Teaduse, majanduse ja ettevõtluse rool ning mootor on tark inimene

Video
Marju Himma
12.08.2016 16:55
Rubriik: Teaduselu

Mõiste teadmistepõhine Eesti on sedavõrd sageli kasutatud, et selle sisuline sisu on kasutuses kaduma läinud. Samas aga eksisteerivad teadus ja ühiskond justkui paralleelselt ning koostööd ettevõtluse ja teaduse vahel on jätkuvalt vähe. Arvamusfestivalil jõuti üsna lihtsalt kõlavale järeldusele: teaduse, poliitika ja majanduse sidusaine on tark inimene, kuid möödapääsmatu on muuta ka teaduspoliitikat ja -rahastust.

Arvamusfestivali teadusalal arutati teemal "Teadus kui majanduse mootor ja poliitika rool". Veiko Lemberi juhtimise all arutlesid riigikontrolör Alar Karis, TÜ geneetik ja noorteadlane Lili Milani, Eesti teadusagentuuri projektijuht Liina Eek, Swedbank Eesti juht ja TTÜ külalisprofessor Robert Kitt.

Faktid:

1) Riigikontroll on välja toonud, et riik küll ostab teadusuuringuid, kuid vähem kui poolt neist võetakse ka tegelike poliitikaotsuste tegemisel aluseks.

2) Eesti ettevõtted tellivad ülikoolidelt ligikaudu kuue miljoni euro eest aastas teadus ja arendustegevusi. Kuid see on suurusjärgus, mis moodustab vaid murdosa ühest keskmisest teadusgrandi summast. “Mida tähendab teaduspõhine majandus? Kas see tähendab teadust, kus saavad tööd ainult teadlased?” küsis Robert Kitt retooriliselt ja jätkas küsimusega, kas vähem haritud inimestel, kes teadlaseks ei kvalifitseeru, ei olegi teadmistepõhises ühiskonnas rakendust?

Meil on vaja vertikaalset hajutatust võimalikult paljudes tööstusharudes – tööd on vaja pakkuda võimalikult paljudele, kuid nad ei tohi teha triviaalset tööd, kirjeldas Kitt. Oluline on, et loodud teaduslikud patendid suudetaks realiseerida ka riigi sees, rõhutas Kitt. Robert Kitt leiab, et majanduse seisukohast on oluline, kui palju on võimalik teaduses tehtu eest luua lisandväärtust tootvaid töökohti.

Alar Karis nentis, et sageli toimitakse igapäevaelus, olgu selleks poliitikat või ettevõtlust tehes, ilma et tuldaks võimaluse peale küsida ekspertarvamust teadlastelt. Kui meie poliitikud taipaksid mõnikord küsida oma arvamuse kõrvale ka mõne teadlase arvamust, oleks see juba suur samm edasi, leidis Alar Karis.

Teadlased haigekassale teaduse kasulikkust tõestamas.

Lili Milani tõi näite, kuidas teadlased soovisid saada uut DNA analüüsi metoodikat. Selle soetamiseks pidid teadlased tõestama, kuidas tasub rahaliselt ära analüüsiks tarviliku tehnika ostmine.

Selleks arvutati välja, kui palju maksab üks päev laste intensiivravi osakonnas ning kui palju aega ja sellega ühes ka raha hoitaks kokku, kui selle DNA analüüsi meetodiga lapsi diagnoosida. Selleks aga pidid teadlased ise tõestama nii haigekassale kui ka arstidele tehnoloogia investeeringu vajadust, et see lisataks kompenseeritava diagnostika nimekirja.

Teema liikus sellelt näitelt kiirelt edasi rakendusuuringute juurde ning Robert Kitt tõi välja, et iga teadusliku (alus)uuringu puhul tuleks silmas pidada, millises valdkonnas reaalselt oleks neid uuringuid vaja. Ta on varem toonud välja, et selleks tasuks vaadata, milles Eesti tugev on. Kolm sellist valdkonda on puit, toit ja maavarad – kuid kas alusuuringuid tehakse ka just neis valdkondades?

Doktorikraadiga või tark inimene?

Liina Eek tõi välja, et ministeeriumide juurde loodud teadusnõuniku kohad on käegakatsutav väljund, kuidas strateegias Teadmistepõhine Eesti välja toodud doktorikraadiga inimeste koolitamise eesmärk – igal aastal võiks doktorikraadi kaitsta 300 inimest – on vilja kandnud. Samas aga sekundeeris sellele mõttele kohe Robert Kitt väitega, et miks ei seata ministeeriumides doktorikraadi kohe vastavale töökohale saamise eelduseks – näiteks ministriks saamiseks.

Alar Karis aga sedastas, et tarvis pole doktorikraadi kui kriteeriumit iseeneses, vaid tarvis on tarku inimesi. Selle tõdemuseni jõudsid mitu korda tagasi nii panelistid kui ka arutelu kuulama tulnud inimesed.

Rakendusuuring vs “publitseerida, publitseerida, publitseerida”

Arutelu kuulajate hulgas olnud TTÜ professor Mart Min tõi välja, et ühiskonna ja teaduse lahku kasvamise aluseks on teaduspoliitika senine korraldus. Selle aluseks on “publitseerida, publitseerida, publitseerida”, nentis Min ja jätkas, et publitseerimine on aluseks nii Eesti-sisese kui ka rahvusvahelise rahastuse saamiseks.

Kuulajaskonnast kommenteeris teemad siseministeeriumi ametnik, kes ütles, et ülikoolide teadlased ei osale tihti isegi mitte riigihangetes, et teadusuuringutega ministeeriumile sisendit anda, ehkki see võiks olla just koht, kus teadust poliitika kujundamise kaudu ühiskonna huvides annaks rakendada. Samas aga viitabki seesama probleemitõstatus just Marti Mini osutatud asjaolule, et teadlaste ellujäämise aluseks on publitseerimine ja selle kõrvalt ei pruugi jääda aega rakendusuuringute tegemiseks.

Alar Karis tõi ühe põhjusena asjaolu, et kui rakendusuuring teha ülikooli alt, tuleb projektirahast maksta veel 20 protsenti suuremat ülikoolile, kuna ülikool võtab iga välisrahastusega projekti pealt üldkululõivu viiendiku ulatuses. See aga tähendab, et eraisiku või osaühinguna riigihankes osalemine on kasulikum.

Teise aspektina tõi Karis välja, et ülikoolidel ei ole jaksu pudi-padiga tegelemiseks ehk väikesemahuliste uuringutega tegelemiseks lihtsalt ei jätku jõudu ja vahendeid.

Samale asjaolule osutas ka Robert Kitt, et kui panustada oma energiat näiteks Horisont 2020 teadusrahstusprojekti kirjutamisse ja saada rahastus 3–4 aastaks või osaleda hankes, mis annab tööd 3–4 kuuks, siis teadlasel on kasulikum valida ilmselt suuremahuline rahvusvaheline teadusprojekt.

Eesmärk omaette ei saa olla teadmistepõhine majandus, vaid see, et teistmoodi enam ei saa, sedastas Kitt. Tema sõnul tuleks baasfinantseerimisega toetada rakendusuuringuid, mida annab kommertsialiseerida.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    02.12

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    02.12

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    23.11

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    21.11

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    16.11

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    14.11

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    12.11

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    12.11

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    11.11

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest
    06.11

    Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.

  • foto
    Miks doktorandid nominaalajaga ülikooli ei lõpeta?
    05.11

    Ajakiri Universitas Tartuensis uuris Tartu ülikooli doktorantidelt, mis on nende arvates peamised doktoriõppe probleemid. Enamasti toodi välja rahastamise ja õppekavaga seotud mured, mis muudavad keeruliseks doktoriõppe nominaalajaga lõpetamise.

  • foto
    Graafikud ja statistika akadeemikute nimemaagiast
    05.11

    ERR Novaator soovib kandidaatidele õnne ja edu. Pealiskaudse statistika osakond toob nüüd kiire analüüsi tulemusel välja mõned kokkulangevused, mis varasemate kandidaatide ja valituks osutunud akadeemikute seas silma paistab.

  • foto
    Teadlaste koorekiht - nendest võivad saada uued akadeemikud
    04.11

    7. detsembril asuvad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed vaagima, kes võiks asuda akadeemia poolt väljakuulutatud viiele akadeemiku kohale. Ülikoolid, akadeemikud, erialaliidud on kandidaatideks üles seadnud 34 inimest. ERR Novaator tutvustab järgneva kuu jooksul kõiki kandidaate ja teeb ülevaate akadeemia varasematest valimistest.

  • foto
    Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?
    03.11

    Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

  • foto
    Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtluses
    03.11

    Eesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga. Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski avab Eesti olukorda teadmuskolmnurgas, kuhu kuuluvad haridus, teadus ja tehnoloogia ning innovatsioon.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.

  • foto
    TÜ ja TTÜ osalevad USA armee meditsiinitehnoloogia miljoniprojektides
    24.10

    Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool liitusid täna Ameerika ühendriikides tegutseva meditsiinitehnoloogia ettevõtete konsortsiumiga. Nii jõuavad Eesti kahe juhtiva ülikooli teadmised USA armeesse, kes konsortsiumi kaudu innovaatilisi tooteid ja teenuseid sisse ostab.

  • foto
    Teaduspoliitika arutelu | Soomere: teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja maaklereid
    14.10

    Täna toimus riigikogu konverentsisaalis kolmas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor III – Ühisosa otsides“. Seekord keskendus arutelu teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamisele, mis annaks tõuke meie majanduse arengule kallimate töökohtade ja suurema lisandväärtuse suunas.

  • foto
    Teaduse rahastamine muutub: IUT ja PUT taotlusvooru ei tule
    14.10

    Senised institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused ehk vastavalt IUT-id ja PUT-id kaovad juba tulevast aastast. Neid asendama hakkavatest grantidest loodetakse senisest enam tuge teadlaskarjäärile.

  • foto
    Teaduse ja ettevõtluse lõimimine nõuab lisatööd mõlemalt poolelt
    14.10

    Eesti teadlased peaksid rohkem mõtlema oma avastuste ellurakendamise peale, teisalt peaksid ka ettevõtjad julgemalt meie teadlaste poole pöörduma, tõdes Eesti teadusagentuur täna toimuva teaduspoliitika arutelu eel.

  • foto
    Bob Dylan on meditsiiniteadlaste seas ülipopulaarne
    13.10

    Möödunud aastal meditsiinikirjandusest Bob Dylani laulusõnu otsinud töörühm leidis, et teadlased on oma uurimustes värske Nobeli kirjanduspreemia lauraadi laulusõnu kasutanud vähemalt 727 korral.

  • foto
    Füüsikanobelist: Nobeli preemiatest ei peagi alati aru saama
    12.10

    Nobeli preemia vääriliseks hinnatud avastuste olemust ei peagi alati lõpuni mõistma, lohutab käesoleval aastal Nobeli füüsikaauhinna pälvinud Princetoni ülikooli teadlane Duncan Haldane. See ei tähenda aga, et kaasaegse füüsika vallas teevad murdelisi avastusi vaid geeniused – oluline roll on ka õigel ajal õiges kohas olemisel.

  • foto
    Keemianobelist ERR Novaatorile: noorteadlastele tuleb anda vabadust
    11.10

    Nobeli preemia laureaadid peaksid kasutama julgemalt auhinnaga kaasnevat tuntust ja kapitali argipoliitika mõjutamiseks, leiab selleaastase keemiapreemia üks laureaatidest Fraser Stoddart. Teadlased ise ega ka ühiskond laiemalt ei tohiks samal ajal unustada, et noorteadlaste loovuse ja sisemise põlemise ergutamiseks tuleb anda neile võimalus lõbutseda ja tegeleda suurte ideedega.

  • foto
    Nobeli keemiapreemia pälvisid molekulaarmasina loojad
    05.10

    Tänavuse Nobeli keemiapreemia pälvisid kolmapäeval Prantsuse teadlane Jean-Pierre Sauvage, britt J Fraser Stoddart ja hollandlane Bernard Feringa maailma väikseimate masinate, molekulaarmasinate väljatöötamise eest.

  • foto
    Otseülekanne. Konverents "Ülikoolimaastik valgustusajastu valguses"
    05.10

    5. oktoobril algas Tartu Ülikoolis rahvusvaheline konverents, mis keskendub valgustusajastul kujunenud ülikooliansamblite ja tollase hariduselu uurimisele ning ülikoolimaastike kujunemisele. Kultuuriportaal vahendas sündmuse esimesest päevast otsepilti.

  • foto
    Nobeli füüsikapreemia tuli aine eksootiliste olekute uurimise eest
    04.10

    Täna anti üle Nobeli füüsikapreemia, füüsikaauhind läks jagamisele mitme teadlase vahel.