Keemianobelist ERR Novaatorile: noorteadlastele tuleb anda vabadust

Fraser Stoddart. (Foto: Reuters/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
10.10.2016 12:56
Rubriik: Teaduselu

Nobeli preemia laureaadid peaksid kasutama julgemalt auhinnaga kaasnevat tuntust ja kapitali argipoliitika mõjutamiseks, leiab selleaastase keemiapreemia üks laureaatidest Fraser Stoddart. Teadlased ise ega ka ühiskond laiemalt ei tohiks samal ajal unustada, et noorteadlaste loovuse ja sisemise põlemise ergutamiseks tuleb anda neile võimalus lõbutseda ja tegeleda suurte ideedega.

Inimestele meeldib kuulda ilusaid lugusid Heureka-momentidest, kuid kuna neid pole tihti vähemalt klassikalises mõttes olemas ja Teie töö ulatub üle mitmete aastate, siis selle asemel – mis Teie peas tavaliselt juhtub, kui hoomate, et olete tõepoolest millegi seninägematu jälil?
Kui sünteesisime 1989. aastal esimese katenaani, hõljusin justkui pilvedes. Teadsin kohe, et istume kullakaevanduse otsas ja ütlesin seda korduvalt ka oma laboriliikmetele. Kui kaks aastat hiljem esimest molekulaarset süstikut kirjeldasime, heitsin juba nalja, et tule õhtul 39 uue ideega tagasi, kuhu me järgmisena liikuda võiksime.

Sa tead lihtsalt, kui oled sattunud tõepoolest mõne murdelise projekti või mõtteviisi peale, olles töötanud enne seda monotoonselt terve kümnendi. Kui tagasi vaadata, oli 1980. aastatel progress aeglane ja tekitas masendust. Praegu on muidugi lihtne öelda, et see või teine asi oleks pidanud toimuma kiiremini, kuid seda ei juhtunud

See on siiras rõõm, mida tunned, kui oled saavutanud oma ülima eesmärgi ja mõistad, et suudame sünteesida (katenaani)molekuli väga-väga lihtsalt suures koguses. Lõpuks taipad veel, et sul on piisavalt informatsiooni, kuidas sinna sisse veel midagi sobitada, et seda saaks kasutada näiteks masinate valmistamiseks.

Teisel teemal jätkates, Teil on küllaltki tugevad seisukohad noorteadlaste olulisuse osas ja olete juhtinud tähelepanu raskustele, mille ees nad eriti oma karjääri alguses seisavad. Mida juhendajad nende olukorra parandamiseks teha saavad?
Mul on viimasel 35—40 aastal olnud õnn töötada mõnede kõige säravamate mõistustega sellel planeedil väga mitmetest riikidest. Kui tahad kuulda minu ausat arvamust, siis pole nad huvitatud mingi konkreetse probleemi lahendamiseks sobivate vidinate või muude asjanduste ehitamisest.

_____

Nad armastavad ja tahavad vabadust otsida uusi kontseptsioone ning nähtusi. Kui nad on läbimurde äärel, ei pea sa paluma neil laboris olla. Neil tekib sõltuvus iseenesest.

_____

Ma ei näe seda mitte kunagi, kui neile antakse ülesanne, et pead selle ja selle aja jooksul leidma lahenduse ühele või teisele küsimusele. Lahendus võib muidugi tulla, kuid see pole sugugi mitte garanteeritud. Kohe kindlasti ei kannusta see neid edasi ega vii järgmise entusiasmist pakatava teadlaste põlvkonnani.

Paraku läheb see sõnum tihti laiemast kogukonnast mööda ja võibolla ka inimestest, kes maksavad makse, et sellist loovust toita. See ei pääse millegipärast läbi. Kuid käte sirutamiseks peab ruumi olema. Võimalus lõbutseda on loovuse esimene komponent. Kui lõbu lõpeb ja näed lõpuks selget eesmärki, pead koondama kogu oma tähelepanu, energia, sind ümbritsevad talendid ja tungima edasi nii, nagu poleks homset olemas. Lõbu tuleb esimesena, seejärel fookus.

Kas ja kuidas on selle ajaga muutunud inimeste suhtumine teadusesse? Ühelt poolt näib see olevat lõimitud ühiskonna aluskangase tugevamalt kui kunagi varem, kuid teisalt ei paista see argielus väga välja.
Ma ei ole päris kindel, kuid olin mõne aasta eest Zürichis, kus tähistati parasjagu saja aasta möödumist Alfred Werneri Nobeli preemia pälvimisest. Külastasin selle käigus ka muuseumi, kus sain teada, et kui ta Stockholmist naasis, kandsid linnaelanikud teda kätel Zürichi tänavatel ringi keemikuna, kes oli pälvinud äsja Nobeli preemia.

_____

See oli mõnes mõttes silmi avav. Ma ei usu praegu hetkekski, et kui Fraser Stoddart Stockholmist tagasi tuleb, kantakse teda samamoodi Evanstoni tänavatel.

_____

Ma ei tea, kas see väike anekdoot aitab asju konteksti panna, kuid ma ei arva, et asjad on sajandiga selles mõttes väga palju edasi liikunud. Vähemalt selles mõttes, et alusteaduste tähtsust tunnustataks või hoomataks imelisi asju, mida see maailmale pakkuda võib. Inimesed on muutunud selle suhtes leigeks. Nad teavad ilmselt, et see on tähtis, vähemalt haritumad, kuid kas see neid ka reaalselt erutab? Tõenäoliselt pole selliseid inimesi väga palju.

See taandub ilmselt faktile, et meid pommitatakse pidevalt uue infoga. See pole enam vaid raadio või televisioon, vaid ka Twitter, Facebook, nimeta neid ise. Kipume otsima vihjeid igasugusest informatsioonist. Kahjuks õilmitseb suur osa inimestest seejuures heade uudiste asemel halbadel uudistel. Meedia ülesanne on rahuldada inimeste vajadusi, kuid nende sekka ei pruugi kuuluda tahe kuulda Nobeli preemia laureaatide saavutustest või teistest auhindu võitvatest teadlastest, kes on korda saatnud midagi maailmamuutvat.

Olete pälvinud aastate jooksul ka mitmeid teisi auhindu. Kui palju kaasneb nendega sotsiaalset vastutust võtta sõna teemadel, mis enda hinge kriibivad või lihtsalt ebaõiglusele tähelepanu juhtida? Või teistpidi küsides, kui palju saavad laureaadid seda endale üldse lubada?
Arvan, et see peab Nobeli preemia puhul paika. Teiste auhindadega on see nii ja naa. Einsteini maailmaauhind loodusteadustes võimaldas mul natuke midagi öelda, Kuningas Faisali auhind oli samuti rahvusvaheline, kuid päeva lõpuks pole miski selle eksklusiivsuse tõttu nii suur kui Nobeli preemia.

Jah, ma kavatsen avameelselt sõna võtta. Näiteks olen sügavalt häiritud sellest, mis toimub minu endisel kodumaal ja selle suhetes ülejäänud Euroopaga. Ma ei mõista, miks peaks tahtma üks riik astuda selliseid samme, et Liidust lahkuda. See ei pruugi küll ideaalselt töötada, kuid jumala pärast, sa ei hakka seepärast jonnima ja kõnni lihtsalt minema! Sa jääd sinna ja üritad seda paremaks muuta!

_____

Ma ei saa aru, kuidas kellelegi tuleb pähe mõte üritada hoida inimesi vägisi lahkumast ja piirid teiste ees sulgeda. Teadus ei tööta muidugi niimoodi ja see ei tule kellegi kasuks. See on halb nii briti teadusele kui ka teadusele Euroopas ja maailmas laiemalt.

_____

Näiteks kui ma Inglismaal alustasin, oli teaduse struktuur teistsugune. Enamik tudengitest olid inglased, võibolla harva sattus nende sekka mõni šotlane või iirlane, kuid see oli ka enam-vähem kõik. Kui avastasin 1980. aastate keskpaigas, et võin tuua Sheffieldi, mis on talvel küllaltki külm ja pime paik, Medinast ja Madridist kaks inimest, siis oli see minu jaoks puhas maagia. Sa ei tee otsust kodust lahkuda, kui sa ei plaani uues laboratooriumis midagi tõepoolest korda saata.

Avastasin väga vara, et vaatamata minu vanemate kolleegide negatiivsusele ja vingumisele: ''Kas meie enda tudengid pole piisavalt head jne,'' hakkas töö nende loovusest ja päritolust lähtuvate eriliste oskuste ja mõttelaadi mõjul oluliselt kiiremini edasi liikuma.

Ja viimaks, kuidas selgitaksite Teile Nobeli preemia toonud töö olemust targemat sorti 12-aastasele?
Kõigepealt anti see nii minu kui ka mu kaaslaureaatide jaoks aluskeemia eest, milleks oli erinevate molekulide vahelise mehaanilise, füüsilise sideme avastamine. Selleks sobilikke molekule on mitmeid, kuid neist tuntumad on katenaanid.

Avastasime 1980. aastatel, et kasutades erinevate komponentide vahel molekulaarset äratundmist, võime neid kokku tuua märkimisväärse tõhususega. Esimestes eksperimentides ulatus saagis 70 protsendini, mis oli selle aja kohta fenomaalne. Sellest asjast saadik on protsessi muidugi veel lihvitud.

Ent fakt, et komponentide vaheline äratundmisvõime säilib ka pärast sünteesi, annab sulle võimaluse nende nõrkade vastastikmõjudega keemiliselt, elektriliselt või elektrokeemiliselt ''rääkida'' ning neid sisse ja välja lülitada. Võid selle abil luua süsteeme, kus komponendid liiguvad teineteise suhtes sinu tahtmise järgi. Seega taandub avastus minu jaoks kahele tahule: võimalusele valmistada mehaaniliselt lukustuvaid molekule ja liigutada üksikuid komponente skaalal, mis poleks keemiliselt võimalik.

_____

Keemia ja puhas keemia taandub asjade valmistamisele, mõõtmisele ning modelleerimisele. See on midagi, mida Marcellin Berthelot 1860. aastatel keemia südameks pidas, kui ütles, et ''keemia loob omaenda (uurimis)objekte''. See on definitsioon või põhimõte, mille olen seadnud esikohale terve oma karjääri vältel – mulle meeldib lihtsalt asju valmistada ja alles siis välja selgitada, mida need teevad.

_____

Ma ei arva, et preemia taandub võimalikele rakendustele, kuigi oleme ka selles vallas tegutsenud ja ehitame molekulaarseid lüliteid ja masinaid. See on tõenäoliselt paari aastakümne kaugusel, enne kui see realistlikuks muutub. Ben Feringa on kasutanud analoogiat lennukitega ja seda teen ka mina. Kui võtame arvesse, et esimene inimene tõusis õhku umbes saja aasta eest ja praegu on taevas tuhandeid reisilennukeid, siis oleme molekulaarmasinate vallas praegu ilmselt 1950. aastate kandis.


Edinburghis sündinud Illinoisi asuva Northwesterni ülikooli keemiaprofessor Fraser Stoddart pälvis 2016. aasta keemiapreemia koos Ben Feringa ja Jean-Pierre Sauvage'iga ''maailma väikseimate masinate loomise eest''.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    Eile

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

  • foto
    Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele
    19.01

    Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

  • foto
    Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust
    04.01

    Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

  • foto
    Keeled takistavad teadmiste levikut  
    02.01

    Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

  • foto
    Tulevikuraport: kõrgharitud sisserändajad, vananev rahvas ja toidukriis
    02.01

    OECD avaldas möödunud aasta lõpul raporti, milles analüüsitakse maailma ees ootavaid suuri väljakutseid lähtuvalt andmetest ja tulevikuväljavaadetest. ERR Novaator analüüsis raportit lähtuvalt nendest väljakutsetest ning pani kirja soovitused, kuidas millesse võiks Eesti ja siinne teadlaskond panustada, et tulevikus ellu jääda ja omal moel maailma päästa.

  • foto
    Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?
    29.12

    Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!

  • foto
    10 sündmust, mis liigutasid 2016. aastal teadusmaailma ja inimeste südameid
    25.12

    Loogikal ja tõenduspõhisusel toetuval teadusel on võime ärata inimestes ürgseid emotsioone, alates ülevoolavast rõõmust lõpetades sügava õudusega. ERR Novaator teeb ülevaate kümnest teadusmaailma mõjutanud sündmusest ja voolust, mis tõotavad erutada inimeste meeli ja mõttemaailma ka tuleval aastal.

  • foto
    Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
    23.12

    2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    2016

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Üks Kihnu eit tuleb juhtimisega suurepäraselt toime
    2016

    Maaja Vadi oli üks 34 Teaduste akadeemia kandidaadist. Ta on Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajate ja koolkonna rajajate ning juhtimisterminoloogia loojate seas. Vähe sellest, et ta on toimekas teaduse tegija, on ta ka hinnatud juhtimise professor, Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetajad on ta koguni üheksa korda lemmikõppejõuks valinud.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    2016

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    2016

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    2016

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    2016

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    2016

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    2016

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    2016

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    2016

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    2016

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    2016

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    2016

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    2016

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    2016

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    2016

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    2016

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.