Miks doktorandid nominaalajaga ülikooli ei lõpeta?

Doktoritöö kirjutamise kõrvalt võib olla raske loenguid andmas käia. (Foto: katjung / flickr.com / CC)
Merilyn Säde
5.11.2016 12:39
Rubriik: Teaduselu

Ajakiri Universitas Tartuensis uuris Tartu ülikooli doktorantidelt, mis on nende arvates peamised doktoriõppe probleemid. Enamasti toodi välja rahastamise ja õppekavaga seotud mured, mis muudavad keeruliseks doktoriõppe nominaalajaga lõpetamise.

Doktorantide üks suuremaid muresid on nende majanduslik olukord. Praegu on doktoranditoetuse suurus 422 eurot kuus. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna füüsika doktorant Mikk Antsov ütles, et raha on doktorantidele keeruline ja valus teema. "Viimase kümne aastaga on doktoranditoetus teinud läbi kosmilise languse: 2005. aastal moodustas see 70% keskmisest palgast, 2016. aastal ületas miinimumpalk esimest korda doktoranditoetuse."

Seetõttu peavad paljud doktorandid leidma endale erialavälise töökoha. "Tihti tähendab see, et doktoriõpe jääb pooleli. Probleemi on üpriski keeruline lahendada, kuna see eeldaks toetuse määra tõstmist tasemeni, millega saaks tänapäeva Eestis ära elada." Antsovi arvates peaks selle probleemiga tegelema haridus- ja teadusministeerium, kelle huvi peaks olema koolitada asjatundjaid, kes tooksid tulevikus majandusele kasu.

Ka meditsiiniteaduste valdkonna neuroteaduste doktorant Taavi Vanaveski ja humanitaarteaduste ning kunstide valdkonna kirjanduse ja kultuuriteaduste doktorant Indrek Ojam ütlesid, et doktoriõppes on rahastus üks tõsisemaid probleeme.

"Raske on ette kujutada, miks peaks mõni andekas ja töökas inimene tahtma tulla Eestisse doktorantuuri, kui ei ole võimalik end ära elatada. Paljud noored, kel on võimalus, lahkuvadki välismaale," sõnas Vanaveski. Ta lisas, et praeguste summade juures ei ole võimalik talente kodus hoida või tagasi meelitada. Rääkimata sellest, et nii ei suudeta ka teiste riikide talente siia meelitada.

Sotsiaalteaduste valdkonna psühholoogia doktorant Dmitri Rozgonjuk ütles, et tema arvates on doktorantuur treeningaeg teadlase karjääris. Ta võrdles seda ettevõtte ja töötaja suhtega: esimene on ülikool ja teine doktorant. "Õnnelikum ja motiveeritum töötaja on tõenäoliselt selline, kelle pingutust asutuses väärtustatakse. Doktorandid ei ole siin erand, kuigi neilt eeldatakse maailmatasemel töötamist – teadus on seda! – miinimumpalgalähedase toetuse eest."

Stipendium on riiklikult kinnitatud

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma sõnas, et doktorandistipendium on riiklikult kinnitatud ja selle suurendamiseks ei saa ülikool palju teha. "Samas suureneb nominaalajaga lõpetamise tõenäosust oluliselt siis, kui doktorandil on võimalik töötada ülikooli teadusprojektis." Ta lisas, et sama probleemi aitab lahendada ka Euroopa Liidu tõukefondide ASTRA programm, kus osa raha kasutatakse nooremteadurite kohtade loomiseks.

Tartu ülikooli doktoriõppe peaspetsialist Reet Marits rääkis samuti, et kõige kiirem ja otsesem abi saab tulla struktuuriüksustelt ja juhendajatelt, kes maksavad võimaluste piires õppe- ja teadusstipendiumi grantidest või sõlmivad doktorandiga töölepingu. Ta lisas, et 422 eurot ei ole piisav ning ülikool on sellele korduvalt tähelepanu juhtinud.

Eesmärgistatum õppekava ja tagasiside

Doktorant Indrek Ojam tõi probleemina välja, et õppekava on ebaühtlane ning see pole kohati läbimõeldud: "Mis ained peaksid olema kohustuslikud, millised valikulised ja kuidas ühildada oma uurimistööd nende ainetega." Tema meelest ongi doktoritõppe põhiprobleemid seotud õppekava koordineerimatusest ja läbimõtlematusest tulenevate hädadega. "Samal ajal luurab selle kõige taustal pidevalt majanduslik ebakindlus, mis õõnestab nii inimsuhteid kui ka teaduslikku entusiasmi," lisas ta.

Reet Marits ütles, et kui doktorantide jaoks on õppekavas midagi segadust tekitavat, siis tasuks pöörduda õppekava programmijuhi või -nõukogu poole. "Õppeosakond on korduvalt soovitanud korraldada semestri alguses doktorantidele seminare, kus koos juhendajatega räägitakse läbi õppekava ja õppekorraldusega seotud küsimused." Ta lisas, et ainete sidusus doktoritööga on eelkõige juhendaja ja programminõukogu teha.

Ajaplaneerimine on proovikivi

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas septembris toimunud teabepäeval selgus, et selle valdkonna doktorandid ootavad ülikoolilt struktureeritumaid tööaegu – õppetööga seotud tööülesanded võiksid olla ühel semestril, jättes teise semestri doktoritöö kirjutamise tarbeks.

Mikk Antsov leidis, et kuigi doktorantide kaasamine õppetöösse on igati tänuväärne tegevus, tuleks veel mõnele asjale mõelda. "Arvan, et doktorandi jaoks ei peaks loengute andmine kohustuslik olema, sest tasustamata doktorandilt ei saa nõuda mingisugust õppetöö kvaliteeti," ütles ta.

Reet Marits ütles aga, et kuigi õppepraktika on doktorantidele praegu valikuline, siis kehtestab kõrgharidusstandardi lisa doktoriõppe õpiväljundid, mis ütlevad, et doktorant peab oskama määratleda oma vajadusi uute teadmiste või oskuste järele ning toetama teiste õppimist nii hariduse ja teaduse kui ka laiema ühiskondliku tasandi kontekstis. "Samuti on kirjas, et doktoriõppe lõpetanu peab suutma pädevalt edasi anda oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel. Seega on õpetamis- ja juhendamisoskuste omandamine doktoriõppe kohustuslik osa."

Marits lisas, et doktorandi vastav tegevus peab olema juhendatud ning tal peavad olema algteadmised – eelnevalt läbitud vastavad ained. "Tartu ülikoolil on plaanis arendada valikainete moodulit nii, et see muutuks täpsemaks, sisulisemaks ja eesmärgistatumaks, andes võimaluse omandada süvendatumalt kas õpetamis- ja juhendamisoskuseid või näiteks ettevõtlusega seonduvat."

Akadeemiline üksindus kimbutab

Murekohana mainiti humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teabepäeval ka akadeemilist üksindust. "Abi oleks teemade üle arutlemisest, samas ei pruugi nii juhendajal kui ka doktorandil jaguda tiheda ajakava tõttu selleks alati piisavalt aega," rääkis infopäeval osalenud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaadi projektide spetsialist Kaija Rumm.

Nii toodigi ühe ideena välja, et doktorante võiks toetada omavaheliste arutelu- ja lugemisrühmade moodustamisel. "Sellistes rühmades oleks võimalik anda tagasisidet ka üksteise kirjatöödele," kirjeldas Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaadi projektide peaspetsialist Monika Tasa.

Probleemi lahendamiseks on plaanis luua elektrooniline keskkond, kus doktorantidel oleks võimalik leida teisi doktorante ja nende teemasid. "Taolises keskkonnas oleks lihtsam otsida erialade üleselt arutelukaaslasi. Praegu ei olda üksteise uurimishuvidest kuigi teadlikud," ütles Rumm.

Milleks üldse doktorikraad?

Küsimusele, mis võiksid olla need põhjused, miks paljud doktorandid nominaalajaga ei lõpeta, vastas Mikk Antsov, et tegelikult ei ole Eesti tingimustes doktorikraadiga paraku midagi peale hakata, kuna erasektoris ei ole võimalik vastava kraadi ja teadmistega tööd leida. "Doktorikraad võib isegi takistada töö leidmist, kuna tööandja näeb kraadiga inimeses liigagi kõrgelt haritud tegelast, keda on liiga kallis palgata, ja nii loobutakse sellest."

Ka Taavi Vanaveski rääkis, et praegu puudub igasugune tagatis, et doktorikraad tasub end ära. "Pigem on doktorikraad üliõpilase isiklik ettevõtmine, millele puudub ühiskonna suurem toetus. Kui meil oleks ühiskonnas hulk töökohti, kus doktorikraad on kas eeldus või annab vähemalt selge eelise, siis saaksime rääkida doktorantide võimalustest tööd leida."

Dmitri Rozgonjuk ütles, et ta on märganud ka välismaistes doktorantuurikogemusi kajastavates kirjatükkides küsimust, kuhu ja kellele täpsemalt järelkasvu "toodetakse". "Kui võtaksime igal aastal vastu sadu doktorante ja kõik lõpetaksid nominaalajaga, siis kas ülikoolis on piisavalt kohti, mida uute doktoritega mehitada?"

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma on kindel, et doktoridiplom ei tee kellestki paremat inimest, vaid loeb inimese n-ö sisu: teadmised, oskused, kogemused ja ellusuhtumine. "Et saada aru, kas doktoriõpe on väärtustatud, peaksime vaatama, kus meie doktorid töötavad. Kui nad täidavad ühiskonna jaoks olulist liidrirolli kas akadeemilises maailmas või sellest väljaspool, siis järelikult on doktoriõpe oma eesmärgi täitnud."

Liigutakse lahenduste suunas

Mart Noorma ütles veel, et doktoriõpe on Eesti riigi ja rahva jaoks väga oluline. Sellest lähtuvalt hindab haridus- ja teadusministeerium ka Tartu ülikooli tulemuslikkust: teaduse baasrahastamisel arvestatakse kaitstud doktorikraadide arvu ja õppetöö tegevustoetuse arvestamisel kasutatakse mõõdikuna kuue aastaga kaitsmiseni jõudnud doktorantide osakaalu.

"Ülikooli ootab ees kõigi doktoriõppekavade välishindamine, mis algab järgmise aasta suvel ja kestab 2018. aasta lõpuni. Välishindamiseks valmistudes on õige aeg hinnata ülikooli doktoriõppe protsesside tulemuslikkust ning töötada välja arendustegevuste komplekt, mille alusel doktoriõpet arendada." Enesehindamine plaanitakse valmis saada kevadeks.


Kas doktorantide toetust peaks suurendama?

POOLT

Teadus kogu oma mitmekülgsusega on ühiskonda edasi viiv jõud. Paraku on just rahaline pool sageli doktorante piirav tegur. Doktorantuur on nagu täiskohaga töökoht ja selle kõrvalt on väga raske käia ka mujal tööl lisaraha teenimas. Aga ära elama peab. Seega peab doktoranditoetus olema kõigile teadustee valijatele piisavalt kõrge, et elamisväärselt toime tulla. Vastasel korral võõrandab see noori teadusega tegelemast. Alternatiivina saaks doktorant valida töörühma, mis võimaldab lisastipendiume, kuid niimoodi on ebasoodsas seisus näiteks sellised teadurid, kes on just alustanud oma tööga ja kel võivad küll olla lennukad ideed, kuid kel pole veel teadusrahastust, et oma doktorante toetada. Riik ja ühiskond saab kõige enam kasu sellisest teadusest, mille alustalaks on huvi asja vastu, mitte rahalised võimalused.

Tuule Sõber, informaatika 3. kursuse tudeng

VASTU

Nagu teisteski olulistes küsimustes, nii on ka teaduse rahastamises vajalik seada prioriteete. 2016. aastal vähenes haridus- ja teadusministeeriumi teaduseelarve viie protsendi võrra, seega oleks doktorantide toetusemäära märgatavalt tõstmine raskendatud. Teadus ei koosne ainult doktorantidest, vaid ka teistest teadlastest, taristust, õigetest seadmetest jne. Oluline on, et neid kõiki rahastataks piisavalt. Ühe eelmainitud osise toetust oluliselt teise arvelt suurendada ei ole põhjendatud, sest siis on mingisugusegi teaduse tegemine raskendatud. Peale selle võivad doktorandid astuda lisatoetusi pakkuvasse töörühma või ühisprojekti Balti- või Põhjamaade kolleegidega, sest siis on võimalik saada Euroopa Liidult lisatoetust. Ideaalses maailmas saaksid kõik piisavalt suurt palka, ent pärismaailmas tuleb teha kompromisse.

Susanna Vain, bioloogia 1. aasta magistrant

Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Toimetas
Kristjan Jung, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    TTÜ teaduskondade juhid loodavad õppekavadest laiapõhjalisust
    22.02

    Selle aasta algusest toimub õppetöö Tallinna Tehnikaülikoolis varasema kaheksa teaduskonna asemel neljas teaduskonnas, kolmapäeval ametisse astunud uued teaduskondade juhid loodavad, et läbiviidud struktuurireform aitab Tehnikaülikoolil luua paremat sidet ühiskonnaga ja muuta õppekavu laiapõhjalisemaks.

  • foto
    Geneetik Lili Milani: teadus ilma religiooni või eetikata võib kaotada mõtte
    14.02

    Eesti Geenivaramu doonorite andmed saavad sel kevadel lõplikult analüüsitud, mis võimaldab mahukaid teadusuuringuid 52 000 inimese suuruse valimi põhjal. Lili Milani sõnul on kõikidele doonoritele koostatud põhjalikud geenikaardid: „Igaühe DNA kõige varieeruvamad positsioonid saavad määratud, need on siis erinevad kas haigusseoselised, mõne tunnusega seotud või ravimivastust mõjutavad geenivariandid.”

  • foto
    Riikliku preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest pälvisid Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu
    09.02

    Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad määrati pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Gennadi Vainikkole ja Enn Tõugule.

  • foto
    "Novaatori" teadusuudised: arheoloogid ja vee jäätumise anomaalia
    08.02

    Selle nädala Novaatori teadusuudiste saates vaadati eesti arheoloogide tööd mitme nurga alt.

  • foto
    Suri tuntud Rootsi professor Hans Rosling
    07.02

    Rahvusvaheliselt tuntud Karolinska Instituudi professor Hans Rosling suri teisipäeva hommikul raske haiguse tagajärjel.

  • foto
    President andis üle noore teadlase preemiad
    06.02

    Presidendi noore teadlase preemia pälvis sel aastal geenitehnoloog Tõnu Esko, eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest Heli Lukner ja noore IT-teadlase eripreemia Maksim Jenihhin.

  • foto
    Tüli sammaste all: Teaduste Akadeemia surub TÜ nõukokku TTÜ kuratooriumi liiget
    06.02

    Teaduste Akadeemia, kelle esindajale kuulub üks koht Tartu Ülikooli nõukogus, esitas kohale TTÜ kuratooriumi liikme. Konkureeriva ülikooli esinduskogus oleva liikme esitamine läheb vastuollu nii eetika kui väärtustega, mistõttu pole minister teda ka ära kinnitanud, nimetades olukorda pretsedendituks.

  • foto
    Noore teadlase preemia pälvisid geeniteadlane, füüsik ja IT-teadlane
    03.02

    Geenid, fotoonika ja infotehnoloogia – sel aastal on presidendi premeeritavaid valdkondi ja teadlasi tavapärasest rohkem, varasematel aastatel pole enam kui kahes kategoorias auhindu jagatud.

  • foto
    "Novaator" teadusuudised televisioonis: esimene saade
    01.02

    Täna kell 20.45 läks esimest korda eetrisse ERR Novaator teleuudistega, mis kannavad pealkirja "Novaator". Edaspidi hakkab igas saates olema kaks lugu Eesti teadlaste värskematest saavutustest ja ülevaade maailmas tähelepanu pälvinud teadusuudistest. Iga saate lõpetab rubriik "Vaataja küsib", kus teadlased annavad televaatajate küsimustele igapäevaelus ette tulevate nähtuste kohta teadusliku seletuse.

  • foto
    Geenivaramu saab valmis  
    01.02

    Euroopa ühe edukama, Eesti geenivaramu tuhandete doonorite DNA saab tänu lisandunud rahastusinstrumentidele viimaks järjendatud.

  • foto
    ERR Novaator tuleb teadusuudistega teleekraanile
    31.01

    1. veebruaril on esimest korda eetris ERRi teadusportaali Novaator uudised. "Novaator" on Eestis esimene teleuudiste formaadis teadussaade.

  • foto
    Lõviosa Eesti populaarteaduslikust ajakirjandusest võttis digitaalse vormi
    30.01

    Horisondi mulluse 50. ilmumisaasta üks tähtsündmusi on teoks saanud ning kõik läbi aja ilmunud ajakirjad on digiteeritud ja Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad.

  • foto
    Tartu ülikooli rektor Volli Kalm kandideerib uuesti ametisse
    26.01

    Tartu ülikooli rektoriks kandideerib teiseks ametiajaks Volli Kalm, tema kandidatuuri seab üles ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna valitsus.

  • foto
    Keemiaprofessor armastab õpetamist ja tudengitega arutlemist
    23.01

    Tartu ülikooli analüütilise keemia professor Ivo Leito tunneb õpetamisest suurt rõõmu ning püüab teha kõik selleks, et tudengid saaksid õpitavast materjalist aru. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna aasta õppejõuks saamise puhul portreteerib teda ajakiri Universitas Tartuensis.

  • foto
    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    21.01

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

  • foto
    Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele
    19.01

    Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

  • foto
    Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust
    04.01

    Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

  • foto
    Keeled takistavad teadmiste levikut  
    02.01

    Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

  • foto
    Tulevikuraport: kõrgharitud sisserändajad, vananev rahvas ja toidukriis
    02.01

    OECD avaldas möödunud aasta lõpul raporti, milles analüüsitakse maailma ees ootavaid suuri väljakutseid lähtuvalt andmetest ja tulevikuväljavaadetest. ERR Novaator analüüsis raportit lähtuvalt nendest väljakutsetest ning pani kirja soovitused, kuidas millesse võiks Eesti ja siinne teadlaskond panustada, et tulevikus ellu jääda ja omal moel maailma päästa.

  • foto
    Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?
    2016

    Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!

  • foto
    10 sündmust, mis liigutasid 2016. aastal teadusmaailma ja inimeste südameid
    2016

    Loogikal ja tõenduspõhisusel toetuval teadusel on võime ärata inimestes ürgseid emotsioone, alates ülevoolavast rõõmust lõpetades sügava õudusega. ERR Novaator teeb ülevaate kümnest teadusmaailma mõjutanud sündmusest ja voolust, mis tõotavad erutada inimeste meeli ja mõttemaailma ka tuleval aastal.

  • foto
    Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
    2016

    2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    2016

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Üks Kihnu eit tuleb juhtimisega suurepäraselt toime
    2016

    Maaja Vadi oli üks 34 Teaduste akadeemia kandidaadist. Ta on Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajate ja koolkonna rajajate ning juhtimisterminoloogia loojate seas. Vähe sellest, et ta on toimekas teaduse tegija, on ta ka hinnatud juhtimise professor, Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetajad on ta koguni üheksa korda lemmikõppejõuks valinud.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    2016

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?