Nobeli meditsiinipreemia pälvis rakkude "iseõgimise" avastaja ja selgitaja

Video
3.10.2016 9:52
Rubriik: Teaduselu

Täna avalikustati tänavustest Nobeli preemiatest esimene, füsioloogia- või meditsiiniauhind. Preemia läks sel korral rakufüsioloogia valdkonda ja selle pälvis rakubioloog Yoshinori Ohsumi.

Tänavune Nobeli meditsiinipreemia laureaat Yoshinori Ohsumi avastas ja selgitas rakkudes toimuvat autofaagia ehk nn iseõgimise protsessi.

Autofaagia mõiste tuli kasutusele 1960. aastatel tähistades rakkude võimet oma vananenud osi ise hävitada ehk „ära süüa“, millele viitab ka termini autofaagia algupära (kr k auto – ise, phagein – õgimine). Selle „iseõgimise“ käigus ümbritseb rakk oma vananenud osad membraanidega ja suunab need väikese kotikesena edasi lüsosoomidesse, kus kotikeses olevad organellid väiksemateks tükkideks lagundatakse. Need põiekesed, mille sees surnud rakuorganellid on, kannavadki nime autofagosoomid.

Yoshinori Ohsumi Foto: Tokyo ülikooli tehnoloogiauudisted

Yoshinori Ohsumi teadustöö lugu

Yoshinori Ohsumi sündis 1945. aastal Jaapanis Fukokas. Kõrghariduse omandas ta Tokyo ülikoolis ning asus pärast doktorikraadi kaitsmist 1974. aastal järeldoktorantuuri New York Citys Rockefelleri instituuti.

Yoshinori Ohsumi on olnud aktiivselt seotud erinevate teadusvaldkondadega. 1988. aastal asutas ta oma labori, milles hakkas uurima valgu degradeeruumist vakuoolis. Ta tegi katseid pärmirakkudel, mida kasutatakse seesugustes uuringutes küllalt sageli mudelorganismina, kuna võimaldavad tõmmata paralleele inimese rakkudega.

Nii nagu meie koduses majapidamises ilmneb aeg-ajalt asju ja olluseid, mida meil enam vaja ei lähe ja mille me ära viskame või taaskasutusse saadame, nõnda osutub ka meie rakusiseses majapidamises aeg-ajalt üht-teist liigseks.

Rakkudes aga on asi nii seatud, et tarbetuks muutunud asjade ümber moodustub justkui iseenesest väike prügikott, mis toimetab oma sisu siis taaskäitlusjaama, kus prügi lagundatakse. Prügikotti nimetatakse seejuures autofagosoomiks ja taaskäitlusjaama lüsosoomiks.

Kogu seda rakusisest prügitöötlemist nimetatakse aga autofaagiaks, mis kreeka keeles tähendab iseenese söömist. Iseenese söömine see asi mõnes mõttes on ka, sest üks raku osa lagundab ehk sööb sellesama raku üht teist osa.

Tänavu saab Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia Jaapani teadlane Yoshinori Ohsumi, kes 1990. aastate alguses uuris lähemalt, kuidas toimub autofaagia pärmirakkudes, kus seda on lihtsam uurida kui inimrakkudes. Ta leidis üles hulga geene, mis pärmis autofaagiat korraldavad, ja selgitas välja, kuidas nende geenide kodeeritud valgud autofaagia eri etappides toimivad.

Tänu Ohsumi suundanäitavatele saavutustele pärmiautofaagia alal on nüüd õnnestunud paremini tundma õppida ka inimrakkude autofaagiat.

Autofaagia ehk nagu algupoole natuke ülemeelikult sai öeldud, rakusisene prügikoristus ja taaskäitlus mängib tähtsat rolli juba loote arengus ja erisuguste keharaku tüüpide välja kujunemisel. Autofaagia abil saavad rakud lahti kahjustunud valgumolekulidest ja organellidest.

Ja kui käes on näljaaeg, siis saab rakk mõnesid oma vähemtähtsad osiseid autofaagia abil energiaallikana kasutada. Ka rakku tunginud baktereid ja viiruseid saab sel moel hävitada - prügikott ümber ja taaskäitlusse - ehkki see ei ole enam rangelt võttes raku enesesöömine.

Nobeli meditsiinipreemiast

Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast. Selle auhinna saaja otsustab Stockholmi Karolinska Instituut.

2015. aastal pälvis meditsiinipreemia kolm teadlast: USAs töötav iirlane William C. Campbell, jaapanlane Satoshi Ōmura ja hiinlane Youyou Tu. Neist kaks esimest uurivad parasiite ning tänu nende uuringutele avastati parasiidimürk avermektiin.

Kolmas teadlane Youyou Tu on välja töötanud uue ravimi malaariale. Ühtlasi on Youyou Tu 12. naine, kes pälvis Nobeli meditsiiniauhinna.

Huvitav on ehk teada sedagi, et kõik kolm eelmainitud teadlast olid preemia pälvimise ajal üle 80 aastased.

Fakte Nobeli preemiate kohta

Meditsiinipreemiaga avati traditsiooniline Nobeli nädal. Homme avaldatakse füüsika-, kolmapäeval keemia- ja reedel rahupreemia laureaadid. 

Kõige suuremat koostööd väljendab Nobeli meditsiiniauhind, kus preemia on läinud jagamisele kahe või kolme teadlase vahel 68 korral. Kõige individuaalsemaks Nobeli preemiaks võib aga pidada kirjanduspreemiat, kus 108 välja antud auhinna kohta on see 104 korral läinud ühele laureaadile ja on olnud jagatud kahel laureaadi vahel vaid neljal korral.

Kas Nobeli preemia või Nobeli auhind?

Lihtne vastus on, et mõlemad on õiged. Eesti keeles kasutatakse Nobelist rääkides nii sõna preemia kui auhind. ERR Novaator eelistab konkureetse valdkonna Nobeli preemiast rääkides kasutada sõna auhind, näiteks meditsiiniauhind, keemiaauhind jne. Erandiks peame siinkohal rahupreemiat.

 

Toimetas
Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    Eile

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    Eile

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    05.12

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    05.12

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    02.12

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    02.12

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    23.11

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    21.11

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    16.11

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    14.11

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    12.11

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    12.11

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    11.11

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest
    06.11

    Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.

  • foto
    Miks doktorandid nominaalajaga ülikooli ei lõpeta?
    05.11

    Ajakiri Universitas Tartuensis uuris Tartu ülikooli doktorantidelt, mis on nende arvates peamised doktoriõppe probleemid. Enamasti toodi välja rahastamise ja õppekavaga seotud mured, mis muudavad keeruliseks doktoriõppe nominaalajaga lõpetamise.

  • foto
    Graafikud ja statistika akadeemikute nimemaagiast
    05.11

    ERR Novaator soovib kandidaatidele õnne ja edu. Pealiskaudse statistika osakond toob nüüd kiire analüüsi tulemusel välja mõned kokkulangevused, mis varasemate kandidaatide ja valituks osutunud akadeemikute seas silma paistab.

  • foto
    Teadlaste koorekiht - nendest võivad saada uued akadeemikud
    04.11

    7. detsembril asuvad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed vaagima, kes võiks asuda akadeemia poolt väljakuulutatud viiele akadeemiku kohale. Ülikoolid, akadeemikud, erialaliidud on kandidaatideks üles seadnud 34 inimest. ERR Novaator tutvustab järgneva kuu jooksul kõiki kandidaate ja teeb ülevaate akadeemia varasematest valimistest.

  • foto
    Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?
    03.11

    Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

  • foto
    Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtluses
    03.11

    Eesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga. Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski avab Eesti olukorda teadmuskolmnurgas, kuhu kuuluvad haridus, teadus ja tehnoloogia ning innovatsioon.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.

  • foto
    TÜ ja TTÜ osalevad USA armee meditsiinitehnoloogia miljoniprojektides
    24.10

    Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool liitusid täna Ameerika ühendriikides tegutseva meditsiinitehnoloogia ettevõtete konsortsiumiga. Nii jõuavad Eesti kahe juhtiva ülikooli teadmised USA armeesse, kes konsortsiumi kaudu innovaatilisi tooteid ja teenuseid sisse ostab.

  • foto
    Teaduspoliitika arutelu | Soomere: teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja maaklereid
    14.10

    Täna toimus riigikogu konverentsisaalis kolmas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor III – Ühisosa otsides“. Seekord keskendus arutelu teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamisele, mis annaks tõuke meie majanduse arengule kallimate töökohtade ja suurema lisandväärtuse suunas.

  • foto
    Teaduse rahastamine muutub: IUT ja PUT taotlusvooru ei tule
    14.10

    Senised institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused ehk vastavalt IUT-id ja PUT-id kaovad juba tulevast aastast. Neid asendama hakkavatest grantidest loodetakse senisest enam tuge teadlaskarjäärile.

  • foto
    Teaduse ja ettevõtluse lõimimine nõuab lisatööd mõlemalt poolelt
    14.10

    Eesti teadlased peaksid rohkem mõtlema oma avastuste ellurakendamise peale, teisalt peaksid ka ettevõtjad julgemalt meie teadlaste poole pöörduma, tõdes Eesti teadusagentuur täna toimuva teaduspoliitika arutelu eel.

  • foto
    Bob Dylan on meditsiiniteadlaste seas ülipopulaarne
    13.10

    Möödunud aastal meditsiinikirjandusest Bob Dylani laulusõnu otsinud töörühm leidis, et teadlased on oma uurimustes värske Nobeli kirjanduspreemia lauraadi laulusõnu kasutanud vähemalt 727 korral.

  • foto
    Füüsikanobelist: Nobeli preemiatest ei peagi alati aru saama
    12.10

    Nobeli preemia vääriliseks hinnatud avastuste olemust ei peagi alati lõpuni mõistma, lohutab käesoleval aastal Nobeli füüsikaauhinna pälvinud Princetoni ülikooli teadlane Duncan Haldane. See ei tähenda aga, et kaasaegse füüsika vallas teevad murdelisi avastusi vaid geeniused – oluline roll on ka õigel ajal õiges kohas olemisel.