Teaduse, majanduse ja ettevõtluse rool ning mootor on tark inimene

Video
Marju Himma
12.08.2016 16:55
Rubriik: Teaduselu

Mõiste teadmistepõhine Eesti on sedavõrd sageli kasutatud, et selle sisuline sisu on kasutuses kaduma läinud. Samas aga eksisteerivad teadus ja ühiskond justkui paralleelselt ning koostööd ettevõtluse ja teaduse vahel on jätkuvalt vähe. Arvamusfestivalil jõuti üsna lihtsalt kõlavale järeldusele: teaduse, poliitika ja majanduse sidusaine on tark inimene, kuid möödapääsmatu on muuta ka teaduspoliitikat ja -rahastust.

Arvamusfestivali teadusalal arutati teemal "Teadus kui majanduse mootor ja poliitika rool". Veiko Lemberi juhtimise all arutlesid riigikontrolör Alar Karis, TÜ geneetik ja noorteadlane Lili Milani, Eesti teadusagentuuri projektijuht Liina Eek, Swedbank Eesti juht ja TTÜ külalisprofessor Robert Kitt.

Faktid:

1) Riigikontroll on välja toonud, et riik küll ostab teadusuuringuid, kuid vähem kui poolt neist võetakse ka tegelike poliitikaotsuste tegemisel aluseks.

2) Eesti ettevõtted tellivad ülikoolidelt ligikaudu kuue miljoni euro eest aastas teadus ja arendustegevusi. Kuid see on suurusjärgus, mis moodustab vaid murdosa ühest keskmisest teadusgrandi summast. “Mida tähendab teaduspõhine majandus? Kas see tähendab teadust, kus saavad tööd ainult teadlased?” küsis Robert Kitt retooriliselt ja jätkas küsimusega, kas vähem haritud inimestel, kes teadlaseks ei kvalifitseeru, ei olegi teadmistepõhises ühiskonnas rakendust?

Meil on vaja vertikaalset hajutatust võimalikult paljudes tööstusharudes – tööd on vaja pakkuda võimalikult paljudele, kuid nad ei tohi teha triviaalset tööd, kirjeldas Kitt. Oluline on, et loodud teaduslikud patendid suudetaks realiseerida ka riigi sees, rõhutas Kitt. Robert Kitt leiab, et majanduse seisukohast on oluline, kui palju on võimalik teaduses tehtu eest luua lisandväärtust tootvaid töökohti.

Alar Karis nentis, et sageli toimitakse igapäevaelus, olgu selleks poliitikat või ettevõtlust tehes, ilma et tuldaks võimaluse peale küsida ekspertarvamust teadlastelt. Kui meie poliitikud taipaksid mõnikord küsida oma arvamuse kõrvale ka mõne teadlase arvamust, oleks see juba suur samm edasi, leidis Alar Karis.

Teadlased haigekassale teaduse kasulikkust tõestamas.

Lili Milani tõi näite, kuidas teadlased soovisid saada uut DNA analüüsi metoodikat. Selle soetamiseks pidid teadlased tõestama, kuidas tasub rahaliselt ära analüüsiks tarviliku tehnika ostmine.

Selleks arvutati välja, kui palju maksab üks päev laste intensiivravi osakonnas ning kui palju aega ja sellega ühes ka raha hoitaks kokku, kui selle DNA analüüsi meetodiga lapsi diagnoosida. Selleks aga pidid teadlased ise tõestama nii haigekassale kui ka arstidele tehnoloogia investeeringu vajadust, et see lisataks kompenseeritava diagnostika nimekirja.

Teema liikus sellelt näitelt kiirelt edasi rakendusuuringute juurde ning Robert Kitt tõi välja, et iga teadusliku (alus)uuringu puhul tuleks silmas pidada, millises valdkonnas reaalselt oleks neid uuringuid vaja. Ta on varem toonud välja, et selleks tasuks vaadata, milles Eesti tugev on. Kolm sellist valdkonda on puit, toit ja maavarad – kuid kas alusuuringuid tehakse ka just neis valdkondades?

Doktorikraadiga või tark inimene?

Liina Eek tõi välja, et ministeeriumide juurde loodud teadusnõuniku kohad on käegakatsutav väljund, kuidas strateegias Teadmistepõhine Eesti välja toodud doktorikraadiga inimeste koolitamise eesmärk – igal aastal võiks doktorikraadi kaitsta 300 inimest – on vilja kandnud. Samas aga sekundeeris sellele mõttele kohe Robert Kitt väitega, et miks ei seata ministeeriumides doktorikraadi kohe vastavale töökohale saamise eelduseks – näiteks ministriks saamiseks.

Alar Karis aga sedastas, et tarvis pole doktorikraadi kui kriteeriumit iseeneses, vaid tarvis on tarku inimesi. Selle tõdemuseni jõudsid mitu korda tagasi nii panelistid kui ka arutelu kuulama tulnud inimesed.

Rakendusuuring vs “publitseerida, publitseerida, publitseerida”

Arutelu kuulajate hulgas olnud TTÜ professor Mart Min tõi välja, et ühiskonna ja teaduse lahku kasvamise aluseks on teaduspoliitika senine korraldus. Selle aluseks on “publitseerida, publitseerida, publitseerida”, nentis Min ja jätkas, et publitseerimine on aluseks nii Eesti-sisese kui ka rahvusvahelise rahastuse saamiseks.

Kuulajaskonnast kommenteeris teemad siseministeeriumi ametnik, kes ütles, et ülikoolide teadlased ei osale tihti isegi mitte riigihangetes, et teadusuuringutega ministeeriumile sisendit anda, ehkki see võiks olla just koht, kus teadust poliitika kujundamise kaudu ühiskonna huvides annaks rakendada. Samas aga viitabki seesama probleemitõstatus just Marti Mini osutatud asjaolule, et teadlaste ellujäämise aluseks on publitseerimine ja selle kõrvalt ei pruugi jääda aega rakendusuuringute tegemiseks.

Alar Karis tõi ühe põhjusena asjaolu, et kui rakendusuuring teha ülikooli alt, tuleb projektirahast maksta veel 20 protsenti suuremat ülikoolile, kuna ülikool võtab iga välisrahastusega projekti pealt üldkululõivu viiendiku ulatuses. See aga tähendab, et eraisiku või osaühinguna riigihankes osalemine on kasulikum.

Teise aspektina tõi Karis välja, et ülikoolidel ei ole jaksu pudi-padiga tegelemiseks ehk väikesemahuliste uuringutega tegelemiseks lihtsalt ei jätku jõudu ja vahendeid.

Samale asjaolule osutas ka Robert Kitt, et kui panustada oma energiat näiteks Horisont 2020 teadusrahstusprojekti kirjutamisse ja saada rahastus 3–4 aastaks või osaleda hankes, mis annab tööd 3–4 kuuks, siis teadlasel on kasulikum valida ilmselt suuremahuline rahvusvaheline teadusprojekt.

Eesmärk omaette ei saa olla teadmistepõhine majandus, vaid see, et teistmoodi enam ei saa, sedastas Kitt. Tema sõnul tuleks baasfinantseerimisega toetada rakendusuuringuid, mida annab kommertsialiseerida.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    TTÜ teaduskondade juhid loodavad õppekavadest laiapõhjalisust
    22.02

    Selle aasta algusest toimub õppetöö Tallinna Tehnikaülikoolis varasema kaheksa teaduskonna asemel neljas teaduskonnas, kolmapäeval ametisse astunud uued teaduskondade juhid loodavad, et läbiviidud struktuurireform aitab Tehnikaülikoolil luua paremat sidet ühiskonnaga ja muuta õppekavu laiapõhjalisemaks.

  • foto
    Geneetik Lili Milani: teadus ilma religiooni või eetikata võib kaotada mõtte
    14.02

    Eesti Geenivaramu doonorite andmed saavad sel kevadel lõplikult analüüsitud, mis võimaldab mahukaid teadusuuringuid 52 000 inimese suuruse valimi põhjal. Lili Milani sõnul on kõikidele doonoritele koostatud põhjalikud geenikaardid: „Igaühe DNA kõige varieeruvamad positsioonid saavad määratud, need on siis erinevad kas haigusseoselised, mõne tunnusega seotud või ravimivastust mõjutavad geenivariandid.”

  • foto
    Riikliku preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest pälvisid Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu
    09.02

    Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad määrati pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Gennadi Vainikkole ja Enn Tõugule.

  • foto
    "Novaatori" teadusuudised: arheoloogid ja vee jäätumise anomaalia
    08.02

    Selle nädala Novaatori teadusuudiste saates vaadati eesti arheoloogide tööd mitme nurga alt.

  • foto
    Suri tuntud Rootsi professor Hans Rosling
    07.02

    Rahvusvaheliselt tuntud Karolinska Instituudi professor Hans Rosling suri teisipäeva hommikul raske haiguse tagajärjel.

  • foto
    President andis üle noore teadlase preemiad
    06.02

    Presidendi noore teadlase preemia pälvis sel aastal geenitehnoloog Tõnu Esko, eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest Heli Lukner ja noore IT-teadlase eripreemia Maksim Jenihhin.

  • foto
    Tüli sammaste all: Teaduste Akadeemia surub TÜ nõukokku TTÜ kuratooriumi liiget
    06.02

    Teaduste Akadeemia, kelle esindajale kuulub üks koht Tartu Ülikooli nõukogus, esitas kohale TTÜ kuratooriumi liikme. Konkureeriva ülikooli esinduskogus oleva liikme esitamine läheb vastuollu nii eetika kui väärtustega, mistõttu pole minister teda ka ära kinnitanud, nimetades olukorda pretsedendituks.

  • foto
    Noore teadlase preemia pälvisid geeniteadlane, füüsik ja IT-teadlane
    03.02

    Geenid, fotoonika ja infotehnoloogia – sel aastal on presidendi premeeritavaid valdkondi ja teadlasi tavapärasest rohkem, varasematel aastatel pole enam kui kahes kategoorias auhindu jagatud.

  • foto
    "Novaator" teadusuudised televisioonis: esimene saade
    01.02

    Täna kell 20.45 läks esimest korda eetrisse ERR Novaator teleuudistega, mis kannavad pealkirja "Novaator". Edaspidi hakkab igas saates olema kaks lugu Eesti teadlaste värskematest saavutustest ja ülevaade maailmas tähelepanu pälvinud teadusuudistest. Iga saate lõpetab rubriik "Vaataja küsib", kus teadlased annavad televaatajate küsimustele igapäevaelus ette tulevate nähtuste kohta teadusliku seletuse.

  • foto
    Geenivaramu saab valmis  
    01.02

    Euroopa ühe edukama, Eesti geenivaramu tuhandete doonorite DNA saab tänu lisandunud rahastusinstrumentidele viimaks järjendatud.

  • foto
    ERR Novaator tuleb teadusuudistega teleekraanile
    31.01

    1. veebruaril on esimest korda eetris ERRi teadusportaali Novaator uudised. "Novaator" on Eestis esimene teleuudiste formaadis teadussaade.

  • foto
    Lõviosa Eesti populaarteaduslikust ajakirjandusest võttis digitaalse vormi
    30.01

    Horisondi mulluse 50. ilmumisaasta üks tähtsündmusi on teoks saanud ning kõik läbi aja ilmunud ajakirjad on digiteeritud ja Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad.

  • foto
    Tartu ülikooli rektor Volli Kalm kandideerib uuesti ametisse
    26.01

    Tartu ülikooli rektoriks kandideerib teiseks ametiajaks Volli Kalm, tema kandidatuuri seab üles ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna valitsus.

  • foto
    Keemiaprofessor armastab õpetamist ja tudengitega arutlemist
    23.01

    Tartu ülikooli analüütilise keemia professor Ivo Leito tunneb õpetamisest suurt rõõmu ning püüab teha kõik selleks, et tudengid saaksid õpitavast materjalist aru. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna aasta õppejõuks saamise puhul portreteerib teda ajakiri Universitas Tartuensis.

  • foto
    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    21.01

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

  • foto
    Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele
    19.01

    Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

  • foto
    Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust
    04.01

    Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

  • foto
    Keeled takistavad teadmiste levikut  
    02.01

    Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

  • foto
    Tulevikuraport: kõrgharitud sisserändajad, vananev rahvas ja toidukriis
    02.01

    OECD avaldas möödunud aasta lõpul raporti, milles analüüsitakse maailma ees ootavaid suuri väljakutseid lähtuvalt andmetest ja tulevikuväljavaadetest. ERR Novaator analüüsis raportit lähtuvalt nendest väljakutsetest ning pani kirja soovitused, kuidas millesse võiks Eesti ja siinne teadlaskond panustada, et tulevikus ellu jääda ja omal moel maailma päästa.

  • foto
    Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?
    2016

    Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!

  • foto
    10 sündmust, mis liigutasid 2016. aastal teadusmaailma ja inimeste südameid
    2016

    Loogikal ja tõenduspõhisusel toetuval teadusel on võime ärata inimestes ürgseid emotsioone, alates ülevoolavast rõõmust lõpetades sügava õudusega. ERR Novaator teeb ülevaate kümnest teadusmaailma mõjutanud sündmusest ja voolust, mis tõotavad erutada inimeste meeli ja mõttemaailma ka tuleval aastal.

  • foto
    Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
    2016

    2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    2016

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Üks Kihnu eit tuleb juhtimisega suurepäraselt toime
    2016

    Maaja Vadi oli üks 34 Teaduste akadeemia kandidaadist. Ta on Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajate ja koolkonna rajajate ning juhtimisterminoloogia loojate seas. Vähe sellest, et ta on toimekas teaduse tegija, on ta ka hinnatud juhtimise professor, Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetajad on ta koguni üheksa korda lemmikõppejõuks valinud.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    2016

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?