TTÜ teadussekundid: satelliitpildid merekeskkonna seires

Video
26.10.2016 7:54

Maast tehtud satelliitpilte näeb kõige sagedamini ilmateates. Satelliitseire või kaugseire laiemalt on aga enamat, kui lihtsalt ilusad pildid ja nende visuaalne interpreteerimine. Satelliitpiltidel leiduvale infole võib rajada väga erinevaid operatiivseid merekeskkonna seire teenuseid.

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) meresüsteemide instituudi vanemteadur Rivo Uiboupin peab oma töös ühildama kosmosetehnoloogia võimalused ja keskkonnaseire vajadused. Seega peab ta vastama küsimusele, mida on vaja merekeskkonna seireteenuse väljaarendamiseks, et teenus pakuks lisandväärtust tavalistele laevadelt ja mõõtejaamadest tehtavale keskkonnaseirele?

''Esimene ja kõige suurem kaugseire väärtus merekeskkonna seires on hea ruumiline katvus. See tähendab võimalust jälgida protsesse suurtel aladel ja kohtades, kus mõõtmiste teostamine muul viisil on liiga keerukas või kallis,'' sedastab Uiboupin.

Teiseks tuleb piisava täpsusega määrata mõni keskkonnaparameeter. Satelliitpiltide töötlemisel kasutatavad algoritmid võimaldavad näiteks määrata suurtel aladel merevee taseme ja merejää muutusi paarisentimeetrise täpsusega ning merevee temperatuuri muutusi täpsusega 0,3 ⁰C. Samas kui satelliit ise paikneb Maast 500-700 km kaugusel.

Kolmas oluline keskkonnaseire aspekt on vaatluste teostamise sagedus. Näiteks merejää vaatlemisel on kaugseire andmed kõige tähtsamad võrreldes muude andmetega, kuna just kaugseire annab ruumis ja ajas kõige paremat jääinfot tagamaks ohutut navigatsiooni ka talvel. Viimastel aastatel on tänu Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri programmile Copernicus ja uutele Sentinel seeria satelliitidele paranenud satelliitvaatluste sagedus, mis muudavad need sobivamaks ka teiste merekeskkonna rakenduste jaoks. Näiteks lainevälja muutlikkuse seireks ohutu navigatsiooni tagamiseks.

Neljandaks on vajalik IKT sektori panus, ehk siis andmete töötlemine, analüüsimine ja salvestamine, sest vaatluste sagenedes suurenevad ka andmemahud.

Uiboupin kinnitab: ''Kogu seda teadus-arengustegevust dikteerib ja suunab kasutajavajadus ja kasutajate soovid: millist teenust soovitakse, milliseid pilte ja kui sageli on vaja, kui täpne on info ning kuidas andmed visualiseerida, et need oleks kasutajatele arusaadavad?''

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    TTÜ teadussekundid: tehismõistus tuleb tasapisi
    28.12

    Isesõitvatest autodest ja maailma üle võtta ähvardavast tehismõistusest rääkivad uudised on muutunud juba tavapäraseks. Kuigi see kõik on veidi isegi tõsi, ei juhtu see väga ruttu, vaid sammhaaval ning inimestel kasulikul viisil, leiab Tallinna tehnikaülikooli võrgutarkvara professor Tanel Tammet

  • foto
    TTÜ teadussekundid: nutikas meditsiinitehnika hoiab inimesi haiguste eest
    2016

    Terve olemine on suur õnn. Paraku kaasnevad inimesks olemisega paratamatult haigused. Õnneks on arstide käsutuses nende ennetamiseks ja tõrjumiseks üha rohkem nutikat meditsiinitehnikat. Valdkonna viimaseid arenguid tutvustab TTÜ meditsiinifüüsika professor Ivo Fridolin.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: hüperspektraalkaamera võlud
    2016

    TTÜ mehhatroonikasüsteemide õppetooli nooremteadur Märt Juurma räägib erilistest kaameratest, mis jäädvustavad kõik nähtava valguse värvitoonid. Kaameraga saab uurida kõikvõimalikke materjale ja vedelikke ning avastada hõlpsamalt veereostusi ja leida metsa kadunud inimesi.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: ajutised makseraskused röövivad tarbimisisu pikemaks ajaks
    2016

    Laenu teenindamisel makseraskuste kogemine vähendab inimeste tarbimist ka peale probleemide lahenemist, nendib Tallinna tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent Merike Kukk.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: lained toovad taastuvenergeetikasse uusi tuuli
    2016

    Tallinna tehnikaülikoolis valmiv laineenergial töötav elektrigeneraator võiks varustada energiaga muu hulgas laevu ja väikesaari ning kaitsta meres asuvaid tuuleparke lainete kahjustava mõju eest.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: milleks kasutada tööstusroboteid?
    2016

    Inimesed ei peaks tööstusrobotite pealetungi kartma, kuna need asuvad tegema valdavalt inimestele tüütuid või ohtlikuid töid, leiab Tallinna tehnikaülikooli mehhatroonikasüsteemide õppetooli teadur Maido Hiiemaa.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: virtuaalreaalsus muudab tööstusrobotid ohutumaks
    2016

    Viimastel aastatel on kasvavaks trendiks erinevate tootmisliinide ja tootmisseadmete simulatsioonitarkvara kasutuselevõtt. TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi insener Vladimir Kuts kinnitab, et on olemas erinevad tarkvaralised vahendid ning kõik vajalikud instrumendid selleks, et simuleerida oma tootmist virtuaalselt.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: naised on meestest paremad investorid
    2016

    Investeerimisega puutuvad oma elu jooksul kokku paljud inimesed, investeerides näiteks aktsiatesse või kinnisvarasse. Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) majandusteaduskonnas uuritakse, millised on need faktorid, mis mõjutavad investeerimisotsuseid ning milline on erinevate tegurite efekt.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: satelliitpildid merekeskkonna seires
    2016

    Maast tehtud satelliitpilte näeb kõige sagedamini ilmateates. Satelliitseire või kaugseire laiemalt on aga enamat, kui lihtsalt ilusad pildid ja nende visuaalne interpreteerimine. Satelliitpiltidel leiduvale infole võib rajada väga erinevaid operatiivseid merekeskkonna seire teenuseid.