Teadusasutused: eks ühineme, kui just peab

Tartu ülikool. (Foto: Postimees/Scanpix)
Merilin Pärli
22.09.2016 14:20
Rubriik: Teaduselu

Valitsuse juures tegutseva teadus- ja arendusnõukogu (TAN) selle nädala otsus soovitada valitsusel jätkata mitmete teadus- ja haridusasutuste liitmist võeti enamikes liidetavates asutustes vastu rahumeelselt, kuid erilise entusiasmita: liitume, kui peab. Samas rõhutasid teadusasutused, et põhiprobleem - kuidas teadusesse raha juurde saada - formaalsete liitmistega ei kao, pigem pihustub teadusraha muudeks tugitegevusteks edaspidi laiali, kui vaja üleval pidada ka suure organisatsiooni kulukaid lisategevusi, millega väikestel teadusasutustel senini pistmist pole olnud.

Enamik TAN-i soovituse kohaselt liidetavaid teadusasutusi on seisukohal, et ühendamisplaanile nad vastu seisma ei hakka, kuid põhiprobleemidele lahenduse leidmist nad sellest sammust ka ei näe. Pigem on mure, kuidas teadusraha ka liitmise järel otse teadusetegemiseks tuleks, mitte suure struktuuriga ülikoolide muudeks tegevusteks ära ei pihustuks.

Samas on ka teadusasutusi, kes esialgu veel liitmisplaanile vastu seisavad.

Tartu observatoorium: plaanides puudub pikaajaline vaade

Tartu observatoorium plaanitakse liita Tartu ülikooliga. Observatooriumi direktor Anu Reinart tunnistab, et tekkinud olukord on kahetine. "Oleme teadus- ja haridusministeeriumi hallatav asutus ja ministeeriumil on õigus otsustada, kuidas ta oma asutusi haldab. See on nende käivitatud protsess ja pikaajalisem tegevus," tõdes Reinart.

Observatooriumi direktor lubab omalt poolt kõigiti koostööd teha, et liitumisprotsess võimalikult valutu oleks. Üksiti on tal hea meel, et ühendamine just Tartu ülikooliga toimub, mis on rahvusvaheliselt Eesti kõige konkurentsivõimelisem ülikool.

Reinart muretseb, ega rahvusvaheline kosmosekoostöö, mille peamiseks teadusasutuseks Tartu observatoorium Eestist on, liitumisega kannatada saa.

Lisaks leiab ta, et Eestis pole olnud piisavat diskussiooni, millist struktuuri teadussüsteem tegelikult vajab ning mis on selle roll ühiskonnas pikemas vaates. "Me oleme olnud keskendunud lühiajalistele hetkeprobleemidele," sõnastab ta põhimure. Teadusrahastus on olnud juba tükk aega seotud projektipõhiste eurorahadega, mitte püsiva baasrahastusega.

Eesmärk kolm protsenti SKP-st on Reinarti kinnitusel väga hea, aga Eesti on sellest veel väga kaugel. Samas seab teadus oma eesmärke pikaajalisi tegevusi silmas pidades, mitte lühiajaliste projektide abil edasi liikudes.

Reinart kinnitab, et teaduse projektipõhine rahastus teeb murelikuks teadlased, kel puudub kindlus oma valdkonna jätkusuutlikkusest ning nemad teadusasutusena ei saa võtta vastutust oma püsiva ja pikaaegse rahastamise eest. "Praegu on rahastus nagu loterii - teadlased saavad rahastuse ühele projektile kümnest."

Samas ei taha Reinart rahaküsimust teaduse põhimureks pidada - selleks on hoopiski püsiva rahvusvahelise koostöö kindlustamine, usaldusväärseks partneriks olemine. Seepärast leiabki ta, et pigem võiks liitumise ülikooliga rahulikult, pärast läbikaalumist ära teha, et rahvusvaheline koostöö ei kannataks.

"Ei ole olemas Eesti kosmost. Kosmosevaldkond on globaalne, seal tuleb jõuliselt tegutseda, mitte Eesti-siseselt vimma või konkurentsi üles kütta. Tuleb hakata teadlikult samme astuma mõttega, et kui riik on selle ära otsustanud, siis sõda korraldada selle vastu ei näe mõtet. Need, kes korraldavad partisanisõda, ei saa samal ajal teha edukalt projekte ja õpetada. Meie oleme valinud arengukeskse tee," kinnitas Tartu observatooriumi direktor koostöövalmidust.

Eesti biokeskus: arusaadavat plaani ei näe, kuigi katastroofi ka pole

Ka Eesti biokeskus peaks teadus- ja arendusnõukogu soovitusel liidetama Tartu ülikooliga. Rahvusvaheliselt eduka biokeskuse direktor Mait Metspalu ühendamisplaani taga mingit arusaadavat mõttekäiku ei näe, kuid möönab, et katastroofi sellest ka ei oleks.

"Eesti teaduse arenguprobleemid on hoopis teistes kohtades kui pisikeste ja väga edukate asutuste struktuuriprobleemid, kus tegelikku probleemi, mida lahendada, ei ole, sest kõik need liidetavad asutused saavad iseenedaga hästi hakkama," leidis Metspalu. "Teadustulemused on väga head ja ei ole põhjust neid asutusi liita. Tegeldakse probleemiga, mis ei ole probleem."

Samas möönab Metspalu, et nad on Tartu ülikooliga juba praegugi väga tihedas, lausa igapäevases koostöös.

Ka tema nimetab põhiprobleemina teadusrahastust, mille juhuslikkus ei anna noortele teadlastele perspektiivi alaga tegelda. "Konkurents on arulagedalt tihe, mis tähendab, et rahastus läheb juhuslikuks kätte. Näiteks kui on 30 ühtlaselt väga head projekti, mis taotlevad raha, aga saab vaid 15, siis ei sõltu rahasaamine sellest, kes oli hea, vaid kellel oli õnne," piltlikustas Metspalu.

Metspalu selgitab, et kui siiani on kogu neile eraldatud rahastus läinud otse ja puhtalt teadusetegemisse, siis suure ülikooli struktuuri osana see raha enam nii otse ja ilma kadudeta nendeni ei jõuaks. "Ülikooli koosseisus osa sellest baasrahastusest võetakse vahelt ära, sest struktuurid suunavad seda nii, nagu ülikooli juhtkond soovib süsteemi arendada. See on suur süsteem, muuhulgas on vaja üleval pidada ka näiteks korvpallivõistkonda. Nad teevad sadat asja ja peavadki tegema sadat asja, kuid selle võrra meie teadusrahastus võib kokkuvõtlikult vähehenda," selgitas Metspalu. 

Samas möönab Metspalu, et võimalusi tuleb ka juurde - näiteks saavad ülikooli allasutused küsida raha otse ülikooli arengufondist.

Metspalu usub, et biokeskuses töötavad 35 teadlast saavad ka pärast ühendamist jätkata igapäevast tööd endistviisi, ilma et see muutus kuidagi nende igapäevaelu mõjutaks. "Igapäevatöös, kui teadlane tuleb hommikul tööle, siis temal ei muutu sellest loodetavasti mitte midagi. Teeme kõik selleks, et muutused oleksid võimalikult vähedramaatilised ja igapäevategevust vähesegavad." 

EKI asub seisukohta sõnastama

Eesti keele instituut (EKI), mida plaanitakse samuti Tartu ülikooliga liita, on varem oma vastuseisu sellele juba väljendanud. Nende seisukohad ei ole vahepeal muutunud.

Instituudi direktor Tõnu Tender osundab, et tähelepanuta on jäänud mõned nüansid, millele nad juba varasemalt tähelepanu on pööranud. Nimelt on EKI seisukohal, et nende tegevuse põhisuund ei haaku kõrgkoolide põhitegevusega, milleks on eeskätt kõrghariduse andmine. Tenderi sõnul toimub reedel keelenõukogu koosolek, kus sõnastatakse selge seisukoht ministeeriumile esitamiseks.

IT-kolledž valmistab juba õppekavu ette

Lisaks liidetakse kaks rakenduslikku haridust andvat kõrgkooli ülikoolide alla. Infotehnoloogia kolledžist saab Tallinna tehnikaülikooli osa ning Lääne-Viru rakenduskõrgkoolist Tallinna ülikooliga osa.

IT-kolledži rektori kt Peeter Lorents selgitab, et nad jäävad ka TTÜ all tegutsedes oma sümboolika ja nimega, lihtsalt tegevusväli laieneb.

"Juurde tulevad mõned õppesuunad ja kavad, mida siiani pole olnud - riistvara ja telekommunikatsiooni riistvaraline pool. Meie üelsandeks jääb katta TTÜ all tegutsedes kogu IT bakalaureuseõpe," selgitas Lorents plaane. 

IT-kolledži juht kinnitab, et juba tükk aega on käimas väga töised koosolekud kahe kooli liitumiseks ning ta usub, et tulemuseks on väga hea kool.

"Kui liitumine toimub, siis nõnda, et juba järgmisest sügisest hakkab õppetöö toimuma TTÜ IT-kolledžis," kergitas ta plaanidelt katet.

LVRKK: lisaks regionaalsusele peaks vaatama ka sisu

Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis (LVRKK) on rektor Helle Noorväli kinnitusel juba pikalt arutletud selle üle, kuidas piiratud ressursside tingimustes võimaldada õppijatel omandada hea rakenduskõrgharidus ning jõutud järeldusele, et seda peaks tegema mõne teise kõrgkooliga koostöös. Neid ootab ees liitmine Tallinna ülikooli Rakvere kolledžiga.

"Regionaalses mõttes on ühinemine TLÜ Rakvere kolledžiga igati õige, kuid sisuliselt meie õpetatavad valdkonnad ei haaku, v.a sotsiaaltöö, ja olemasolevate õppekavade edasiarendamine muutub küsitavaks. Sellest tulenevalt võime koos ühinemisega kaotada oma tugevused," leiab Noorväli. Plussidena loetleb ta 60-aastast raamatupidamise õpetamise kogemust ja kaubandusliku kõrghariduse andmist. Ühinemisest loodab ta koolile siiski kasu rahvusvahelistumisest.

KBFI eelistab iseseisvaks jääda

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) kohta TAN seekord mingit lõplikku otsust vastu ei võtnud, vaid jätkatakse ühinemisläbirääkimisi nii Tartu ülikooli kui Tallinna tehnikaülikooli ja ministeeriumi osalusel. Nimelt pole veel otsustatud, kumma ülikooli alla KBFI minema peaks.

"TAN toetab KBFI ühinemist mõne ülikooliga, aga konkreetse valikuni ei ole veel jõutud. Loobutud ei ole," kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonikonsultant Aire Koik.

KBFI direktor, juhtivteadur Urmas Nagel ütleb, et pole päris täpselt aru saanud, miks üldse peab teadusasutused ülikoolidega ühendama. Ta nõustub, et kõiki nende funktsioone saab teha ka ülikooli allasutusena, kuid usub, et väikese avalik-õigusliku instituudina on KBFI tegevus efektiivsem, nagu on näidanud senine teadustegevus. Viimase kümne aasta jooksul on
KBFI teadlased avaldanud 59 eriti kõrgelt tsiteeritud artiklit, mis moodustab 21% kõigi analoogse tasemega Eesti ülikoolide ja teadusasutuste avaldatud artiklitest.

"Eelistaksime jätkata iseseisvalt ja teha kõigi ülikoolidega koostööd, sest see on meie arvates parim võimalus kõrgtasemel teadustööd teha," kommenteeris Nagel. "Sellest võidaksid nii ülikoolid, kelle magistrandid, doktorandid ja nooremad tudengid meie laborites praegugi töötavad, kui ka KBFI ja laiemalt ka Eesti riik, kuna tippteadus on üks valdkond, mille kaudu meid teatakse," põhjendas Nagel vastuseisu ühendamisele.

Samas möönab Nagel, et läbi rääkima peab, ehkki praegu veel selgust pole, kuidas leida lahendus, millest kõik võidaksid.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele
    19.01

    Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

  • foto
    Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust
    04.01

    Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

  • foto
    Keeled takistavad teadmiste levikut  
    02.01

    Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

  • foto
    Tulevikuraport: kõrgharitud sisserändajad, vananev rahvas ja toidukriis
    02.01

    OECD avaldas möödunud aasta lõpul raporti, milles analüüsitakse maailma ees ootavaid suuri väljakutseid lähtuvalt andmetest ja tulevikuväljavaadetest. ERR Novaator analüüsis raportit lähtuvalt nendest väljakutsetest ning pani kirja soovitused, kuidas millesse võiks Eesti ja siinne teadlaskond panustada, et tulevikus ellu jääda ja omal moel maailma päästa.

  • foto
    Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?
    29.12

    Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!

  • foto
    10 sündmust, mis liigutasid 2016. aastal teadusmaailma ja inimeste südameid
    25.12

    Loogikal ja tõenduspõhisusel toetuval teadusel on võime ärata inimestes ürgseid emotsioone, alates ülevoolavast rõõmust lõpetades sügava õudusega. ERR Novaator teeb ülevaate kümnest teadusmaailma mõjutanud sündmusest ja voolust, mis tõotavad erutada inimeste meeli ja mõttemaailma ka tuleval aastal.

  • foto
    Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
    23.12

    2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    2016

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Üks Kihnu eit tuleb juhtimisega suurepäraselt toime
    2016

    Maaja Vadi oli üks 34 Teaduste akadeemia kandidaadist. Ta on Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajate ja koolkonna rajajate ning juhtimisterminoloogia loojate seas. Vähe sellest, et ta on toimekas teaduse tegija, on ta ka hinnatud juhtimise professor, Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetajad on ta koguni üheksa korda lemmikõppejõuks valinud.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    2016

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    2016

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    2016

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    2016

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    2016

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    2016

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    2016

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    2016

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    2016

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    2016

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    2016

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    2016

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    2016

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    2016

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    2016

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest
    2016

    Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.