Täna tähistatakse üle-euroopalist fotoonikapäeva
Täna 31 aastat tagasi defineeriti lõplikult valguse kiirus ja täna tähistatakse Eestis esmakordselt üle-euroopalist fotoonika päeva. Valdkond ühendab endas kõik selle, mis puudutab endas valgusosakeste kasutamist, hõlmates valguse tekitamist, neelamist, peegeldamist ja selle omaduste muutmist.
Tartu ülikooli tööstussuhete eksperdi Ott Rebase sõnul puutuvad inimesed selle teadusega kokku pea igal sammul. „Ilma fotoonika rakendusteta poleks tänapäevased nutitelefonid üldsegi võimalikud. Mobiiltelefoni kaamera, mobiiltelefoni ekraan. Fotoonika meetodeid rakendades tehakse seal sees paiknevad mälud. Sinine LED on võimaldanud teha valget valgust väga väikeste pikslitega ja väga efektiivselt ning võtta LED-id kasutusele võtta tubade valgustamiseks, mida enne ei saanud,“ tõi Rebane näite.
Samuti on viimastel aastatel on tänu fotoonikale arenenud näiteks laserprintimine ja kasvanud projektorite energiasäästlikus. „Nüüd tekitatakse rohelist laserkiirgust otse elektrist. See on hea projektorite disainiks, et projektorid, mida igas klassiruumis tänapäeval kasutatakse, oleks elektriefektiivsed. Sinine laserdiood võimaldav palju väiksemaid täppe tekitada ehk kõrgema resolutsiooniga printida. Laserid on ilmunud näiteks optilise arvutihiire alla, kus varem oli pall,“ märkis ekspert.
Fotoonika kuulub ka valdkondade hulka, mille arendamisse Euroopa Liit eriliselt panustab, et sellest hiljem majanduslikku kasu lõigata. „Aastal 2015 peaks olema fotoonikatööstuse globaalne kogumaht üle 300 miljardi euro,“ laiendas Rebane.
Valgusele ja selle uurimise tunnustamisele on pühendatud terve järgmine aasta. Näiteks pakuti 200 aasta eest välja, et valgus on laine, 150 aasta eest nägid aga ilmavalgust Maxwelli võrrandid, mis kirjeldavad valguse levimist.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa