Kas Eesti teadusasutused on ettevõtjate jaoks liiga teoreetilised?
Eesti teadmistepõhise majandusmudeli arendamine on olnud vaevaline. Peamine probleem paistab olevat teadusasutuste ja ettevõtete erinevad vaated koostööprojektide olemusele.
Ettevõtete ja ülikoolide koostöö nappusele on osutatud mitmel pool. Näiteks riigikontroll osutas sellele detsembris ja märkis, et liiga vähe on ülikoolidega koostööd tegevaid ettevõtteid. Ülikoolid jälle toovad välja, et koostöö on, lihtsalt rakendusuuringutest oodatakse liiga kiirelt tulemusi.
Tallinna tehnikaülikooli vanemteaduri Tarmo Kalveti sõnul on üks peamisi probleeme ettevõtjate ja teadusasutuste olemuslik erinevus. "Ettevõtjad soovivad kiiresti saada teadusasutuselt oma probleemile praktilist lahendust aga teadusasutustel võtab lahenduse välja töötamine soovitust rohkem aega," tõdes Kalvet. Tema hinnangul on Eesti ülikoolid liiga teoreetilised ning rakendusteadust, mis kiirendaks tehniliste lahenduste välja töötamist, tehakse vähe.
Selle väitega nõustub ka Viru Keemia Grupi (VKG) tehnikadirektor ja juhatuse liige Meelis Eldermann. VKG teeb koostööd nii Tallinna tehnikaülikooli kui Tartu ülikooliga, kuid päris palju uuringuid tellitakse ka välismaalt. Eesti ülikoolid, erinevalt näiteks välismaistest uuringu- ja konsultatsioonifirmadest, on ülikoolidest tuleb rohkem akadeemilisi teadusuuringuid. Seal aga ei olda niivõrd orienteeritud materiaalsetele huvidele, leiab Eldermann.
Ülikoolidelt uuringute tellimine on odavam kui välismaalt, kuid välismaa ettevõtetest tellides on jällegi risk väiksem, sest saadakse täpselt see, mida tellitakse. Välismaa konsultatsioonifirmad pakuvad lisana juurde ka muid uuringuid. Just seda viimast ehk ärikeskset mõtlemist jääb ülikoolidel väheks – tellitud uuringutele lähenetakse teaduse-keskselt ega mõelda, milliseid lisauuringuid võiks tellijale veel välja pakkuda.
Koostöö väikeettevõtetega keeruline
Tarmo Kalveti väitel jagunevad teadusasutuste potentsiaalsed koostööpartnerid peamiselt kolme gruppi: suured energeetikasektori ettevõtted ja väiksed info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) ning biotehnoloogia firmad. Kalvet tõdes, et suured energeetikasektori ettevõtted teevad koostööd rahvusvaheliste teadusasutustega näiteks Saksamaal, sest Eesti ülikoolidel puudub võimekus lahenduste välja töötamiseks. "Väiksed IKT ning biotehnoloogia ettevõtted, mis pakuvad teadusarendusteenust ülikoolidele, ei tooda aga piisavalt lõpptooteid, mida saaks turustada," sõnas Kalvet.
Samas rõhutas Kalvet, et see probleem ei ole mitte ainult Eestis vaid tegemist on üleilmse probleemiga. "Saksamaal toetab riik rahaliselt koostööd erasektori ja teadusasutuste vahel, mis motiveerib ka meie energeetikaettevõtteid sinna poole vaatama," ütles Kalvet.
Miks aga tellitakse uuringuid välismaalt? Meelis Eldermanni sõnul on põhjus selles, et teatud rakendusuuringuid on mõttekam teha juba selliste konsultatsiooniettevõtete, firmade ja ettevõtete kaudu, kel on vastavas valdkonnas juba kogemus olemas.
Eldermann tõi aga välja, et näiteks valdkondades, kus Eestis on väga pikk uurimistraditsioon, on mõistlik kindlasti tellida uuringud siinsetelt ülikoolidelt. Selline valdkond on näiteks põlevkivi, kus 100 aasta pikkune teadmistepagas ja kogemused võimaldavad teha tasemel uuringuid. On aga tehnoloogiaid, mis on Eesti jaoks uued ning neid on mõistlikum tellida mujalt.
Kaasajastamine ajast maas
Tartu teaduspargi projektijuht Vaido Mikheim nõustus Tarmo Kalveti väitega väikeettevõtete osas. Mikheim lisas, et ülikool on liiga suur organisatsioon, kellega väikeettevõte saaks koostööd teha. "Pigem toimub koostöö isikute tasemel kui organisatsioonide vahel," ütles Mikheim. Mikheimi sõnul on probleemiks aga teadusasutuste tehnoloogiline kaasajastamine. "See, et seadmeid kui ka teoreetilisi teadmisi uuendati kolm neli aastat tagasi ei tee seda innovaatiliseks muutuseks vaid pigem on suurem osa tehnikast kui ka teadmistest aegunud," tõdes Mikheim.
Ta lisas, et riigi seisukoht on, et hea keskkond koostööks ettevõtjate ning teadusasutuste vahel on loodud ja seetõttu ei investeerita enam uude teadus tehnoloogiasse. Samuti on kadunud struktuurfondide, nagu näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, toetusrahad.