korral registreeriksid mitmed telefonid suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel sarnast signaali. Mida rohkemad telefonid sarnast liikumist täheldavad, seda tõenäolisem on, et selle taga on tõepoolest üldisem maapinna liikumine
Kontseptsiooni proovile panemiseks mudeldasid USA seismoloogiateenistuse geofüüsikud eesotsas Sarah Minsoniga Ameerika läänerannikuga paralleelselt kulgevas Haywardi murrangus vallandunud maavärinat, mille magnituud oli seitse. Maavärina signaaliks loeti vähemalt viie sentimeetrine liikumine, kui samasugust liikumist registreeris samal ajahetkel viis üksteise lähedal asuvat seadet. Töörühm leidis, et valesignaalide pea täielikult välistamiseks piisas, kui sarnast maavärina signaali registreerib sadakond nutiseadet.
Töörühm leidis, et kui maavärinarakendust kasutaks 5000 murrangu vahetus lähedus asuva Oaklandi linna elanikku ehk 0,2 protsendi elanikkonnast, avastaks süsteem maavärina viie sekundiga, jättes veidi enam kui kümnekonna kilomeetri kaugusel asuva San Fransisco elanikele valmistumiseks paar sekundit, 60 kilomeetri kaugusel asuva San Jose kodanikele juba umbes kümme sekundit.
Samuti katsetasid nad lahenduse toimivust 2011. aastal Jaapanis toimunud Tohoku maavärina vältel seismograafidega kogutud andmekomplekti abil. Kuna spetsiaalselt selleks mõeldud aparatuuriga saadud mõõteandmed olid detailsemad, kui tüüpiline nutitelefon koguda suudab, heitis töörühm sellest paremad andmed juba eos kõrvale. Teadlased leidsid taas, et valehäirete pea täielikuks välistamiseks piisas 103st nutitelefoni poolt edastatud signaalist.
Nutitelefonidel põhinev süsteem oleks maavärinat registreerinud 77 sekundit pärast esimeste tõugete vallandumist, mis oleks pakkunud Tokyo elanikele umbes kümne sekundi pikkust eelhoiatusaega. Ent tähtsamana oleks see andnud vähemalt simulatsioonide kohaselt rannikul elavatele inimestele tsunami eest pagemiseks mõned minutid, kui maavärinarakendus oleks andnud näiteks riiklikule süsteemile käsu saata välja vastavad hoiatussõnumid.
Töörühm nendib, et nüüdisaegsed seismograafid pakuvad veelgi pikemat eelhoiatusaega, ent selleks piisavalt laiaulatuslikud süsteemid rajatud vaid käputäies riikides. Vastavad süsteemide ehitamine ja haldamine on paratamatult kallis. Samuti tuleb lahenduse elujõulisust kontrollida reaalses maailmas. Minson on alustanud kolleegidega Tšiilis paarisadat nutitelefoni hõlmavat katset.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa