Miks doktorandid nominaalajaga ülikooli ei lõpeta?

Doktoritöö kirjutamise kõrvalt võib olla raske loenguid andmas käia. (Foto: katjung / flickr.com / CC)
Merilyn Säde
5.11.2016 12:39
Rubriik: Teaduselu

Ajakiri Universitas Tartuensis uuris Tartu ülikooli doktorantidelt, mis on nende arvates peamised doktoriõppe probleemid. Enamasti toodi välja rahastamise ja õppekavaga seotud mured, mis muudavad keeruliseks doktoriõppe nominaalajaga lõpetamise.

Doktorantide üks suuremaid muresid on nende majanduslik olukord. Praegu on doktoranditoetuse suurus 422 eurot kuus. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna füüsika doktorant Mikk Antsov ütles, et raha on doktorantidele keeruline ja valus teema. "Viimase kümne aastaga on doktoranditoetus teinud läbi kosmilise languse: 2005. aastal moodustas see 70% keskmisest palgast, 2016. aastal ületas miinimumpalk esimest korda doktoranditoetuse."

Seetõttu peavad paljud doktorandid leidma endale erialavälise töökoha. "Tihti tähendab see, et doktoriõpe jääb pooleli. Probleemi on üpriski keeruline lahendada, kuna see eeldaks toetuse määra tõstmist tasemeni, millega saaks tänapäeva Eestis ära elada." Antsovi arvates peaks selle probleemiga tegelema haridus- ja teadusministeerium, kelle huvi peaks olema koolitada asjatundjaid, kes tooksid tulevikus majandusele kasu.

Ka meditsiiniteaduste valdkonna neuroteaduste doktorant Taavi Vanaveski ja humanitaarteaduste ning kunstide valdkonna kirjanduse ja kultuuriteaduste doktorant Indrek Ojam ütlesid, et doktoriõppes on rahastus üks tõsisemaid probleeme.

"Raske on ette kujutada, miks peaks mõni andekas ja töökas inimene tahtma tulla Eestisse doktorantuuri, kui ei ole võimalik end ära elatada. Paljud noored, kel on võimalus, lahkuvadki välismaale," sõnas Vanaveski. Ta lisas, et praeguste summade juures ei ole võimalik talente kodus hoida või tagasi meelitada. Rääkimata sellest, et nii ei suudeta ka teiste riikide talente siia meelitada.

Sotsiaalteaduste valdkonna psühholoogia doktorant Dmitri Rozgonjuk ütles, et tema arvates on doktorantuur treeningaeg teadlase karjääris. Ta võrdles seda ettevõtte ja töötaja suhtega: esimene on ülikool ja teine doktorant. "Õnnelikum ja motiveeritum töötaja on tõenäoliselt selline, kelle pingutust asutuses väärtustatakse. Doktorandid ei ole siin erand, kuigi neilt eeldatakse maailmatasemel töötamist – teadus on seda! – miinimumpalgalähedase toetuse eest."

Stipendium on riiklikult kinnitatud

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma sõnas, et doktorandistipendium on riiklikult kinnitatud ja selle suurendamiseks ei saa ülikool palju teha. "Samas suureneb nominaalajaga lõpetamise tõenäosust oluliselt siis, kui doktorandil on võimalik töötada ülikooli teadusprojektis." Ta lisas, et sama probleemi aitab lahendada ka Euroopa Liidu tõukefondide ASTRA programm, kus osa raha kasutatakse nooremteadurite kohtade loomiseks.

Tartu ülikooli doktoriõppe peaspetsialist Reet Marits rääkis samuti, et kõige kiirem ja otsesem abi saab tulla struktuuriüksustelt ja juhendajatelt, kes maksavad võimaluste piires õppe- ja teadusstipendiumi grantidest või sõlmivad doktorandiga töölepingu. Ta lisas, et 422 eurot ei ole piisav ning ülikool on sellele korduvalt tähelepanu juhtinud.

Eesmärgistatum õppekava ja tagasiside

Doktorant Indrek Ojam tõi probleemina välja, et õppekava on ebaühtlane ning see pole kohati läbimõeldud: "Mis ained peaksid olema kohustuslikud, millised valikulised ja kuidas ühildada oma uurimistööd nende ainetega." Tema meelest ongi doktoritõppe põhiprobleemid seotud õppekava koordineerimatusest ja läbimõtlematusest tulenevate hädadega. "Samal ajal luurab selle kõige taustal pidevalt majanduslik ebakindlus, mis õõnestab nii inimsuhteid kui ka teaduslikku entusiasmi," lisas ta.

Reet Marits ütles, et kui doktorantide jaoks on õppekavas midagi segadust tekitavat, siis tasuks pöörduda õppekava programmijuhi või -nõukogu poole. "Õppeosakond on korduvalt soovitanud korraldada semestri alguses doktorantidele seminare, kus koos juhendajatega räägitakse läbi õppekava ja õppekorraldusega seotud küsimused." Ta lisas, et ainete sidusus doktoritööga on eelkõige juhendaja ja programminõukogu teha.

Ajaplaneerimine on proovikivi

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas septembris toimunud teabepäeval selgus, et selle valdkonna doktorandid ootavad ülikoolilt struktureeritumaid tööaegu – õppetööga seotud tööülesanded võiksid olla ühel semestril, jättes teise semestri doktoritöö kirjutamise tarbeks.

Mikk Antsov leidis, et kuigi doktorantide kaasamine õppetöösse on igati tänuväärne tegevus, tuleks veel mõnele asjale mõelda. "Arvan, et doktorandi jaoks ei peaks loengute andmine kohustuslik olema, sest tasustamata doktorandilt ei saa nõuda mingisugust õppetöö kvaliteeti," ütles ta.

Reet Marits ütles aga, et kuigi õppepraktika on doktorantidele praegu valikuline, siis kehtestab kõrgharidusstandardi lisa doktoriõppe õpiväljundid, mis ütlevad, et doktorant peab oskama määratleda oma vajadusi uute teadmiste või oskuste järele ning toetama teiste õppimist nii hariduse ja teaduse kui ka laiema ühiskondliku tasandi kontekstis. "Samuti on kirjas, et doktoriõppe lõpetanu peab suutma pädevalt edasi anda oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel. Seega on õpetamis- ja juhendamisoskuste omandamine doktoriõppe kohustuslik osa."

Marits lisas, et doktorandi vastav tegevus peab olema juhendatud ning tal peavad olema algteadmised – eelnevalt läbitud vastavad ained. "Tartu ülikoolil on plaanis arendada valikainete moodulit nii, et see muutuks täpsemaks, sisulisemaks ja eesmärgistatumaks, andes võimaluse omandada süvendatumalt kas õpetamis- ja juhendamisoskuseid või näiteks ettevõtlusega seonduvat."

Akadeemiline üksindus kimbutab

Murekohana mainiti humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teabepäeval ka akadeemilist üksindust. "Abi oleks teemade üle arutlemisest, samas ei pruugi nii juhendajal kui ka doktorandil jaguda tiheda ajakava tõttu selleks alati piisavalt aega," rääkis infopäeval osalenud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaadi projektide spetsialist Kaija Rumm.

Nii toodigi ühe ideena välja, et doktorante võiks toetada omavaheliste arutelu- ja lugemisrühmade moodustamisel. "Sellistes rühmades oleks võimalik anda tagasisidet ka üksteise kirjatöödele," kirjeldas Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaadi projektide peaspetsialist Monika Tasa.

Probleemi lahendamiseks on plaanis luua elektrooniline keskkond, kus doktorantidel oleks võimalik leida teisi doktorante ja nende teemasid. "Taolises keskkonnas oleks lihtsam otsida erialade üleselt arutelukaaslasi. Praegu ei olda üksteise uurimishuvidest kuigi teadlikud," ütles Rumm.

Milleks üldse doktorikraad?

Küsimusele, mis võiksid olla need põhjused, miks paljud doktorandid nominaalajaga ei lõpeta, vastas Mikk Antsov, et tegelikult ei ole Eesti tingimustes doktorikraadiga paraku midagi peale hakata, kuna erasektoris ei ole võimalik vastava kraadi ja teadmistega tööd leida. "Doktorikraad võib isegi takistada töö leidmist, kuna tööandja näeb kraadiga inimeses liigagi kõrgelt haritud tegelast, keda on liiga kallis palgata, ja nii loobutakse sellest."

Ka Taavi Vanaveski rääkis, et praegu puudub igasugune tagatis, et doktorikraad tasub end ära. "Pigem on doktorikraad üliõpilase isiklik ettevõtmine, millele puudub ühiskonna suurem toetus. Kui meil oleks ühiskonnas hulk töökohti, kus doktorikraad on kas eeldus või annab vähemalt selge eelise, siis saaksime rääkida doktorantide võimalustest tööd leida."

Dmitri Rozgonjuk ütles, et ta on märganud ka välismaistes doktorantuurikogemusi kajastavates kirjatükkides küsimust, kuhu ja kellele täpsemalt järelkasvu "toodetakse". "Kui võtaksime igal aastal vastu sadu doktorante ja kõik lõpetaksid nominaalajaga, siis kas ülikoolis on piisavalt kohti, mida uute doktoritega mehitada?"

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma on kindel, et doktoridiplom ei tee kellestki paremat inimest, vaid loeb inimese n-ö sisu: teadmised, oskused, kogemused ja ellusuhtumine. "Et saada aru, kas doktoriõpe on väärtustatud, peaksime vaatama, kus meie doktorid töötavad. Kui nad täidavad ühiskonna jaoks olulist liidrirolli kas akadeemilises maailmas või sellest väljaspool, siis järelikult on doktoriõpe oma eesmärgi täitnud."

Liigutakse lahenduste suunas

Mart Noorma ütles veel, et doktoriõpe on Eesti riigi ja rahva jaoks väga oluline. Sellest lähtuvalt hindab haridus- ja teadusministeerium ka Tartu ülikooli tulemuslikkust: teaduse baasrahastamisel arvestatakse kaitstud doktorikraadide arvu ja õppetöö tegevustoetuse arvestamisel kasutatakse mõõdikuna kuue aastaga kaitsmiseni jõudnud doktorantide osakaalu.

"Ülikooli ootab ees kõigi doktoriõppekavade välishindamine, mis algab järgmise aasta suvel ja kestab 2018. aasta lõpuni. Välishindamiseks valmistudes on õige aeg hinnata ülikooli doktoriõppe protsesside tulemuslikkust ning töötada välja arendustegevuste komplekt, mille alusel doktoriõpet arendada." Enesehindamine plaanitakse valmis saada kevadeks.


Kas doktorantide toetust peaks suurendama?

POOLT

Teadus kogu oma mitmekülgsusega on ühiskonda edasi viiv jõud. Paraku on just rahaline pool sageli doktorante piirav tegur. Doktorantuur on nagu täiskohaga töökoht ja selle kõrvalt on väga raske käia ka mujal tööl lisaraha teenimas. Aga ära elama peab. Seega peab doktoranditoetus olema kõigile teadustee valijatele piisavalt kõrge, et elamisväärselt toime tulla. Vastasel korral võõrandab see noori teadusega tegelemast. Alternatiivina saaks doktorant valida töörühma, mis võimaldab lisastipendiume, kuid niimoodi on ebasoodsas seisus näiteks sellised teadurid, kes on just alustanud oma tööga ja kel võivad küll olla lennukad ideed, kuid kel pole veel teadusrahastust, et oma doktorante toetada. Riik ja ühiskond saab kõige enam kasu sellisest teadusest, mille alustalaks on huvi asja vastu, mitte rahalised võimalused.

Tuule Sõber, informaatika 3. kursuse tudeng

VASTU

Nagu teisteski olulistes küsimustes, nii on ka teaduse rahastamises vajalik seada prioriteete. 2016. aastal vähenes haridus- ja teadusministeeriumi teaduseelarve viie protsendi võrra, seega oleks doktorantide toetusemäära märgatavalt tõstmine raskendatud. Teadus ei koosne ainult doktorantidest, vaid ka teistest teadlastest, taristust, õigetest seadmetest jne. Oluline on, et neid kõiki rahastataks piisavalt. Ühe eelmainitud osise toetust oluliselt teise arvelt suurendada ei ole põhjendatud, sest siis on mingisugusegi teaduse tegemine raskendatud. Peale selle võivad doktorandid astuda lisatoetusi pakkuvasse töörühma või ühisprojekti Balti- või Põhjamaade kolleegidega, sest siis on võimalik saada Euroopa Liidult lisatoetust. Ideaalses maailmas saaksid kõik piisavalt suurt palka, ent pärismaailmas tuleb teha kompromisse.

Susanna Vain, bioloogia 1. aasta magistrant

Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Toimetas
Kristjan Jung, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    Eile

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    Eile

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    02.12

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    02.12

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    23.11

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    21.11

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    16.11

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    14.11

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    12.11

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    12.11

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    11.11

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest
    06.11

    Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.

  • foto
    Miks doktorandid nominaalajaga ülikooli ei lõpeta?
    05.11

    Ajakiri Universitas Tartuensis uuris Tartu ülikooli doktorantidelt, mis on nende arvates peamised doktoriõppe probleemid. Enamasti toodi välja rahastamise ja õppekavaga seotud mured, mis muudavad keeruliseks doktoriõppe nominaalajaga lõpetamise.

  • foto
    Graafikud ja statistika akadeemikute nimemaagiast
    05.11

    ERR Novaator soovib kandidaatidele õnne ja edu. Pealiskaudse statistika osakond toob nüüd kiire analüüsi tulemusel välja mõned kokkulangevused, mis varasemate kandidaatide ja valituks osutunud akadeemikute seas silma paistab.

  • foto
    Teadlaste koorekiht - nendest võivad saada uued akadeemikud
    04.11

    7. detsembril asuvad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed vaagima, kes võiks asuda akadeemia poolt väljakuulutatud viiele akadeemiku kohale. Ülikoolid, akadeemikud, erialaliidud on kandidaatideks üles seadnud 34 inimest. ERR Novaator tutvustab järgneva kuu jooksul kõiki kandidaate ja teeb ülevaate akadeemia varasematest valimistest.

  • foto
    Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?
    03.11

    Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

  • foto
    Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtluses
    03.11

    Eesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga. Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski avab Eesti olukorda teadmuskolmnurgas, kuhu kuuluvad haridus, teadus ja tehnoloogia ning innovatsioon.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.

  • foto
    TÜ ja TTÜ osalevad USA armee meditsiinitehnoloogia miljoniprojektides
    24.10

    Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool liitusid täna Ameerika ühendriikides tegutseva meditsiinitehnoloogia ettevõtete konsortsiumiga. Nii jõuavad Eesti kahe juhtiva ülikooli teadmised USA armeesse, kes konsortsiumi kaudu innovaatilisi tooteid ja teenuseid sisse ostab.

  • foto
    Teaduspoliitika arutelu | Soomere: teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja maaklereid
    14.10

    Täna toimus riigikogu konverentsisaalis kolmas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor III – Ühisosa otsides“. Seekord keskendus arutelu teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamisele, mis annaks tõuke meie majanduse arengule kallimate töökohtade ja suurema lisandväärtuse suunas.

  • foto
    Teaduse rahastamine muutub: IUT ja PUT taotlusvooru ei tule
    14.10

    Senised institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused ehk vastavalt IUT-id ja PUT-id kaovad juba tulevast aastast. Neid asendama hakkavatest grantidest loodetakse senisest enam tuge teadlaskarjäärile.

  • foto
    Teaduse ja ettevõtluse lõimimine nõuab lisatööd mõlemalt poolelt
    14.10

    Eesti teadlased peaksid rohkem mõtlema oma avastuste ellurakendamise peale, teisalt peaksid ka ettevõtjad julgemalt meie teadlaste poole pöörduma, tõdes Eesti teadusagentuur täna toimuva teaduspoliitika arutelu eel.

  • foto
    Bob Dylan on meditsiiniteadlaste seas ülipopulaarne
    13.10

    Möödunud aastal meditsiinikirjandusest Bob Dylani laulusõnu otsinud töörühm leidis, et teadlased on oma uurimustes värske Nobeli kirjanduspreemia lauraadi laulusõnu kasutanud vähemalt 727 korral.

  • foto
    Füüsikanobelist: Nobeli preemiatest ei peagi alati aru saama
    12.10

    Nobeli preemia vääriliseks hinnatud avastuste olemust ei peagi alati lõpuni mõistma, lohutab käesoleval aastal Nobeli füüsikaauhinna pälvinud Princetoni ülikooli teadlane Duncan Haldane. See ei tähenda aga, et kaasaegse füüsika vallas teevad murdelisi avastusi vaid geeniused – oluline roll on ka õigel ajal õiges kohas olemisel.

  • foto
    Keemianobelist ERR Novaatorile: noorteadlastele tuleb anda vabadust
    11.10

    Nobeli preemia laureaadid peaksid kasutama julgemalt auhinnaga kaasnevat tuntust ja kapitali argipoliitika mõjutamiseks, leiab selleaastase keemiapreemia üks laureaatidest Fraser Stoddart. Teadlased ise ega ka ühiskond laiemalt ei tohiks samal ajal unustada, et noorteadlaste loovuse ja sisemise põlemise ergutamiseks tuleb anda neile võimalus lõbutseda ja tegeleda suurte ideedega.

  • foto
    Nobeli keemiapreemia pälvisid molekulaarmasina loojad
    05.10

    Tänavuse Nobeli keemiapreemia pälvisid kolmapäeval Prantsuse teadlane Jean-Pierre Sauvage, britt J Fraser Stoddart ja hollandlane Bernard Feringa maailma väikseimate masinate, molekulaarmasinate väljatöötamise eest.