Teadusasutused: eks ühineme, kui just peab

Tartu ülikool. (Foto: Postimees/Scanpix)
Merilin Pärli
22.09.2016 14:20
Rubriik: Teaduselu

Valitsuse juures tegutseva teadus- ja arendusnõukogu (TAN) selle nädala otsus soovitada valitsusel jätkata mitmete teadus- ja haridusasutuste liitmist võeti enamikes liidetavates asutustes vastu rahumeelselt, kuid erilise entusiasmita: liitume, kui peab. Samas rõhutasid teadusasutused, et põhiprobleem - kuidas teadusesse raha juurde saada - formaalsete liitmistega ei kao, pigem pihustub teadusraha muudeks tugitegevusteks edaspidi laiali, kui vaja üleval pidada ka suure organisatsiooni kulukaid lisategevusi, millega väikestel teadusasutustel senini pistmist pole olnud.

Enamik TAN-i soovituse kohaselt liidetavaid teadusasutusi on seisukohal, et ühendamisplaanile nad vastu seisma ei hakka, kuid põhiprobleemidele lahenduse leidmist nad sellest sammust ka ei näe. Pigem on mure, kuidas teadusraha ka liitmise järel otse teadusetegemiseks tuleks, mitte suure struktuuriga ülikoolide muudeks tegevusteks ära ei pihustuks.

Samas on ka teadusasutusi, kes esialgu veel liitmisplaanile vastu seisavad.

Tartu observatoorium: plaanides puudub pikaajaline vaade

Tartu observatoorium plaanitakse liita Tartu ülikooliga. Observatooriumi direktor Anu Reinart tunnistab, et tekkinud olukord on kahetine. "Oleme teadus- ja haridusministeeriumi hallatav asutus ja ministeeriumil on õigus otsustada, kuidas ta oma asutusi haldab. See on nende käivitatud protsess ja pikaajalisem tegevus," tõdes Reinart.

Observatooriumi direktor lubab omalt poolt kõigiti koostööd teha, et liitumisprotsess võimalikult valutu oleks. Üksiti on tal hea meel, et ühendamine just Tartu ülikooliga toimub, mis on rahvusvaheliselt Eesti kõige konkurentsivõimelisem ülikool.

Reinart muretseb, ega rahvusvaheline kosmosekoostöö, mille peamiseks teadusasutuseks Tartu observatoorium Eestist on, liitumisega kannatada saa.

Lisaks leiab ta, et Eestis pole olnud piisavat diskussiooni, millist struktuuri teadussüsteem tegelikult vajab ning mis on selle roll ühiskonnas pikemas vaates. "Me oleme olnud keskendunud lühiajalistele hetkeprobleemidele," sõnastab ta põhimure. Teadusrahastus on olnud juba tükk aega seotud projektipõhiste eurorahadega, mitte püsiva baasrahastusega.

Eesmärk kolm protsenti SKP-st on Reinarti kinnitusel väga hea, aga Eesti on sellest veel väga kaugel. Samas seab teadus oma eesmärke pikaajalisi tegevusi silmas pidades, mitte lühiajaliste projektide abil edasi liikudes.

Reinart kinnitab, et teaduse projektipõhine rahastus teeb murelikuks teadlased, kel puudub kindlus oma valdkonna jätkusuutlikkusest ning nemad teadusasutusena ei saa võtta vastutust oma püsiva ja pikaaegse rahastamise eest. "Praegu on rahastus nagu loterii - teadlased saavad rahastuse ühele projektile kümnest."

Samas ei taha Reinart rahaküsimust teaduse põhimureks pidada - selleks on hoopiski püsiva rahvusvahelise koostöö kindlustamine, usaldusväärseks partneriks olemine. Seepärast leiabki ta, et pigem võiks liitumise ülikooliga rahulikult, pärast läbikaalumist ära teha, et rahvusvaheline koostöö ei kannataks.

"Ei ole olemas Eesti kosmost. Kosmosevaldkond on globaalne, seal tuleb jõuliselt tegutseda, mitte Eesti-siseselt vimma või konkurentsi üles kütta. Tuleb hakata teadlikult samme astuma mõttega, et kui riik on selle ära otsustanud, siis sõda korraldada selle vastu ei näe mõtet. Need, kes korraldavad partisanisõda, ei saa samal ajal teha edukalt projekte ja õpetada. Meie oleme valinud arengukeskse tee," kinnitas Tartu observatooriumi direktor koostöövalmidust.

Eesti biokeskus: arusaadavat plaani ei näe, kuigi katastroofi ka pole

Ka Eesti biokeskus peaks teadus- ja arendusnõukogu soovitusel liidetama Tartu ülikooliga. Rahvusvaheliselt eduka biokeskuse direktor Mait Metspalu ühendamisplaani taga mingit arusaadavat mõttekäiku ei näe, kuid möönab, et katastroofi sellest ka ei oleks.

"Eesti teaduse arenguprobleemid on hoopis teistes kohtades kui pisikeste ja väga edukate asutuste struktuuriprobleemid, kus tegelikku probleemi, mida lahendada, ei ole, sest kõik need liidetavad asutused saavad iseenedaga hästi hakkama," leidis Metspalu. "Teadustulemused on väga head ja ei ole põhjust neid asutusi liita. Tegeldakse probleemiga, mis ei ole probleem."

Samas möönab Metspalu, et nad on Tartu ülikooliga juba praegugi väga tihedas, lausa igapäevases koostöös.

Ka tema nimetab põhiprobleemina teadusrahastust, mille juhuslikkus ei anna noortele teadlastele perspektiivi alaga tegelda. "Konkurents on arulagedalt tihe, mis tähendab, et rahastus läheb juhuslikuks kätte. Näiteks kui on 30 ühtlaselt väga head projekti, mis taotlevad raha, aga saab vaid 15, siis ei sõltu rahasaamine sellest, kes oli hea, vaid kellel oli õnne," piltlikustas Metspalu.

Metspalu selgitab, et kui siiani on kogu neile eraldatud rahastus läinud otse ja puhtalt teadusetegemisse, siis suure ülikooli struktuuri osana see raha enam nii otse ja ilma kadudeta nendeni ei jõuaks. "Ülikooli koosseisus osa sellest baasrahastusest võetakse vahelt ära, sest struktuurid suunavad seda nii, nagu ülikooli juhtkond soovib süsteemi arendada. See on suur süsteem, muuhulgas on vaja üleval pidada ka näiteks korvpallivõistkonda. Nad teevad sadat asja ja peavadki tegema sadat asja, kuid selle võrra meie teadusrahastus võib kokkuvõtlikult vähehenda," selgitas Metspalu. 

Samas möönab Metspalu, et võimalusi tuleb ka juurde - näiteks saavad ülikooli allasutused küsida raha otse ülikooli arengufondist.

Metspalu usub, et biokeskuses töötavad 35 teadlast saavad ka pärast ühendamist jätkata igapäevast tööd endistviisi, ilma et see muutus kuidagi nende igapäevaelu mõjutaks. "Igapäevatöös, kui teadlane tuleb hommikul tööle, siis temal ei muutu sellest loodetavasti mitte midagi. Teeme kõik selleks, et muutused oleksid võimalikult vähedramaatilised ja igapäevategevust vähesegavad." 

EKI asub seisukohta sõnastama

Eesti keele instituut (EKI), mida plaanitakse samuti Tartu ülikooliga liita, on varem oma vastuseisu sellele juba väljendanud. Nende seisukohad ei ole vahepeal muutunud.

Instituudi direktor Tõnu Tender osundab, et tähelepanuta on jäänud mõned nüansid, millele nad juba varasemalt tähelepanu on pööranud. Nimelt on EKI seisukohal, et nende tegevuse põhisuund ei haaku kõrgkoolide põhitegevusega, milleks on eeskätt kõrghariduse andmine. Tenderi sõnul toimub reedel keelenõukogu koosolek, kus sõnastatakse selge seisukoht ministeeriumile esitamiseks.

IT-kolledž valmistab juba õppekavu ette

Lisaks liidetakse kaks rakenduslikku haridust andvat kõrgkooli ülikoolide alla. Infotehnoloogia kolledžist saab Tallinna tehnikaülikooli osa ning Lääne-Viru rakenduskõrgkoolist Tallinna ülikooliga osa.

IT-kolledži rektori kt Peeter Lorents selgitab, et nad jäävad ka TTÜ all tegutsedes oma sümboolika ja nimega, lihtsalt tegevusväli laieneb.

"Juurde tulevad mõned õppesuunad ja kavad, mida siiani pole olnud - riistvara ja telekommunikatsiooni riistvaraline pool. Meie üelsandeks jääb katta TTÜ all tegutsedes kogu IT bakalaureuseõpe," selgitas Lorents plaane. 

IT-kolledži juht kinnitab, et juba tükk aega on käimas väga töised koosolekud kahe kooli liitumiseks ning ta usub, et tulemuseks on väga hea kool.

"Kui liitumine toimub, siis nõnda, et juba järgmisest sügisest hakkab õppetöö toimuma TTÜ IT-kolledžis," kergitas ta plaanidelt katet.

LVRKK: lisaks regionaalsusele peaks vaatama ka sisu

Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis (LVRKK) on rektor Helle Noorväli kinnitusel juba pikalt arutletud selle üle, kuidas piiratud ressursside tingimustes võimaldada õppijatel omandada hea rakenduskõrgharidus ning jõutud järeldusele, et seda peaks tegema mõne teise kõrgkooliga koostöös. Neid ootab ees liitmine Tallinna ülikooli Rakvere kolledžiga.

"Regionaalses mõttes on ühinemine TLÜ Rakvere kolledžiga igati õige, kuid sisuliselt meie õpetatavad valdkonnad ei haaku, v.a sotsiaaltöö, ja olemasolevate õppekavade edasiarendamine muutub küsitavaks. Sellest tulenevalt võime koos ühinemisega kaotada oma tugevused," leiab Noorväli. Plussidena loetleb ta 60-aastast raamatupidamise õpetamise kogemust ja kaubandusliku kõrghariduse andmist. Ühinemisest loodab ta koolile siiski kasu rahvusvahelistumisest.

KBFI eelistab iseseisvaks jääda

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) kohta TAN seekord mingit lõplikku otsust vastu ei võtnud, vaid jätkatakse ühinemisläbirääkimisi nii Tartu ülikooli kui Tallinna tehnikaülikooli ja ministeeriumi osalusel. Nimelt pole veel otsustatud, kumma ülikooli alla KBFI minema peaks.

"TAN toetab KBFI ühinemist mõne ülikooliga, aga konkreetse valikuni ei ole veel jõutud. Loobutud ei ole," kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonikonsultant Aire Koik.

KBFI direktor, juhtivteadur Urmas Nagel ütleb, et pole päris täpselt aru saanud, miks üldse peab teadusasutused ülikoolidega ühendama. Ta nõustub, et kõiki nende funktsioone saab teha ka ülikooli allasutusena, kuid usub, et väikese avalik-õigusliku instituudina on KBFI tegevus efektiivsem, nagu on näidanud senine teadustegevus. Viimase kümne aasta jooksul on
KBFI teadlased avaldanud 59 eriti kõrgelt tsiteeritud artiklit, mis moodustab 21% kõigi analoogse tasemega Eesti ülikoolide ja teadusasutuste avaldatud artiklitest.

"Eelistaksime jätkata iseseisvalt ja teha kõigi ülikoolidega koostööd, sest see on meie arvates parim võimalus kõrgtasemel teadustööd teha," kommenteeris Nagel. "Sellest võidaksid nii ülikoolid, kelle magistrandid, doktorandid ja nooremad tudengid meie laborites praegugi töötavad, kui ka KBFI ja laiemalt ka Eesti riik, kuna tippteadus on üks valdkond, mille kaudu meid teatakse," põhjendas Nagel vastuseisu ühendamisele.

Samas möönab Nagel, et läbi rääkima peab, ehkki praegu veel selgust pole, kuidas leida lahendus, millest kõik võidaksid.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar