Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest

Sadade teadlaste karjäär joondiagrammil. Kõrgemad harjad peegeldavad mõjukama töö avaldamist. (Foto: Kim Albrecht/Roberta Sinatra)
Jaan-Juhan Oidermaa
6.11.2016 11:10
Rubriik: Teaduselu

Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.

''Me teeme mõnikord automaatselt eelduse, et kui keegi on oma karjääri algusaastatel edukas, on ta seda ka tulevikus. Kuid me ei tohiks seda teha. Analoogselt ei peaks me arvama, et kui pole 30—40. eluaastaks suurt midagi saavutanud, oleme läbipõlenud. Võimalus millegi mõjuka kordasaatmiseks ei vähene. Tuleb vaid proovimist jätkata,'' leidis ajakirjas Science ilmunud uurimuse juhtivautor Roberta Sinatra ERR Novaatorile antud intervjuus.

Teadlaste mõjukuse, produktiivsuse, üldise sooritusvõime ja õnne vaheliste seoste lahtiharutamiseks võttis Northwesterni ülikooli professor esmalt kolleegidega luubi alla Ameerika Füüsika Seltsi ajakirjades avaldanud 2900 füüsikut, minnes tagasi aastani 1893. Valimisse sattumiseks pidi nende karjääri pikkus olema vähemalt 20 aastat ja teadlased ise avaldama iga viisaastaku jooksul vähemalt ühe uurimuse.

Analüüs kinnitas eelnevates teemat lahanud töödes tehtud tähelepanekuid, et karjääri alguses avaldavad teadlased tõepoolest enam mõjukamaid ja tsiteerimist leidvaid töid. Põhjus osutus sirgjooneliseks. ''Siin tuleb mängu noorte teadlaste üldine produktiivsus. Nad määrivad rohkem käsi, teevad rohkem eksperimente ja avaldavad rohkem uurimusi. Nii kasvab ka tõenäosus, et nad komistavad millegi põneva ja huvipakkuva otsa. Mõnes mõttes on see võrreldav jackpoti võitmiseks täiendavate lotopiletite ostmisega,'' selgitas Sinatra.

Teisisõnu, kui teadlase sulest ilmuks 50-aastaselt sama palju töid kui 30-aastasena, oleks tõenäosus aastaga millegi murdelise otsa sattuda samasugune. Seega tasuks professori hinnangul põhjalikumalt kaaluda, kas vanemate teadlaste argipäeva administratiivsete kohustustega küllastamine on alati kõige targem tegu.

Q-faktor
Mõjukate tööde avaldamine ei sõltunud aga vaid n-ö õnnest ja teadlaste üldisest produktiivsusest. Märkimisväärne mõju on ka Q-faktoril. Mitmetahulisel oskuste kogumil, mis võimaldab piltlikult öeldes jagatud kaarte õigesti välja mängida. Teadlane võib avaldada küll maailmamuutva töö, kuid kui see on kirjutatud raskesti arusaadavas stiilis, võib seda kaduda ajaloo hämarikku. Samasse klassi kuulub näiteks koostöövõime, meeldivus jne. Kokkuvõtlikult kujutab see endas kaasasündinud võimete ja järgnenud koolihariduse mõju summat.

Näide bioloogide karjäärist. Joone kõrgus viitab viitamiste arvule kümne aasta jooksul. Joone sinine piirkond enim viitamiste leidud tööle. Interaktiivse ingliskeelse graafiku nägemiseks klõpsa pildile. Kim Albrecht

Sinatra ja ta kolleegide mudelis väljendatakse Q-faktorit lihtsa numbrina. Vaistuvastaselt jääb see töörühma analüüsi kohaselt teadlaste terve karjääri vältel vaatamata lisanduvatele kogemustele enam-vähem muutumatuks. Mõneti pealiskaudsem analüüs näitas, et sama peab paika teiste erialade nagu neuroteaduse, bioloogia ja keemia, mitte ainult füüsika raames.

''Mõjukate tööde avaldamise seisukohast mängivad õnn ehk ideede ja tööde paljusus ja Q-faktor võrdset rolli. Kui oled produktiivne, aga sul on madal Q, on tõenäosus kõrgelt tsiteeritava töö avaldamiseks väike. Võid olla andekas, kuid kui sa suurt midagi ei avalda, ei sünni ka suurt avastust,'' laiendas Sinatra. Professori esialgsed uuringud viitavad, et sarnast mustrit võib näha filminduses lavastajate läbimurrete puhul ja muusika vallas.

Uus mõõdupuu?
Töörühma analüüs viitab, et Q-faktori põhjal on võimalik teha küllaltki täpseid ennustusi teadlase edasi karjääri kohta. Näiteks pea kolmel juhul neljast sai 20 esimese töö põhjal arvutatud Q-faktori alusel öelda, milline on teadlase h-indeks 40 teadusartikli avaldamise järel. (Populaarse indeksi väärtus X tähendab, et teadlane on avaldanud X arvu töid, millele on viidatud X korda.) Samuti näitas töö, et kõrgema Q-faktoriga füüsikud on pälvinud sageli Nobeli preemia või teisi mainekaid rahvusvahelisi auhindu. Seos oli seejuures tugevam kui h-indeksi puhul.

Sinatra Q-faktorit vähemalt praegu uue mõõdupuuna näha ei taha. ''Isiklikult arvan ma, et mitte ühtegi inimest ei saa taandada ühele numbrile. Isegi kui indikaator on ideaalne, pole võimalik sellega teadlast kokku võtta,'' rõhutas professor. Samas möönis ta, et teaduse rahastamisega tegelevatele organisatsioonidele võimalikult objektiivsete hindamiskriteeriumite loomine ja kallutatuse vähendamine oleks kõigile maksumaksja seisukohalt parem. Hetkel ei mõisteta Q-faktori olemust aga selle rakendamiseks veel piisavalt hästi.

Eeskätt loodab ta, et selle põhjalikum uurimine võiks aidata talentide eest paremini hoolt kanda. ''Ent miks ka mitte, kuigi hetkel näib, et see püsib karjääri vältel muutumatuna, on võimalik, et kui Q-faktori pulkadeks lahti võtame, saame ka vihjeid, kas ja kuidas oleks kõige parem seda kergitada,'' mõtiskles Sinatra.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    TTÜ teaduskondade juhid loodavad õppekavadest laiapõhjalisust
    22.02

    Selle aasta algusest toimub õppetöö Tallinna Tehnikaülikoolis varasema kaheksa teaduskonna asemel neljas teaduskonnas, kolmapäeval ametisse astunud uued teaduskondade juhid loodavad, et läbiviidud struktuurireform aitab Tehnikaülikoolil luua paremat sidet ühiskonnaga ja muuta õppekavu laiapõhjalisemaks.

  • foto
    Geneetik Lili Milani: teadus ilma religiooni või eetikata võib kaotada mõtte
    14.02

    Eesti Geenivaramu doonorite andmed saavad sel kevadel lõplikult analüüsitud, mis võimaldab mahukaid teadusuuringuid 52 000 inimese suuruse valimi põhjal. Lili Milani sõnul on kõikidele doonoritele koostatud põhjalikud geenikaardid: „Igaühe DNA kõige varieeruvamad positsioonid saavad määratud, need on siis erinevad kas haigusseoselised, mõne tunnusega seotud või ravimivastust mõjutavad geenivariandid.”

  • foto
    Riikliku preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest pälvisid Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu
    09.02

    Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad määrati pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Gennadi Vainikkole ja Enn Tõugule.

  • foto
    "Novaatori" teadusuudised: arheoloogid ja vee jäätumise anomaalia
    08.02

    Selle nädala Novaatori teadusuudiste saates vaadati eesti arheoloogide tööd mitme nurga alt.

  • foto
    Suri tuntud Rootsi professor Hans Rosling
    07.02

    Rahvusvaheliselt tuntud Karolinska Instituudi professor Hans Rosling suri teisipäeva hommikul raske haiguse tagajärjel.

  • foto
    President andis üle noore teadlase preemiad
    06.02

    Presidendi noore teadlase preemia pälvis sel aastal geenitehnoloog Tõnu Esko, eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest Heli Lukner ja noore IT-teadlase eripreemia Maksim Jenihhin.

  • foto
    Tüli sammaste all: Teaduste Akadeemia surub TÜ nõukokku TTÜ kuratooriumi liiget
    06.02

    Teaduste Akadeemia, kelle esindajale kuulub üks koht Tartu Ülikooli nõukogus, esitas kohale TTÜ kuratooriumi liikme. Konkureeriva ülikooli esinduskogus oleva liikme esitamine läheb vastuollu nii eetika kui väärtustega, mistõttu pole minister teda ka ära kinnitanud, nimetades olukorda pretsedendituks.

  • foto
    Noore teadlase preemia pälvisid geeniteadlane, füüsik ja IT-teadlane
    03.02

    Geenid, fotoonika ja infotehnoloogia – sel aastal on presidendi premeeritavaid valdkondi ja teadlasi tavapärasest rohkem, varasematel aastatel pole enam kui kahes kategoorias auhindu jagatud.

  • foto
    "Novaator" teadusuudised televisioonis: esimene saade
    01.02

    Täna kell 20.45 läks esimest korda eetrisse ERR Novaator teleuudistega, mis kannavad pealkirja "Novaator". Edaspidi hakkab igas saates olema kaks lugu Eesti teadlaste värskematest saavutustest ja ülevaade maailmas tähelepanu pälvinud teadusuudistest. Iga saate lõpetab rubriik "Vaataja küsib", kus teadlased annavad televaatajate küsimustele igapäevaelus ette tulevate nähtuste kohta teadusliku seletuse.

  • foto
    Geenivaramu saab valmis  
    01.02

    Euroopa ühe edukama, Eesti geenivaramu tuhandete doonorite DNA saab tänu lisandunud rahastusinstrumentidele viimaks järjendatud.

  • foto
    ERR Novaator tuleb teadusuudistega teleekraanile
    31.01

    1. veebruaril on esimest korda eetris ERRi teadusportaali Novaator uudised. "Novaator" on Eestis esimene teleuudiste formaadis teadussaade.

  • foto
    Lõviosa Eesti populaarteaduslikust ajakirjandusest võttis digitaalse vormi
    30.01

    Horisondi mulluse 50. ilmumisaasta üks tähtsündmusi on teoks saanud ning kõik läbi aja ilmunud ajakirjad on digiteeritud ja Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad.

  • foto
    Tartu ülikooli rektor Volli Kalm kandideerib uuesti ametisse
    26.01

    Tartu ülikooli rektoriks kandideerib teiseks ametiajaks Volli Kalm, tema kandidatuuri seab üles ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna valitsus.

  • foto
    Keemiaprofessor armastab õpetamist ja tudengitega arutlemist
    23.01

    Tartu ülikooli analüütilise keemia professor Ivo Leito tunneb õpetamisest suurt rõõmu ning püüab teha kõik selleks, et tudengid saaksid õpitavast materjalist aru. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna aasta õppejõuks saamise puhul portreteerib teda ajakiri Universitas Tartuensis.

  • foto
    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    21.01

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

  • foto
    Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele
    19.01

    Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

  • foto
    Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust
    04.01

    Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

  • foto
    Keeled takistavad teadmiste levikut  
    02.01

    Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

  • foto
    Tulevikuraport: kõrgharitud sisserändajad, vananev rahvas ja toidukriis
    02.01

    OECD avaldas möödunud aasta lõpul raporti, milles analüüsitakse maailma ees ootavaid suuri väljakutseid lähtuvalt andmetest ja tulevikuväljavaadetest. ERR Novaator analüüsis raportit lähtuvalt nendest väljakutsetest ning pani kirja soovitused, kuidas millesse võiks Eesti ja siinne teadlaskond panustada, et tulevikus ellu jääda ja omal moel maailma päästa.

  • foto
    Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?
    2016

    Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!

  • foto
    10 sündmust, mis liigutasid 2016. aastal teadusmaailma ja inimeste südameid
    2016

    Loogikal ja tõenduspõhisusel toetuval teadusel on võime ärata inimestes ürgseid emotsioone, alates ülevoolavast rõõmust lõpetades sügava õudusega. ERR Novaator teeb ülevaate kümnest teadusmaailma mõjutanud sündmusest ja voolust, mis tõotavad erutada inimeste meeli ja mõttemaailma ka tuleval aastal.

  • foto
    Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
    2016

    2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    2016

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Üks Kihnu eit tuleb juhtimisega suurepäraselt toime
    2016

    Maaja Vadi oli üks 34 Teaduste akadeemia kandidaadist. Ta on Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajate ja koolkonna rajajate ning juhtimisterminoloogia loojate seas. Vähe sellest, et ta on toimekas teaduse tegija, on ta ka hinnatud juhtimise professor, Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetajad on ta koguni üheksa korda lemmikõppejõuks valinud.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    2016

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?