Teaduseksperdid konverentsil: Eesti teadusel ei ole probleemi kõrge tasemega, puudu jääb kasust ettevõtlusele ja ühiskonnale
Riigikogu konverentsisaalis toimus konverents, kus teadlastelt, poliitikutelt ja ettevõtjatelt oodati selgeid sõnumeid, millisena nähakse Eesti teadussüsteemi arenguid lähiaastatel ja kas aasta tagasi saavutatud ühised arusaamad on jätkuvalt aktuaalsed.
Ülevaated ettekannetest:
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi keskendus oma ettekandes ülikoolide vaheliste vastutusvaldkondade jagamisele ning ülikoolide ja teadusasutuste konsolideerumisele, mida soovitas Gunnar Oki raport, mida nüüd TANi ehk teadus- ja arendus nõukogu raportiks nimetatakse.
Kuigi dubleerimise vähendamisest on räägitud kaua ning vastutusvaldkondade jagamisest on räägitud juba viimased neli aastat, siis Ligi tõdes, et raha ülikoolide dubleerimise vähendamiseks ei ole antud, mis võib olla põhjus, miks see pole ka olnud kuigi edukas. Ligi lubas siiski, et edaspidi püütakse selleks lisaraha leida.
„Me tahame, et ülikoolide ja teadusasutuste vastutus üldises protsessis suureneks. Rahaga on selles suhtes muidugi kehvasti,“ nentis Ligi ja lisas, et raha ümber vaidlused jätkuvad, ning kuigi baasrahastust on kavas suurendada, siis järgmise aasta riigieelarvest seda veel ei leia.
„Mitte sularaha, vaid tarkus on see, mis ühiskonda edasi viib ja eeliseid annab.“ Jürgen Ligi
Kersti Kaljulaid: eelisarendada tugevaid, vajadusel nõrgemate arvelt
Euroopa kontrollikoja liige ja Tartu ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid rääkis oma ettekandes, et Eesti teadustaristu arendamine on saanud teoks Euroopa Liidu toel, mis aga on eelkõige suunatud sellele, et võimaldada siinset teadust teha rahvusvahelisemaks. Paraku on aga Eesti leidnud end olukorrast, kus koolitatud inimesed lahkuvad välismaale ning asutakse otsima viise, kuidas neid vägisi siin hoida.
Kaljulaid märkis, et teadus ei vaja mitte ainult tippe, vaid ka tugevat keskklassi, mistõttu on tervitatav suurendada baasrahastust. „Aga enne tuleb olla kindel, et keskklass on tõesti tugev,“ nentis Kaljulaid.
Kõrgtasemel teaduse tegemine nõuab üha rohkem vahendeid, mis omakorda eeldab tuge ühiskonnalt, ettevõtetelt ja teiste riikide ülikoolidelt ja teadusasutustelt. Need investeeringud, mis võimaldasid meil välja arendada tugeva teadustaristu ja laboratooriumid, tulid Euroopa Liidult; Euroopa Liit ei arendanud Eesti teadustaristut välja selleks, et teadust võiks teha isoleeritult, märkis Kaljulaid.
„Me ei arendanud teadustaristut välja selleks, et teadusasutused saaksid konkureerida Eesti siseselt.“ Kersti Kaljulaid
Me ei saanud raha selleks, et katta Eesti vajadusi, või et tuua siia haritlasi väljast, nentis Kaljulaid. Ta tõi näite konkurentsi Tallinna ja Tartu vahel, kus esineb kõige enam dubleerimist humanitaar- ja kultuuriteaduste, aga ka õigusteaduse vallas, mille õpe rahvusvahelise hinnangu põhjal ei ole alati kõige kvaliteetsem. Oleme kulutanud palju raha, et koolitada inimesi erialadel, mille järele on Eestis väga väike nõudlus. Tema hinnangul võiks neid väikese nõudlusega spetsialiste koolitada välismaal.
„Oleme Euroopa Liidu taristu toel koolitanud noori inimesi, mis võimaldab neil minna välismaale, ja nüüd otsime võimalusi, kuidas nende tiibu kärpida ja hoida neid Eestis,“ ütles Kaljulaid. Ta tõi siinkohal näiteks arstiteaduse, kus püütakse leida viise noorte arstide Eestis hoidmiseks, et nad saaksid siin näppida kõrgtasemel teadustaristut.
Kaljulaiu soovitus on selgelt eristada rakendus- ja kõrgharidus, et õppijal ei jääks väära muljet nagu oleks kolme aastaga võimalik saada nii akadeemiline kui rakenduslik haridus. Ta peab raiskavaks õpetada akadeemilises õppeasutuses selgelt rakendusele orienteeritud erialasid nagu puhkusekorraldaja või kinnisvara korrashoiu spetsialist. Tema hinnangul peaks rakendus- ja akadeemilisel õppeasutusel olema erinevad eesmärgid.
Kaljulaiu ettepanek on ka arendada eelisvaldkondi, milles ollakse tugevad. Kuigi erandeid rahvusteadustele ja kunstidele tuleks teha, samuti teatud mööndustega, tuleks Kaljulaiu hinnangul tugevaid eelisvaldkondi arendada nõrgemate arvelt.
„Mitut riiklikult toetatud ülikooli on meil vaja, kus õpetatakse kunstkäsitööd? Praegu on kolm.“
Mart Ustav: alles tasub hoida vaid need teadlased, kes toovad raha sisse ega sõltu baasrahastusest
Mart Ustav, akadeemik ja ettevõtja, analüüsis oma ettekandes Gunnar Oki raporti 12. punkti ning järeldas neist:
„Eestil puudub riiklikul tasandil kõrghariduse ja teaduse, kõrgtehnoloogilise ettevõtluse ja majanduse strateegiline juhtimine.“ Mart Ustav
Mart Ustavi soovitused:
Soovitus number 1: Eesti peab määratlema enesele strateegilised eesmärgid kõrgtehnoloogilise ettevõtluse, majanduse ja ühiskonna arengus ning sellele vastavalt reformima kõrgharidust ning teadus- ja arendustegevust. „Minu arvates sobib sellise uurimistöö läbiviimiseks ja analüüsiks ning meetmete ettevalmistamiseks Eesti Teaduste Akadeemia Süvauuringute Instituut (TA SUI).“ Käivitada Eesti TA SUI ja seada riigi poolt ülesanne töötada välja Eesti kõrgahariduse, teadus- ja arendus- ning innovatsiooni poliitika rahvusvahelises teadus-tehnoloogilises tööjaotuses. Teha vastav uurimistöö ja raporteerida sellest koos ettepanekutega TAN-ile, valitsusele ja riigikogule.
Soovitus number 2: Anda intellektuaalomandi loojale olla selle varaliste õiguste omanik. Võtta eeskujuks Rootsi – anda akadeemilistes asutustes töötavatele teadlastele, õppejõududele, tehnilistele töötajatele ja üliõpilastele olla maksumaksja raha eest loodud intellektuaalomandi omanik. Praegu kuulub näiteks Tartu ülikoolis tehtud teadusavastuste intellektuaalomand ülikoolile. Eeskuju tasuks sealjuures võtta lisaks Soomele ja Taanile ka teistest väikeriikidest, näiteks Šveitsist ja Iisraelist.
Soovitus number 3: Käivitada teadus- ja arendustegevuse tulemi siirdeks teadusest ühiskonda kõrgtehnoloogiliste väikeettevõtete programm riigi, ülikoolide ja erainvestorite koostöös.
Soovitus number 4:
„Ja alles siis pöörduda ülikoolide liitmise, lahutamise või uute asutamise juurde – kui selle järele vajadust peaks olema.“
Konverentsi ajakava:
10.30 Kogunemine ja tervituskohv
11.00 Konverentsi avamine
Tervitus - Laine Randjärv, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Sissejuhatus – Andres Koppel, Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees
11.15 Ettekanded
Jürgen Ligi, haridus-ja teadusminister – teema täpsustub
Igav lugu sellest, mida me kõik teame niigi – Kersti Kaljulaid, Euroopa kontrollikoja liige ja Tartu ülikooli nõukogu esimees
Gunnar Okki lõppraport. Punkt 12: Teadmiste-, teaduse- ja tehnoloogiasiire ühiskonda ja ettevõtlusesse – Mart Ustav, akadeemik ja ettevõtja
12.45 Sirutuspaus koos kohvi ja suupistetega
13.00-14.00 Paneelarutelu: Kas teadus on Eesti arengule oluline ehk kuidas kulu tuluks muuta? (aasta hiljem)
Fraktsioonide esindajad:
REF – Urve Tiidus
IRL - Kalle Muuli
KE – Aadu Must
SDE –
EKRE – Martin Helme
VE – Krista Aru
Konverentsi modereeris Märt Treier (ERR)
Peagi möödub aasta konverentsist „Eesti teadus meie riigi kestlikkuse hoidjana: väljakutsed ja võimalused?“, kus poliitikud, teadlased ning ettevõtjad jõudsid ühiselt seisukohale, et vabariigi valitsus peaks ellu viima Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 lubatud teaduse rahastamise kasvu ühe protsendini SKP-st.
Septembris möödub aasta Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu, Rektorite nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia avalikust märgukirjast „Eesti teadus vajab põhimõttelisi muudatusi“. Kolmveerand aastat on möödunud sellest, kui haridus- ja teadusministri loodud töörühm esitas ettepanekud rahastamissüsteemi muutmiseks.
Lisaks Teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammi uuringutele on vahepeal avalikkuse ette jõudnud ka Teadus- ja arendusnõukogu Gunnar Oki raport. Seega on aasta jooksul tehtud palju analüütilist tööd. Mis saab edasi? Kas mõtleme veel või teeme ära?
Video aasta tagasi toimunud konverentsist „Eesti teadus meie riigi kestlikkuse hoidjana: väljakutsed ja võimalused?“:
Toimetaja: Marju Himma