Graafik: Eesti teaduse rahastamine OECD riikidega võrreldes
Oktoobrikuu viimasel päeval avaldas Euroopa teadustööd rahastavate ja korraldavate organisatsioonide ühenduse Science Europe nõukogu avaliku pöördumise Euroopa juhtidele üleskutsega järgida pikaajalisi strateegilisi kohustusi teaduse rahastamisel.
Science Europe juhtis Euroopa liidrite tähelepanu sellele, et globaalses mastaabis on käimas äge teadus- ja innovatsioonitegevuse võidujooks. Selleks, et Euroopa säilitaks maailmas konkurentsivõime ja tema elanikud praeguse elatustaseme, ei ole muud võimalust kui investeerida tulevikku – haridusse, teadusse ja innovatsioonitegevusse.
Pöördumises juhiti nii Euroopa institutsioonide kui liikmesriikide juhtide tähelepanu vajadusele kindlustada ka rasketes majandus- ja finantsoludes hariduse, teaduse ja innovatsiooni kui riikide arenguvõime põhitegurite piisav rahastamine.
Milline on aga olnud teaduse- ja arenduse osakaal riigieelarvest erinevate OECD riikide hulka kuuluvates Euroopa riikides?
Science Europe’i märgukirja ajendiks on ühelt poolt Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooniprogrammi Horisont 2020 rahastamise ebakindlus ja teiselt poolt see, et majanduslangusega kaasnenud teadusrahastamise kärbetest ei ole paljud liikmesmaad suutnud välja tulla.
Sarnase seisukohavõtu, et Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel on vaja tagada hariduse ja teaduse kui prioriteetsete valdkondade piisav rahastamine, on avaldanud hiljuti ka 47 riigi ülikoole ja rektorite nõukogusid ühendav Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon (EUA). Teiste hulgas tegid ühispöördumise ka Eesti Rektorite Nõukogu, Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.
Täna avaldatud statisitikaameti ülevaates tõdetakse, et Eesti teadus- ja arendustegevusele suunatud osa SKP-st on läbi teinud suurima languse Euroopa riikide hulgas.
Toimetaja: Marju Himma