Teadusasutused: eks ühineme, kui just peab

Tartu ülikool. (Foto: Postimees/Scanpix)
Merilin Pärli
22.09.2016 14:20
Rubriik: Teaduselu

Valitsuse juures tegutseva teadus- ja arendusnõukogu (TAN) selle nädala otsus soovitada valitsusel jätkata mitmete teadus- ja haridusasutuste liitmist võeti enamikes liidetavates asutustes vastu rahumeelselt, kuid erilise entusiasmita: liitume, kui peab. Samas rõhutasid teadusasutused, et põhiprobleem - kuidas teadusesse raha juurde saada - formaalsete liitmistega ei kao, pigem pihustub teadusraha muudeks tugitegevusteks edaspidi laiali, kui vaja üleval pidada ka suure organisatsiooni kulukaid lisategevusi, millega väikestel teadusasutustel senini pistmist pole olnud.

Enamik TAN-i soovituse kohaselt liidetavaid teadusasutusi on seisukohal, et ühendamisplaanile nad vastu seisma ei hakka, kuid põhiprobleemidele lahenduse leidmist nad sellest sammust ka ei näe. Pigem on mure, kuidas teadusraha ka liitmise järel otse teadusetegemiseks tuleks, mitte suure struktuuriga ülikoolide muudeks tegevusteks ära ei pihustuks.

Samas on ka teadusasutusi, kes esialgu veel liitmisplaanile vastu seisavad.

Tartu observatoorium: plaanides puudub pikaajaline vaade

Tartu observatoorium plaanitakse liita Tartu ülikooliga. Observatooriumi direktor Anu Reinart tunnistab, et tekkinud olukord on kahetine. "Oleme teadus- ja haridusministeeriumi hallatav asutus ja ministeeriumil on õigus otsustada, kuidas ta oma asutusi haldab. See on nende käivitatud protsess ja pikaajalisem tegevus," tõdes Reinart.

Observatooriumi direktor lubab omalt poolt kõigiti koostööd teha, et liitumisprotsess võimalikult valutu oleks. Üksiti on tal hea meel, et ühendamine just Tartu ülikooliga toimub, mis on rahvusvaheliselt Eesti kõige konkurentsivõimelisem ülikool.

Reinart muretseb, ega rahvusvaheline kosmosekoostöö, mille peamiseks teadusasutuseks Tartu observatoorium Eestist on, liitumisega kannatada saa.

Lisaks leiab ta, et Eestis pole olnud piisavat diskussiooni, millist struktuuri teadussüsteem tegelikult vajab ning mis on selle roll ühiskonnas pikemas vaates. "Me oleme olnud keskendunud lühiajalistele hetkeprobleemidele," sõnastab ta põhimure. Teadusrahastus on olnud juba tükk aega seotud projektipõhiste eurorahadega, mitte püsiva baasrahastusega.

Eesmärk kolm protsenti SKP-st on Reinarti kinnitusel väga hea, aga Eesti on sellest veel väga kaugel. Samas seab teadus oma eesmärke pikaajalisi tegevusi silmas pidades, mitte lühiajaliste projektide abil edasi liikudes.

Reinart kinnitab, et teaduse projektipõhine rahastus teeb murelikuks teadlased, kel puudub kindlus oma valdkonna jätkusuutlikkusest ning nemad teadusasutusena ei saa võtta vastutust oma püsiva ja pikaaegse rahastamise eest. "Praegu on rahastus nagu loterii - teadlased saavad rahastuse ühele projektile kümnest."

Samas ei taha Reinart rahaküsimust teaduse põhimureks pidada - selleks on hoopiski püsiva rahvusvahelise koostöö kindlustamine, usaldusväärseks partneriks olemine. Seepärast leiabki ta, et pigem võiks liitumise ülikooliga rahulikult, pärast läbikaalumist ära teha, et rahvusvaheline koostöö ei kannataks.

"Ei ole olemas Eesti kosmost. Kosmosevaldkond on globaalne, seal tuleb jõuliselt tegutseda, mitte Eesti-siseselt vimma või konkurentsi üles kütta. Tuleb hakata teadlikult samme astuma mõttega, et kui riik on selle ära otsustanud, siis sõda korraldada selle vastu ei näe mõtet. Need, kes korraldavad partisanisõda, ei saa samal ajal teha edukalt projekte ja õpetada. Meie oleme valinud arengukeskse tee," kinnitas Tartu observatooriumi direktor koostöövalmidust.

Eesti biokeskus: arusaadavat plaani ei näe, kuigi katastroofi ka pole

Ka Eesti biokeskus peaks teadus- ja arendusnõukogu soovitusel liidetama Tartu ülikooliga. Rahvusvaheliselt eduka biokeskuse direktor Mait Metspalu ühendamisplaani taga mingit arusaadavat mõttekäiku ei näe, kuid möönab, et katastroofi sellest ka ei oleks.

"Eesti teaduse arenguprobleemid on hoopis teistes kohtades kui pisikeste ja väga edukate asutuste struktuuriprobleemid, kus tegelikku probleemi, mida lahendada, ei ole, sest kõik need liidetavad asutused saavad iseenedaga hästi hakkama," leidis Metspalu. "Teadustulemused on väga head ja ei ole põhjust neid asutusi liita. Tegeldakse probleemiga, mis ei ole probleem."

Samas möönab Metspalu, et nad on Tartu ülikooliga juba praegugi väga tihedas, lausa igapäevases koostöös.

Ka tema nimetab põhiprobleemina teadusrahastust, mille juhuslikkus ei anna noortele teadlastele perspektiivi alaga tegelda. "Konkurents on arulagedalt tihe, mis tähendab, et rahastus läheb juhuslikuks kätte. Näiteks kui on 30 ühtlaselt väga head projekti, mis taotlevad raha, aga saab vaid 15, siis ei sõltu rahasaamine sellest, kes oli hea, vaid kellel oli õnne," piltlikustas Metspalu.

Metspalu selgitab, et kui siiani on kogu neile eraldatud rahastus läinud otse ja puhtalt teadusetegemisse, siis suure ülikooli struktuuri osana see raha enam nii otse ja ilma kadudeta nendeni ei jõuaks. "Ülikooli koosseisus osa sellest baasrahastusest võetakse vahelt ära, sest struktuurid suunavad seda nii, nagu ülikooli juhtkond soovib süsteemi arendada. See on suur süsteem, muuhulgas on vaja üleval pidada ka näiteks korvpallivõistkonda. Nad teevad sadat asja ja peavadki tegema sadat asja, kuid selle võrra meie teadusrahastus võib kokkuvõtlikult vähehenda," selgitas Metspalu. 

Samas möönab Metspalu, et võimalusi tuleb ka juurde - näiteks saavad ülikooli allasutused küsida raha otse ülikooli arengufondist.

Metspalu usub, et biokeskuses töötavad 35 teadlast saavad ka pärast ühendamist jätkata igapäevast tööd endistviisi, ilma et see muutus kuidagi nende igapäevaelu mõjutaks. "Igapäevatöös, kui teadlane tuleb hommikul tööle, siis temal ei muutu sellest loodetavasti mitte midagi. Teeme kõik selleks, et muutused oleksid võimalikult vähedramaatilised ja igapäevategevust vähesegavad." 

EKI asub seisukohta sõnastama

Eesti keele instituut (EKI), mida plaanitakse samuti Tartu ülikooliga liita, on varem oma vastuseisu sellele juba väljendanud. Nende seisukohad ei ole vahepeal muutunud.

Instituudi direktor Tõnu Tender osundab, et tähelepanuta on jäänud mõned nüansid, millele nad juba varasemalt tähelepanu on pööranud. Nimelt on EKI seisukohal, et nende tegevuse põhisuund ei haaku kõrgkoolide põhitegevusega, milleks on eeskätt kõrghariduse andmine. Tenderi sõnul toimub reedel keelenõukogu koosolek, kus sõnastatakse selge seisukoht ministeeriumile esitamiseks.

IT-kolledž valmistab juba õppekavu ette

Lisaks liidetakse kaks rakenduslikku haridust andvat kõrgkooli ülikoolide alla. Infotehnoloogia kolledžist saab Tallinna tehnikaülikooli osa ning Lääne-Viru rakenduskõrgkoolist Tallinna ülikooliga osa.

IT-kolledži rektori kt Peeter Lorents selgitab, et nad jäävad ka TTÜ all tegutsedes oma sümboolika ja nimega, lihtsalt tegevusväli laieneb.

"Juurde tulevad mõned õppesuunad ja kavad, mida siiani pole olnud - riistvara ja telekommunikatsiooni riistvaraline pool. Meie üelsandeks jääb katta TTÜ all tegutsedes kogu IT bakalaureuseõpe," selgitas Lorents plaane. 

IT-kolledži juht kinnitab, et juba tükk aega on käimas väga töised koosolekud kahe kooli liitumiseks ning ta usub, et tulemuseks on väga hea kool.

"Kui liitumine toimub, siis nõnda, et juba järgmisest sügisest hakkab õppetöö toimuma TTÜ IT-kolledžis," kergitas ta plaanidelt katet.

LVRKK: lisaks regionaalsusele peaks vaatama ka sisu

Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis (LVRKK) on rektor Helle Noorväli kinnitusel juba pikalt arutletud selle üle, kuidas piiratud ressursside tingimustes võimaldada õppijatel omandada hea rakenduskõrgharidus ning jõutud järeldusele, et seda peaks tegema mõne teise kõrgkooliga koostöös. Neid ootab ees liitmine Tallinna ülikooli Rakvere kolledžiga.

"Regionaalses mõttes on ühinemine TLÜ Rakvere kolledžiga igati õige, kuid sisuliselt meie õpetatavad valdkonnad ei haaku, v.a sotsiaaltöö, ja olemasolevate õppekavade edasiarendamine muutub küsitavaks. Sellest tulenevalt võime koos ühinemisega kaotada oma tugevused," leiab Noorväli. Plussidena loetleb ta 60-aastast raamatupidamise õpetamise kogemust ja kaubandusliku kõrghariduse andmist. Ühinemisest loodab ta koolile siiski kasu rahvusvahelistumisest.

KBFI eelistab iseseisvaks jääda

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) kohta TAN seekord mingit lõplikku otsust vastu ei võtnud, vaid jätkatakse ühinemisläbirääkimisi nii Tartu ülikooli kui Tallinna tehnikaülikooli ja ministeeriumi osalusel. Nimelt pole veel otsustatud, kumma ülikooli alla KBFI minema peaks.

"TAN toetab KBFI ühinemist mõne ülikooliga, aga konkreetse valikuni ei ole veel jõutud. Loobutud ei ole," kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonikonsultant Aire Koik.

KBFI direktor, juhtivteadur Urmas Nagel ütleb, et pole päris täpselt aru saanud, miks üldse peab teadusasutused ülikoolidega ühendama. Ta nõustub, et kõiki nende funktsioone saab teha ka ülikooli allasutusena, kuid usub, et väikese avalik-õigusliku instituudina on KBFI tegevus efektiivsem, nagu on näidanud senine teadustegevus. Viimase kümne aasta jooksul on
KBFI teadlased avaldanud 59 eriti kõrgelt tsiteeritud artiklit, mis moodustab 21% kõigi analoogse tasemega Eesti ülikoolide ja teadusasutuste avaldatud artiklitest.

"Eelistaksime jätkata iseseisvalt ja teha kõigi ülikoolidega koostööd, sest see on meie arvates parim võimalus kõrgtasemel teadustööd teha," kommenteeris Nagel. "Sellest võidaksid nii ülikoolid, kelle magistrandid, doktorandid ja nooremad tudengid meie laborites praegugi töötavad, kui ka KBFI ja laiemalt ka Eesti riik, kuna tippteadus on üks valdkond, mille kaudu meid teatakse," põhjendas Nagel vastuseisu ühendamisele.

Samas möönab Nagel, et läbi rääkima peab, ehkki praegu veel selgust pole, kuidas leida lahendus, millest kõik võidaksid.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    02.12

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    02.12

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    23.11

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    21.11

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    16.11

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    14.11

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    12.11

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    12.11

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    11.11

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest
    06.11

    Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.

  • foto
    Miks doktorandid nominaalajaga ülikooli ei lõpeta?
    05.11

    Ajakiri Universitas Tartuensis uuris Tartu ülikooli doktorantidelt, mis on nende arvates peamised doktoriõppe probleemid. Enamasti toodi välja rahastamise ja õppekavaga seotud mured, mis muudavad keeruliseks doktoriõppe nominaalajaga lõpetamise.

  • foto
    Graafikud ja statistika akadeemikute nimemaagiast
    05.11

    ERR Novaator soovib kandidaatidele õnne ja edu. Pealiskaudse statistika osakond toob nüüd kiire analüüsi tulemusel välja mõned kokkulangevused, mis varasemate kandidaatide ja valituks osutunud akadeemikute seas silma paistab.

  • foto
    Teadlaste koorekiht - nendest võivad saada uued akadeemikud
    04.11

    7. detsembril asuvad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed vaagima, kes võiks asuda akadeemia poolt väljakuulutatud viiele akadeemiku kohale. Ülikoolid, akadeemikud, erialaliidud on kandidaatideks üles seadnud 34 inimest. ERR Novaator tutvustab järgneva kuu jooksul kõiki kandidaate ja teeb ülevaate akadeemia varasematest valimistest.

  • foto
    Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?
    03.11

    Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

  • foto
    Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtluses
    03.11

    Eesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga. Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski avab Eesti olukorda teadmuskolmnurgas, kuhu kuuluvad haridus, teadus ja tehnoloogia ning innovatsioon.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.

  • foto
    TÜ ja TTÜ osalevad USA armee meditsiinitehnoloogia miljoniprojektides
    24.10

    Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool liitusid täna Ameerika ühendriikides tegutseva meditsiinitehnoloogia ettevõtete konsortsiumiga. Nii jõuavad Eesti kahe juhtiva ülikooli teadmised USA armeesse, kes konsortsiumi kaudu innovaatilisi tooteid ja teenuseid sisse ostab.

  • foto
    Teaduspoliitika arutelu | Soomere: teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja maaklereid
    14.10

    Täna toimus riigikogu konverentsisaalis kolmas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor III – Ühisosa otsides“. Seekord keskendus arutelu teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamisele, mis annaks tõuke meie majanduse arengule kallimate töökohtade ja suurema lisandväärtuse suunas.

  • foto
    Teaduse rahastamine muutub: IUT ja PUT taotlusvooru ei tule
    14.10

    Senised institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused ehk vastavalt IUT-id ja PUT-id kaovad juba tulevast aastast. Neid asendama hakkavatest grantidest loodetakse senisest enam tuge teadlaskarjäärile.

  • foto
    Teaduse ja ettevõtluse lõimimine nõuab lisatööd mõlemalt poolelt
    14.10

    Eesti teadlased peaksid rohkem mõtlema oma avastuste ellurakendamise peale, teisalt peaksid ka ettevõtjad julgemalt meie teadlaste poole pöörduma, tõdes Eesti teadusagentuur täna toimuva teaduspoliitika arutelu eel.

  • foto
    Bob Dylan on meditsiiniteadlaste seas ülipopulaarne
    13.10

    Möödunud aastal meditsiinikirjandusest Bob Dylani laulusõnu otsinud töörühm leidis, et teadlased on oma uurimustes värske Nobeli kirjanduspreemia lauraadi laulusõnu kasutanud vähemalt 727 korral.

  • foto
    Füüsikanobelist: Nobeli preemiatest ei peagi alati aru saama
    12.10

    Nobeli preemia vääriliseks hinnatud avastuste olemust ei peagi alati lõpuni mõistma, lohutab käesoleval aastal Nobeli füüsikaauhinna pälvinud Princetoni ülikooli teadlane Duncan Haldane. See ei tähenda aga, et kaasaegse füüsika vallas teevad murdelisi avastusi vaid geeniused – oluline roll on ka õigel ajal õiges kohas olemisel.

  • foto
    Keemianobelist ERR Novaatorile: noorteadlastele tuleb anda vabadust
    11.10

    Nobeli preemia laureaadid peaksid kasutama julgemalt auhinnaga kaasnevat tuntust ja kapitali argipoliitika mõjutamiseks, leiab selleaastase keemiapreemia üks laureaatidest Fraser Stoddart. Teadlased ise ega ka ühiskond laiemalt ei tohiks samal ajal unustada, et noorteadlaste loovuse ja sisemise põlemise ergutamiseks tuleb anda neile võimalus lõbutseda ja tegeleda suurte ideedega.

  • foto
    Nobeli keemiapreemia pälvisid molekulaarmasina loojad
    05.10

    Tänavuse Nobeli keemiapreemia pälvisid kolmapäeval Prantsuse teadlane Jean-Pierre Sauvage, britt J Fraser Stoddart ja hollandlane Bernard Feringa maailma väikseimate masinate, molekulaarmasinate väljatöötamise eest.

  • foto
    Otseülekanne. Konverents "Ülikoolimaastik valgustusajastu valguses"
    05.10

    5. oktoobril algas Tartu Ülikoolis rahvusvaheline konverents, mis keskendub valgustusajastul kujunenud ülikooliansamblite ja tollase hariduselu uurimisele ning ülikoolimaastike kujunemisele. Kultuuriportaal vahendas sündmuse esimesest päevast otsepilti.

  • foto
    Nobeli füüsikapreemia tuli aine eksootiliste olekute uurimise eest
    04.10

    Täna anti üle Nobeli füüsikapreemia, füüsikaauhind läks jagamisele mitme teadlase vahel.