Keemianobelist ERR Novaatorile: noorteadlastele tuleb anda vabadust

Fraser Stoddart. (Foto: Reuters/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
11.10.2016 12:56
Rubriik: Teaduselu

Nobeli preemia laureaadid peaksid kasutama julgemalt auhinnaga kaasnevat tuntust ja kapitali argipoliitika mõjutamiseks, leiab selleaastase keemiapreemia üks laureaatidest Fraser Stoddart. Teadlased ise ega ka ühiskond laiemalt ei tohiks samal ajal unustada, et noorteadlaste loovuse ja sisemise põlemise ergutamiseks tuleb anda neile võimalus lõbutseda ja tegeleda suurte ideedega.

Inimestele meeldib kuulda ilusaid lugusid Heureka-momentidest, kuid kuna neid pole tihti vähemalt klassikalises mõttes olemas ja Teie töö ulatub üle mitmete aastate, siis selle asemel – mis Teie peas tavaliselt juhtub, kui hoomate, et olete tõepoolest millegi seninägematu jälil?
Kui sünteesisime 1989. aastal esimese katenaani, hõljusin justkui pilvedes. Teadsin kohe, et istume kullakaevanduse otsas ja ütlesin seda korduvalt ka oma laboriliikmetele. Kui kaks aastat hiljem esimest molekulaarset süstikut kirjeldasime, heitsin juba nalja, et tule õhtul 39 uue ideega tagasi, kuhu me järgmisena liikuda võiksime.

Sa tead lihtsalt, kui oled sattunud tõepoolest mõne murdelise projekti või mõtteviisi peale, olles töötanud enne seda monotoonselt terve kümnendi. Kui tagasi vaadata, oli 1980. aastatel progress aeglane ja tekitas masendust. Praegu on muidugi lihtne öelda, et see või teine asi oleks pidanud toimuma kiiremini, kuid seda ei juhtunud

See on siiras rõõm, mida tunned, kui oled saavutanud oma ülima eesmärgi ja mõistad, et suudame sünteesida (katenaani)molekuli väga-väga lihtsalt suures koguses. Lõpuks taipad veel, et sul on piisavalt informatsiooni, kuidas sinna sisse veel midagi sobitada, et seda saaks kasutada näiteks masinate valmistamiseks.

Teisel teemal jätkates, Teil on küllaltki tugevad seisukohad noorteadlaste olulisuse osas ja olete juhtinud tähelepanu raskustele, mille ees nad eriti oma karjääri alguses seisavad. Mida juhendajad nende olukorra parandamiseks teha saavad?
Mul on viimasel 35—40 aastal olnud õnn töötada mõnede kõige säravamate mõistustega sellel planeedil väga mitmetest riikidest. Kui tahad kuulda minu ausat arvamust, siis pole nad huvitatud mingi konkreetse probleemi lahendamiseks sobivate vidinate või muude asjanduste ehitamisest.

_____

Nad armastavad ja tahavad vabadust otsida uusi kontseptsioone ning nähtusi. Kui nad on läbimurde äärel, ei pea sa paluma neil laboris olla. Neil tekib sõltuvus iseenesest.

_____

Ma ei näe seda mitte kunagi, kui neile antakse ülesanne, et pead selle ja selle aja jooksul leidma lahenduse ühele või teisele küsimusele. Lahendus võib muidugi tulla, kuid see pole sugugi mitte garanteeritud. Kohe kindlasti ei kannusta see neid edasi ega vii järgmise entusiasmist pakatava teadlaste põlvkonnani.

Paraku läheb see sõnum tihti laiemast kogukonnast mööda ja võibolla ka inimestest, kes maksavad makse, et sellist loovust toita. See ei pääse millegipärast läbi. Kuid käte sirutamiseks peab ruumi olema. Võimalus lõbutseda on loovuse esimene komponent. Kui lõbu lõpeb ja näed lõpuks selget eesmärki, pead koondama kogu oma tähelepanu, energia, sind ümbritsevad talendid ja tungima edasi nii, nagu poleks homset olemas. Lõbu tuleb esimesena, seejärel fookus.

Kas ja kuidas on selle ajaga muutunud inimeste suhtumine teadusesse? Ühelt poolt näib see olevat lõimitud ühiskonna aluskangase tugevamalt kui kunagi varem, kuid teisalt ei paista see argielus väga välja.
Ma ei ole päris kindel, kuid olin mõne aasta eest Zürichis, kus tähistati parasjagu saja aasta möödumist Alfred Werneri Nobeli preemia pälvimisest. Külastasin selle käigus ka muuseumi, kus sain teada, et kui ta Stockholmist naasis, kandsid linnaelanikud teda kätel Zürichi tänavatel ringi keemikuna, kes oli pälvinud äsja Nobeli preemia.

_____

See oli mõnes mõttes silmi avav. Ma ei usu praegu hetkekski, et kui Fraser Stoddart Stockholmist tagasi tuleb, kantakse teda samamoodi Evanstoni tänavatel.

_____

Ma ei tea, kas see väike anekdoot aitab asju konteksti panna, kuid ma ei arva, et asjad on sajandiga selles mõttes väga palju edasi liikunud. Vähemalt selles mõttes, et alusteaduste tähtsust tunnustataks või hoomataks imelisi asju, mida see maailmale pakkuda võib. Inimesed on muutunud selle suhtes leigeks. Nad teavad ilmselt, et see on tähtis, vähemalt haritumad, kuid kas see neid ka reaalselt erutab? Tõenäoliselt pole selliseid inimesi väga palju.

Arvan, et see taandub faktile, et meid pommitatakse pidevalt uue infoga. See pole enam vaid raadio või televisioon, vaid ka Twitter, Facebook, nimeta neid ise. Kipume otsima vihjeid igasugusest informatsioonist. Kahjuks õilmitseb suur osa inimestest seejuures heade uudiste asemel halbadel uudistel. Meedia ülesanne on rahuldada inimeste vajadusi, kuid nende sekka ei pruugi kuuluda tahe kuulda Nobeli preemia laureaatide saavutustest või teistest auhindu võitvatest teadlastest, kes on korda saatnud midagi maailmamuutvat.

Olete pälvinud aastate jooksul ka mitmeid teisi auhindu. Kui palju kaasneb nendega sotsiaalset vastutust võtta sõna teemadel, mis enda hinge kriibivad või lihtsalt ebaõiglusele tähelepanu juhtida? Või teistpidi küsides, kui palju saavad laureaadid seda endale üldse lubada?
Arvan, et see peab Nobeli preemia puhul paika. Teiste auhindadega on see nii ja naa. Einsteini maailmaauhind loodusteadustes võimaldas mul natuke midagi öelda, Kuningas Faisali auhind oli samuti rahvusvaheline, kuid päeva lõpuks pole miski selle eksklusiivsuse tõttu nii suur kui Nobeli preemia.

Jah, ma kavatsen avameelselt sõna võtta. Näiteks olen sügavalt häiritud sellest, mis toimub minu endisel kodumaal ja selle suhetes ülejäänud Euroopaga. Ma ei mõista, miks peaks tahtma üks riik astuda selliseid samme, et Liidust lahkuda. See ei pruugi küll ideaalselt töötada, kuid jumala pärast, sa ei hakka seepärast jonnima ja kõnni lihtsalt minema! Sa jääd sinna ja üritad seda paremaks muuta!

_____

Ma ei saa aru, kuidas kellelegi tuleb pähe mõte üritada hoida inimesi vägisi lahkumast ja piirid teiste ees sulgeda. Teadus ei tööta muidugi niimoodi ja see ei tule kellegi kasuks. See on halb nii briti teadusele kui ka teadusele Euroopas ja maailmas laiemalt.

_____

Näiteks kui ma Inglismaal alustasin, oli teaduse struktuur teistsugune. Enamik tudengitest olid inglased, võibolla harva sattus nende sekka mõni šotlane või iirlane, kuid see oli ka enam-vähem kõik. Kui avastasin 1980. aastate keskpaigas, et võin tuua Sheffieldi, mis on talvel küllaltki külm ja pime paik, Medinast ja Madridist kaks inimest, siis oli see minu jaoks puhas maagia. Sa ei tee otsust kodust lahkuda, kui sa ei plaani uues laboratooriumis midagi tõepoolest korda saata.

Avastasin väga vara, et vaatamata minu vanemate kolleegide negatiivsusele ja vingumisele: ''Kas meie enda tudengid pole piisavalt head jne,'' hakkas töö nende loovusest ja päritolust lähtuvate eriliste oskuste ja mõttelaadi mõjul oluliselt kiiremini edasi liikuma.

Ja viimaks, kuidas selgitaksite Teile Nobeli preemia toonud töö olemust targemat sorti 12-aastasele?
Kõigepealt anti see nii minu kui ka mu kaaslaureaatide jaoks aluskeemia eest, milleks oli erinevate molekulide vahelise mehaanilise, füüsilise sideme avastamine. Selleks sobilikke molekule on mitmeid, kuid neist tuntumad on katenaanid.

Avastasime 1980. aastatel, et kasutades erinevate komponentide vahel molekulaarset äratundmist, võime neid kokku tuua märkimisväärse tõhususega. Esimestes eksperimentides ulatus saagis 70 protsendini, mis oli selle aja kohta fenomaalne. Sellest asjast saadik on protsessi muidugi veel lihvitud.

Ent fakt, et komponentide vaheline äratundmisvõime säilib ka pärast sünteesi, annab sulle võimaluse nende nõrkade vastastikmõjudega keemiliselt, elektriliselt või elektrokeemiliselt ''rääkida'' ning neid sisse ja välja lülitada. Võid selle abil luua süsteeme, kus komponendid liiguvad teineteise suhtes sinu tahtmise järgi. Seega taandub avastus minu jaoks kahele tahule: võimalusele valmistada mehaaniliselt lukustuvaid molekule ja liigutada üksikuid komponente skaalal, mis poleks keemiliselt võimalik.

_____

Keemia ja puhas keemia taandub asjade valmistamisele, mõõtmisele ning modelleerimisele. See on midagi, mida Marcellin Berthelot 1860. aastatel keemia südameks pidas, kui ütles, et ''keemia loob omaenda (uurimis)objekte''. See on definitsioon või põhimõte, mille olen seadnud esikohale terve oma karjääri vältel – mulle meeldib lihtsalt asju valmistada ja alles siis välja selgitada, mida need teevad.

_____

Ma ei arva, et preemia taandub võimalikele rakendustele, kuigi oleme ka selles vallas tegutsenud ja ehitame molekulaarseid lüliteid ja masinaid. See on tõenäoliselt paari aastakümne kaugusel, enne kui see realistlikuks muutub. Ben Feringa on kasutanud analoogiat lennukitega ja seda teen ka mina. Kui võtame arvesse, et esimene inimene tõusis õhku umbes saja aasta eest ja praegu on taevas tuhandeid reisilennukeid, siis oleme molekulaarmasinate vallas praegu ilmselt 1950. aastate kandis.


Edinburghis sündinud Illinoisi asuva Northwesterni ülikooli keemiaprofessor Fraser Stoddart pälvis 2016. aasta keemiapreemia koos Ben Feringa ja Jean-Pierre Sauvage'iga ''maailma väikseimate masinate loomise eest''.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    Eile

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    Eile

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    05.12

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    05.12

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    02.12

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    02.12

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    23.11

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    21.11

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    16.11

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    14.11

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    12.11

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    12.11

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    11.11

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest
    06.11

    Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.

  • foto
    Miks doktorandid nominaalajaga ülikooli ei lõpeta?
    05.11

    Ajakiri Universitas Tartuensis uuris Tartu ülikooli doktorantidelt, mis on nende arvates peamised doktoriõppe probleemid. Enamasti toodi välja rahastamise ja õppekavaga seotud mured, mis muudavad keeruliseks doktoriõppe nominaalajaga lõpetamise.

  • foto
    Graafikud ja statistika akadeemikute nimemaagiast
    05.11

    ERR Novaator soovib kandidaatidele õnne ja edu. Pealiskaudse statistika osakond toob nüüd kiire analüüsi tulemusel välja mõned kokkulangevused, mis varasemate kandidaatide ja valituks osutunud akadeemikute seas silma paistab.

  • foto
    Teadlaste koorekiht - nendest võivad saada uued akadeemikud
    04.11

    7. detsembril asuvad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed vaagima, kes võiks asuda akadeemia poolt väljakuulutatud viiele akadeemiku kohale. Ülikoolid, akadeemikud, erialaliidud on kandidaatideks üles seadnud 34 inimest. ERR Novaator tutvustab järgneva kuu jooksul kõiki kandidaate ja teeb ülevaate akadeemia varasematest valimistest.

  • foto
    Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?
    03.11

    Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

  • foto
    Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtluses
    03.11

    Eesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga. Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski avab Eesti olukorda teadmuskolmnurgas, kuhu kuuluvad haridus, teadus ja tehnoloogia ning innovatsioon.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.

  • foto
    TÜ ja TTÜ osalevad USA armee meditsiinitehnoloogia miljoniprojektides
    24.10

    Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool liitusid täna Ameerika ühendriikides tegutseva meditsiinitehnoloogia ettevõtete konsortsiumiga. Nii jõuavad Eesti kahe juhtiva ülikooli teadmised USA armeesse, kes konsortsiumi kaudu innovaatilisi tooteid ja teenuseid sisse ostab.

  • foto
    Teaduspoliitika arutelu | Soomere: teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja maaklereid
    14.10

    Täna toimus riigikogu konverentsisaalis kolmas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor III – Ühisosa otsides“. Seekord keskendus arutelu teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamisele, mis annaks tõuke meie majanduse arengule kallimate töökohtade ja suurema lisandväärtuse suunas.

  • foto
    Teaduse rahastamine muutub: IUT ja PUT taotlusvooru ei tule
    14.10

    Senised institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused ehk vastavalt IUT-id ja PUT-id kaovad juba tulevast aastast. Neid asendama hakkavatest grantidest loodetakse senisest enam tuge teadlaskarjäärile.

  • foto
    Teaduse ja ettevõtluse lõimimine nõuab lisatööd mõlemalt poolelt
    14.10

    Eesti teadlased peaksid rohkem mõtlema oma avastuste ellurakendamise peale, teisalt peaksid ka ettevõtjad julgemalt meie teadlaste poole pöörduma, tõdes Eesti teadusagentuur täna toimuva teaduspoliitika arutelu eel.

  • foto
    Bob Dylan on meditsiiniteadlaste seas ülipopulaarne
    13.10

    Möödunud aastal meditsiinikirjandusest Bob Dylani laulusõnu otsinud töörühm leidis, et teadlased on oma uurimustes värske Nobeli kirjanduspreemia lauraadi laulusõnu kasutanud vähemalt 727 korral.

  • foto
    Füüsikanobelist: Nobeli preemiatest ei peagi alati aru saama
    12.10

    Nobeli preemia vääriliseks hinnatud avastuste olemust ei peagi alati lõpuni mõistma, lohutab käesoleval aastal Nobeli füüsikaauhinna pälvinud Princetoni ülikooli teadlane Duncan Haldane. See ei tähenda aga, et kaasaegse füüsika vallas teevad murdelisi avastusi vaid geeniused – oluline roll on ka õigel ajal õiges kohas olemisel.