Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtluses

Ettevõte, kes tegutseb globaalses konkurentsis, vajab arenguks mitte lähimat, vaid parimat teadust ning selle rakendamist. (Foto: Jordanhill School D&T Dept/Creative commons)
Marju Himma
3.11.2016 9:00
Rubriik: Teaduselu

Eesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga. Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski avab Eesti olukorda teadmuskolmnurgas, kuhu kuuluvad haridus, teadus ja tehnoloogia ning innovatsioon.

Aasta lõpul on OECD-l valmimas raport, milles analüüsitakse kõrgkoolide rolli teadmuskolmnurgas. Eesmärk on toota ja levitada teadmust nii hariduse (üliõpilased) kui ka innovatsiooni mõttes (ettevõtted, ühiskond) võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega ühiskonna jaoks.

Eesti poolelt aitavad raportit koostada lisaks Kadri Ukrainskile ka IT-visionäär ja ettevõtja Linnar Viik. ERR Novaator usutles neid raporti tulemuste valguses.

„Põhimõtteliselt püüavad kõik valitsused „venitada“ teadmuskolmnurka suuremaks ehk laiendada kõiki tegevusi teadmusühiskonna eesmärgi saavutamiseks,“ märgib Ukrainski. Tema sõnul käib sellega aga kaasas päris palju kompromisse ülikoolide sees. Näiteks kuidas ühitada oma tegevuses massiharidust ja teadust, kuidas ülikoolide nn eliidi selekteerimise ja bürokraatia koolitamise rolli täita, aga samuti kuidas siduda haridust ja innovatsiooni, et ettevõtted saaksid paremini ligi talentidele jne.

Kui poliitikate kujundamises on riigikontroll juhtinud tähelepanu n-ö silotornide efektile, kus institutsioonid toimetavad omaette ega suuda teistega koostööd teha, siis sarnased probleemid on ka teaduses, hariduses ja innovatsioonis, sedastab Ukrainski.

Valmivas raportis tuuakse välja erinevate riikide teadmuskolmnurga toimimist kirjeldavate uuringute põhjal olukorra hinnang ja poliitikakujundamise õppetunnid.

„Eesti puhul saab öelda, et meil on need tegevused juba riigi tasandil fragmenteeritud. Meil on kolm strateegiat, mis neid kolmnurga tippe püüavad strateegiliselt juhtida: TAI, ettevõtluse ja elukestva õppe strateegiad,“ kirjeldab Ukrainski.

Linnar Viik lisab, et poliitika ilma mõõdetavate väljundite ning nende saavutamiseks mõeldud tegevusteta on vaid sõnad paberil.

See osa kolmnurgast, mis puudutab teadmusmajanduse tegevuste arendamist, on justkui olemas ning indikaatorite mõttes on nii teadus (publikatsioonid, lepingud), haridus (tudengite arv) kui ka innovatsioon (ettevõtete TA investeeringud) kasvanud. Samas napib nende tegevuste omavahelist seotust ja seetõttu jäävad need tegevused teineteist asendavateks valikuteks: teadlane kas teeb teadust või õpetab või täidab ettevõtte arenduslepingut.

„Leidsime Eesti ülikoolidest rohkem näiteid tegevuste seostest n-ö kahekaupa (innovatsioon-teadus, haridus-teadus, innovatsioon-haridus) ning enamasti need olid teaduskonna, uurimisgrupi või üksikteadlase algatused,“ selgitab Ukarinski. Ta lisab, et süsteemset lähenemist strateegias võivad eesmärgid olla sõnastatud, kuid tegevusi jääb väheks.

Ettevõtted ei investeeri teadusmahukasse arendusse

Teadusmahukust peetakse riigi majanduskasvu aluseks. See on nõnda sõnastatud ka erinevates strateegiates. Ometi napib ettevõtetel huvi teadusmahukate arendustööde tellimiseks. Miks?

Linnar Viik toob välja, et analüüsida tuleks lähemalt konkreetset riiki, majandussektorit ja ettevõtet. „Mitte kõik riigid ega majandussektorid, ettevõtetest rääkimata ei siirdu innovatsioonipõhisesse etappi korraga, vaid märkimisväärse pingutuse tulemusena.“ Eesti ettevõtted, kes on allhankija positsioonis hoiavad pigem oma tegevuse kuluefektiivsena ega liigu innovatsiooni poole.

Kadri Ukrainski toob siinkohal rahvusvahelistele edulugudele viidates, et nende puhul on tegu olnud suurettevõtetega, kes on olnud ülikoolidele partner õppes, teaduses ja innovatsioonis. Eestis on aga suuri ettevõtteid vähe ning sageli kuuluvad nad kontsernidesse, kes pigem tellivad arendustegevuse omanikriigi ülikoolidelt.

"Ettevõte, kes tegutseb globaalses konkurentsis, vajab arenguks mitte lähimat, vaid parimat teadust ning selle rakendamist."

Samas aga kaasasid Eesti idufirmad 2015. aastal ligikaudu 100 miljonit eurot kapitali, mis on märkimisväärne summa, toob Viik välja. „See on võrreldav meie TÜ või TTÜ aastaeelarvega. Idufirmade kasutada olevast kapitalist on ülikoolidega koostöösse suunatud vaid pisku – see on oluline mõtlemise koht.“

Ülikool suudab olla partner valdkondades, kus uuendus vajab pikaajalist ja järjepidevat rutiini. Linnar Viigi mõttele viidates märgib Ukrainski, et kiirete ja üksikisiku ideedele tugineva innovatsiooni puhul jääb ülikool jänni oma protseduuride ja paljude tegevuste samaaegse toimimise tõttu. Ehk ülikoolil pole vajalikke jõude seisvaid vahendeid, et väledalt reageerida ettevõtluspartnerite vajadustele.

Samas siin saab ülikool olla partneriks hariduses ja innovatsioonis, pakkudes tudengitele ideekonkursse, hackhathone ja taristut, mis väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele on oluline. 

Linnar Viik toonitab veel üht aspekti: nõuet teha ülikoolidel koostööd just Eesti ettevõtetega ja vastupidi. Näiteks on olemas rahastusmeetmed, mis peaksid soodustama koostööd teadlaste ja ettevõtete vahel, kuid tegu peab olema Eesti ülikooli või teadusasutuse ja Eesti firmaga.

„Ettevõte, kes tegutseb globaalses konkurentsis, vajab arenguks mitte lähimat, vaid parimat teadust ning selle rakendamist. Nagu ei ole olemas enam läbivalt rahvuslikku teadust, vaid teadus on globaalne, on sama ka majanduse ning ettevõtlusega – konkureeritakse golbaalselt,“ selgitab Viik.

Teadlaskarjääri kitsaskohad

Mõne aja eest ERR Novaatorile intervjuu andnud Tartu ülikooli õppejõu ja ettevõtja Margus Niitsoo hinnangul ei väärtustata Eestis piisavalt kvaliteetset õppetööd ega koostööd ettevõtlusega. Teadusrahastuse süsteem on üles ehitatud teaduspublikatsioonidele ning teadlastel on nii rahastust kui karjääriedu lihtsam saavutada puhtalt teadust tehes.

Kadri Ukrainski nõustub, et praeguste stiimulitega soodustatakse pigem teaduse tegemist kui õpetamist. „Mulle tundub, et ka rakendusuuringuid teeme me finantseerimise hankimiseks, et nendelt püüda publitseerida,“ räägib Ukrainski. Tema sõnul käib see eelkõige sotsiaalteadlaste kohta, kellel baasteaduse raha Eestis napib.

„Paljud teadlased ei oskagi öelda, mis tegevustega nemad saaksid innovatsiooni panustada, ilma et nad ei oleks selle tulemusena vähemkvaliteetsed teadlased.“

Ukrainski sõnul peaksime aktsepteerima, et publikatsioon on asendatav mõne teise tegevusega väljaspool õpet ja teadust, näiteks ettevõtte või kohaliku omavalitsuse konsulteerimisega.

„Kui teadlane suudab rahvusvaheliselt publitseerida korralikes kohtades, siis on tema n-ö kvaliteet kontrollitud ja ta ei pea maksimeerima publikatsioonide ja tsiteeringute arvu. Praegu see nii ei ole ja paljud teadlased ei oskagi öelda, mis tegevustega nemad saaksid innovatsiooni panustada, ilma et nad ei oleks selle tulemusena vähemkvaliteetsed teadlased.“

Projektipõhist rahastust kommenteerides toob Ukrainski välja aga vajaduse mõtteviisi muuta. Kuna finantseerija otsustab, mida selle raha eest tehakse, ning otsustajate hulgas on suur osa teadlastest, siis on otsuse küsimus, kas raha eest tehakse rakendusuuringuid, baasteadust või hoopis konsulteeritakse ettevõtteid teatud aja jooksul.

Mõtteviisimuutust vajab aga teadlaskarjäär tervikuna. Sellele on varem tähelepanu juhtinud Maaülikooli professor Ülo Niinemets kui ka TÜ professor Maaja Vadi koos Eneli Kindsikoga. Teadlased toovad välja vajaduse järjepideva baasrahastuse järele, mis võimaldaks keskenduda stabiilselt teaduse tegemisele. Karjäärimudelile, ehk sellele kuidas teadlaseks saada ja kuidas teadlaskarjäärist väärikalt väljuda, keskendutakse vähem.

Sellele on osaliselt mõelnud Tallinna tehnikaülikool, kes hiljuti teatas tenuuri ehk alaliste akadeemiliste ametikohtade sisseseadmisest. Tenuuri ametikohad ühendavad õppejõu ja teadlase ameti ühtseks professori ametiks, kus teadus- ja õppetöö osakaal võib varieeruda sõltuvalt professori eelistustest ja ülikooli vajadustest.

„Kui teadlane peab iseennast rahastama, siis kulub suur osa tema ajast rahastuse taotlemisele, aga [tenuuri – toim.] eesmärgiks on tuua mõned inimesed sellest tsüklist välja pigem teadust ja õpet, aga samuti koostööd ehitama,“ selgitab Ukrainski, kuidas tema tenuuri näeb.

Ta suhtub tenuuride juurutamisse üldiselt positiivselt: „Minu arvates see on ainus võimalus ülikoolil uusi või ka nõrgaks jäänud teadusvaldkondi uuesti jalule aidata. Samas on piiranguks ülikooli või ka teaduskonna ressursid selliseid tenuure rahastada ja ka olemasolevad rutiinid asutuse sees, mistõttu ei pruugi see tenuur alati tulemusi anda.“

Kuidas teadlane „pensionile“ saata?

Teadlaskonna vananemisele ja karjäärist väljumise võimaluste piirangutele viitas Ülo Niinemets ka üle-eelmisel suvel. Eluaeg teadustööd teinud inimesel on raske leida rakendust mõnes muus valdkonnas. Kadri Ukrainski lisab ühe põhjuse, miks muusse tegevusvaldkonda liikumine kerge pole: teadlased ei ole harjunud ühiskonnaga suhtlema ja seetõttu ei saa ka väljastpoolt pakkumisi. „Teine on see, et teadlased ise hoiavad teadusest kinni ja ei ole valmis loobuma.“

Ukrainski hinnangul oleks üks võimalik lahendus, kui teadlaskarjääri alguses näeksime teadlase rolli kitsamana, st rohkem fokusseeritud teadusele-õppele, et ennast esmalt tõestada, ning seejärel laiemana teaduse organiseerimisel ja ühiskonnaga suhtlemisel.

Teadlaskarjääri lõpus võikski teadlane tegutseda rohkem konsulteerija ja nõuandjana poliitikakujundajatele ja ka ettevõtjatele, kuna tal on rohkem kogemusi ja laiemaid teadmisi. Praegu on idee poolest selline roll Eesti Teaduste Akadeemial. „Pigem on siin küsimus rahastamises. Kui ülikool saab finantseerimise teaduses, ja kasvavalt ka õppes, projektipõhiselt, siis teadlane peab selleks, et ülikooliga seotud olla, taotlemagi seda finantseeringut niikaua kui ta jaksab.“

Veel edasi tulevikku vaatavalt oleks õigustatud küsida, kust tuleb teadlase pensioniraha, et säilitada väärikat elatustaset? Tänavu juulis loodi Euroopas RESAVER fond, millesse tööandjad, näiteks ülikoolid, saavad panustada, et pensioneeruvatel töötajatel säiliks sissetulek.

Kadri Ukrainski on aga sellise süsteemi toimimisse ei usu. „Küsimus on väga lihtne: kas me oleme nõus praegust kõrgharidus- või teadusraha investeerima pensionifondidesse? Ma olen selles osas skeptiline.“
 

Süntees mõtteteradena

Kadri Ukrainski ja teiste teadlaste mõtete sünteesi põhjal võib välja tuua, et hariduse, teaduse ning innovatsiooni kolmnurgas olevad probleemid vajavad mitmetahulist lähenemist. ERR Novaator toob siinkohal välja kitsaskohad, millele kutsume teadlasi ja poliitikakujundajaid kaasa mõtlema:

  • Ülikoolide „silotornide probleem“: kuidas haridus-, teadusasutused ja ettevõtted võiksid tegudes innovatsioonini jõuda?
  • Strateegiate paljusus: kuidas viia erinevates strateegiates välja toodud eesmärgid ühtsetele alustele ja jõuda reaalsete rakendusteni?
  • Suurettevõtete arendustegevus: kuidas meelitada suurettevõtteid tegema oma arendustööd siinsete ülikoolidega ja kuidas meelitada välisriikide ettevõtteid siinsetesse ülikoolidesse oma teaduspõhist arendust tooma?
  • Publikatsioonipõhine hindamine: kuidas väärtustada teadlase tööd ka hariduses ja ettevõtluses, et teadlase ainus valik teadlaskarjääris poleks vaid teaduspublikatsioonidele.

Professor Kadri Ukrainski pidas hiljuti inauguratsiooniloengu teemal „Konkurents, stiimulid ja ratsionaalsus teaduse rahastamises“.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Keemiaprofessor armastab õpetamist ja tudengitega arutlemist
    11:38

    Tartu ülikooli analüütilise keemia professor Ivo Leito tunneb õpetamisest suurt rõõmu ning püüab teha kõik selleks, et tudengid saaksid õpitavast materjalist aru. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna sasta õppejõuks saamise puhul portreteerib teda ajakiri Universitas Tartuensis.

  • foto
    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    21.01

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

  • foto
    Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele
    19.01

    Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

  • foto
    Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust
    04.01

    Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

  • foto
    Keeled takistavad teadmiste levikut  
    02.01

    Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

  • foto
    Tulevikuraport: kõrgharitud sisserändajad, vananev rahvas ja toidukriis
    02.01

    OECD avaldas möödunud aasta lõpul raporti, milles analüüsitakse maailma ees ootavaid suuri väljakutseid lähtuvalt andmetest ja tulevikuväljavaadetest. ERR Novaator analüüsis raportit lähtuvalt nendest väljakutsetest ning pani kirja soovitused, kuidas millesse võiks Eesti ja siinne teadlaskond panustada, et tulevikus ellu jääda ja omal moel maailma päästa.

  • foto
    Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?
    29.12

    Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!

  • foto
    10 sündmust, mis liigutasid 2016. aastal teadusmaailma ja inimeste südameid
    25.12

    Loogikal ja tõenduspõhisusel toetuval teadusel on võime ärata inimestes ürgseid emotsioone, alates ülevoolavast rõõmust lõpetades sügava õudusega. ERR Novaator teeb ülevaate kümnest teadusmaailma mõjutanud sündmusest ja voolust, mis tõotavad erutada inimeste meeli ja mõttemaailma ka tuleval aastal.

  • foto
    Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
    2016

    2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    2016

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Üks Kihnu eit tuleb juhtimisega suurepäraselt toime
    2016

    Maaja Vadi oli üks 34 Teaduste akadeemia kandidaadist. Ta on Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajate ja koolkonna rajajate ning juhtimisterminoloogia loojate seas. Vähe sellest, et ta on toimekas teaduse tegija, on ta ka hinnatud juhtimise professor, Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetajad on ta koguni üheksa korda lemmikõppejõuks valinud.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    2016

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    2016

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    2016

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    2016

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    2016

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    2016

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    2016

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    2016

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    2016

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    2016

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    2016

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    2016

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    2016

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    2016

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.