6. märtsil 1869 esitles Mendelejev oma perioodilisustabeli esimest varianti
6. märtsil 1869 esitles Dmitri Mendelejev Vene Keemia Seltsi ees oma keemiliste elementide perioodilisustabeli esimest versiooni.
Vaid aasta hiljem avaldas Saksa keemik Julis Lothar Meyer oma 1864. aastal loodud perioodilisustabeli täiendatud versiooni, kus elemendid olid paigutatud esmapilgul sarnaselt aatommassi ning sarnaste omaduste põhjal tulpadesse. Mendelejevi tabeli eelistamiseni viis aga mitu tegurit.
Esiteks jättis ta oma tabelisse lüngad kohtadesse, kus talle näis, et lüngale vastavat elementi ei ole veel leitud. Kuigi seda olid varem teinud ka teised keemikud, ennustas Mendelejev teadaolevalt esimest korda veel avastamata elementide omadusi. Viiest ennustatud elemendist kinnitati kolme olemasolu järgneva 15 aasta jooksul, teisi ei avastatud veel pool sajandit.
Viimaks otsustas Mendelejev aeg-ajalt elementide aatommassi ignoreerida, et neid paremini grupeerida saaks. Nii vahetas ta näiteks omavahel joodi ja telluuri. Enesele teadmata oli keemik reastanud elemendid nende tuumalaengu alusel.
Mendelejevi geniaalsust tunnistati laialdasemalt alles pärast aatomiteooria lihvimist ning neutronite ja prootonite avastamist. Oma panusele vaatamata ei pälvinudki mees Nobeli keemiapreemiat, kuigi teda peeti 1906. aastal suursoosikuks. Paraku suri ta juba järgmisel aastal Peterburis grippi.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa