Füüsikanobelist: Nobeli preemiatest ei peagi alati aru saama

Duncan Haldane. (Foto: AFP/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
12.10.2016 14:00
Rubriik: Teaduselu

Nobeli preemia vääriliseks hinnatud avastuste olemust ei peagi alati lõpuni mõistma, lohutab käesoleval aastal Nobeli füüsikaauhinna pälvinud Princetoni ülikooli teadlane Duncan Haldane. See ei tähenda aga, et kaasaegse füüsika vallas teevad murdelisi avastusi vaid geeniused – oluline roll on ka õigel ajal õiges kohas olemisel.

Alustuseks oleks ilmselt mõistlik küsida, mille eest Te üleüldse Nobeli preemia saite? Usun, et enamikel inimestel kadus möödunud teisipäeval järg käest ära juba teise soolakringli lavale ilmudes. Kui võimalik, siis nii, et nupukas 12-aastane sellest aru saaks.
Seda on äärmiselt raske vähegi üksikasjalikult teha (naerab). Kuid lihtsal tasandil taandub see väga üllatavatele omadustele, mille olemasolu muudab võimalikuks kvantmehaanika. Me oleme teadnud selle reegleid ja seda kirjeldavaid võrrandeid väga pikka aega. Isegi kui see hästi välja ei paista, kuna kvantmehaanika teeb ennustusi, mis näivad tavaarusaamu kohati üdini trotsivat.

Näiteks Einstein ei suutnud sellega kunagi leppida. Kuigi ta taipas, et kvantmehaanika ennustab põimitusena tuntud veidra omaduse olemasolu. Muu hulgas tähendab see, et samast allikast pärit osakeste olekud jäävad omavahel seotuks ükskõik kui pika vahemaa tagant. See oli tema arvates nii naeruväärne, et seda mõõta üritades ja nulltulemuseni jõudes on võimalik tõestada kvantmehaanika ekslikkust. Katse tegemine muutus võimalikuks alles aastaid pärast Einsteini surma, ent muidugi tõestasid selle tulemused teooria paikapidavust.

_____

Lühidalt on see väga lahe asi kvantmehaanikast, mida keegi ei oodanud, ja mis ei tule seda kirjeldavatest võrranditest kohe välja.

_____

Töö, mida mina ja teised teadlased teinud on, ennustas uue aineoleku olemasolu, mida tuntakse nüüd topoloogilise kvantainena. Selle ebaharilikud ja huvitavad omadused tulenevad samuti põimitusest, eriti üle pikkade vahemaade. Hiljem suudeti seda ka eksperimentaalselt kinnitada.

Huvi topoloogilise kvantaine vastu on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Küllaltki särav vene päritolu füüsik Aleksei Kitajev ennustas, et seda saaks kasutada platvormina topoloogiliselt stabiliseeritud kvantarvutite loomiseks. Need oleks tavapärastest arvutitest oluliselt võimsamad ja põhineksid kvantmehaanilise informatsiooni töötlemisel. See vihjas, et eksootiline aine on ka millekski kasulik.

Umbes kümne aasta eest leidsid Pennsylvania ülikooli füüsikud kahte minu mudeli koopiat kokku ''kleepides'' veel ühe ootamatu topoloogilise printsiibi, mis stabiliseeris isegi n-ö peegelpildid, kuigi see oleks pidanud need ennustuste kohaselt olematuks muutma. Peagi sai selle mõjul selgeks, et paljud hästi teatud ja uuritud kristallid on samuti topoloogilised ning neil on vahetult nende pinna all väga huvitavad omadused.

Sellest asjast saadik on terve uurimissuund plahvatuslikult paisunud. Osaliselt ilusa matemaatika tõttu, mis noori inimesi paelub, kuid see on meelepärane ka eksperimentaatoritele, kellele avanes topoloogiliste materjalide otsimiseks terve uus maailm.

Ma ei tea, kas topoloogiline kvantarvuti ka kunagi reaalselt ehitatakse, aga huvi selle vastu on määratu ja aitab samal ajal inspireerida tervet põlvkonda noori inimesi. Muidugi peavad nad olema pigem füüsikamagistrandid kui juhuslikud inimesed tänavalt, et asjast üldse aru saada, kuid ikkagi! Maailmas peetakse sellel teemal juba nii palju suvekoole, et kui kõiki neid külastaksin, oleks see sama hull, kui Nobeli preemia saamine.

Kui aus olla, ilmus toimetuses pressikonverentsi ajal inimeste näole küllaltki segaduses ilme ka sõna topoloogia kuulmise peale. Mida see antud kontekstis tähendab?
Enamike tavaelus tehtavatel mõõtmistel võid saada tulemuseks ükskõik millise arvu. Kui vaatad näiteks oma sõrmi, saad sa öelda, et üks on 9,2 ja teine 9,8 sentimeetrit pikk. Kuid kui loed näiteks pinnas leiduvate aukude arvu, siis võib neid olla vaid 0, 1, 2 jne, kuid mitte kunagi poolt auku. Topoloogia tegeleb asjade klassifitseerimise ja mõõtmiste seostamisega, mida saab väljendada täisarvudena, mis võivad olla ka negatiivsed, isegi kui kringlil ei pruugi olla -2 auku.

_____

Sõlme keeratud taignal ja pirukatel kipub selline mõju olema. Topoloogia on väga ilus matemaatiline teooria või struktuur, mis tegeleb muu hulgas kringlite ja sõõrikute klassifitseerimisega nende aukude alusel.

_____

Sellest vaatenurgast on normaalsel ehk igaval ainel kvantolek alati 0, kuid uuel ja huvitaval ainel, alates magnetilistes ahelates leiduvast, mille mina leidsin, olid väga imelised omadused, mis taandus sellele, et olekut kirjeldav number polnud mitte 0, vaid 1, 2 või -3 ehk üldistatuna nullist erinev.

See algas kvant-Halli efekti avastamisega 1980. aastatel, kui leiti, et väga väikestes aineproovides saadi nende elektrijuhtivust mõõtes alati tulemuseks konstant, mis oli läbi korrutatud kindla täisarvuga. Võttis veidi aega, kuni selle põhjustest aru saadi. Selleks ajaks tuli juba välja, et on kindel topoloogiline omadus, mis selle täisarvu andis. See number püsis muutumatuna ükskõik palju proovi väänati või venitati. Sõrmedega seda teha ei saa.

Minu tehtud töödest mainiti kahte – magnetilisi ahelaid ja kvant-Halli efekti magnetväljas asuvate aatomite alal tehtud uuringuid. Ma ei mõistnud muidugi toona, et need kaks asja on kuidagi seotud. Ainult nüüd oleme jõudnud laiema topoloogilist ainet kirjeldava kontseptsioonini. Tuleb välja, et need kaks olid selle ühed kõige lihtsamad näited.

Kui järgmist paarikümmet aastat võib kutsuda tõepoolest kvantinseneeria kümnenditeks, siis kas me peaksime Teie arvates muret tundma, et laiem avalikkus sellest midagi aru ei saa või on see midagi, mida heal tasemel pressiosakond leevendada suudab?
Kvantfüüsika on alati midagi sellist, mida laiem avalikkus väga hästi mõista ei suuda. Isegi Einstein võis selle taga lasuvaid ideesid küll hoomata, kuid need ei tundunud talle loomulikud. Sellegipoolest seletab kvantmehaanika suurepäraselt, kuidas maailm toimib. Me oleme harjunud tavaelus makromaailmaga, kuid kvantmaailma efektid muutuvad märgatavaks märksa väiksematel skaaladel.

Arvestades, et ehitame näiteks järjest väiksemaid transistore ja läheneme kvantpiirile, millega tänapäeva tehnoloogiast üle ei saa, muutub kvantmehaanika aga üha tähtsamaks. See puudutab isegi arvuteid, mida enda kodulaua alt leiame. Rääkimata sellest, et inimesed üritavad ehitada osakeste põimimisel põhinevaid kvantarvuteid.

_____

Kui aus olla, siis pole peaaegu mitte mingit võimalust seda avalikkusele seletada, kuna kvantmehaanika on lihtsalt sedavõrd keerukas. Sa võid vaid öelda, et kvantmehaanika on müstiline ja äärmiselt ilus. Vähemalt on enamik inimesi kuulnud, et see on olemas ja et see on tiba veider.

_____

Enamikes populaarteaduslikes loengutes jõuad sa rääkida vaid Heisenbergi määramatuse printsiibist ja võibolla ka veidi Schrödingeri kassist. Mõnes mõttes on kvantmehaanika palju kummalisem kui relatiivsusteooria. Viimase puhul saad mainida näiteks kelli ja suuri kiirusi jne. Ent sellele vaatamata on kvantmehaanika absoluutselt õige, selle 1920-1930. aastatel avastatud põhiprintsiipe pole kunagi rikutud. Kuid nagu meie töö näitlikustab, neist võivad välja kooruda asjad, millest isegi unistadagi ei oska.

Kui ma esimest korda millegi täiesti uueni jõudsin, olin ma selle õigsuses veendunud. Võibolla ei seletanud ma seda piisavalt hästi, kuid mul oli raske tulemusi avaldada. Mulle öeldi, et see on täielik jama ja rikub igasuguseid fundamentaalseid printsiipe. Õnneks pole teaduses arvamus ja tõde alati samad asjad. Keegi tegi eksperimendi ja minu ennustused pidasid täielikult paika.

_____

See oli minu jaoks väga tore, kuna inimesed hakkasid ütlema, kui nupukas ma ikka olin. Alternatiivselt oleks nad muidugi pidanud tunnistama, kui rumalad nad olid, et ei mõistnud alguses järelduste õigsust.

_____

Neid üllatusi lihtsalt tuleb. Õppetund on selles, et sageli leidub nähtusi, millel tundub olevat mõistlik selgitus, kuid need ei pruugi paika pidada. Arvan, et usume praegu paljudesse asjadesse, millele oleme enda arvates selgituse leidnud, kuid need ei vasta tegelikult tõele. See nõuab mingisuguseid õnnetusi, et see välja tuleks. Kuid olukordi, kus tavatarkus paika ei pea, on pagana raske leida.

Kui vaatame David Thoulessi tööd, mis seondub topoloogilise valemi, mitte keeristega, ei teadnud nad alguses, mis see on. Alles üks matemaatik osutas, et need haarasid võrrandeid, millel kallal olid matemaatikud töötanud juba 1950. aastatel. Kuid need olid olnud matemaatikas sedavõrd abstraktsed, et kellelgi polnud aimu, et see võiks seonduda millegagi reaalsest maailmast. Õnneks komistasid selle otsa lõpuks füüsikud.

Kuid selles mõttes oli muidugi tore, et matemaatiline alus nähtuse kirjeldamiseks oli juba olemas ja matemaatikud leidsid iseseisvalt terve rea asju, millest meil nüüd hiljem kasu on. Selle arengut ei kannusta enam füüsikute vajadused.

Kuidas või millisel määra peaksid juhendajad ja õppima vormima noorteadlaste arengut?
Parim, mida keegi teha saab, on inimesi motiveerida ja inspireerida. Kuid see ei ole alati kõige kergem. Kui vaadata, mille pärast tudengid füüsikat õppima tulevad, siis on nad juhtunud olema õigel ajal õiges kohas ja puutunud kokku paeluvate inimestega või kui on juhtunud midagi tõsiselt suurt. Suur osa peab neist küll hiljem finantssektorisse tööle minema, et rohkem raha teenida, kuid nad kahetsevad seda alati.

Vähemalt minu arvates on palju parem tunne, kui avastad midagi sulle südamelähedasel erialal, selle asemel et teenida X-miljon dollarit. Teadlaskarjääri poolt pakutav vaevatasu on intellektuaalses mõttes suurem, kuid kui sa ei ole selles suhtes entusiastlik või teed seda kohustusest, siis miks sellele pidama jääda? Entusiasmi säilitamine nõuab aga pidevat kontakti juhendajatega või teiste siiralt motiveerivate inimestega.

_____

Noortele on tähtis rõhutada, et igaühel on võimalik teha fantastilisi avastusi. Sa ei tee neid sellepärast, et oled mingi ülimalt helge peaga geenius.

_____

Nad võivad teha küll head tööd, kuid suured avastused juhtuvad sageli õnnelike õnnetuste läbi ja tihti taandub see õnnele ja õigel ajal õiges kohas olemisele ning võimele seda märgata. Kui inimesel on unistus, peaks ta püüdma seda järgida.

Kui palju kaasneb Nobeli preemiaga sotsiaalset vastutust olla avaliku elu tegelane, kes osutab ühiskonna kitsaskohtadele jms või kas plaanite seda teha?
See on raske küsimus. Ma arvan, et mul on teaduslikus mõttes rohkem pakkuda ja ma ei taha Nobeli preemia tüüpi asjadega enda karjääri lammutada, muutes ennast trofeeteadlaseks, keda annab erinevatel puhkudel poodiumile või lavale panna (naerab). Kuigi noh, muidugi annab see teatava vastutuse olla oma sõnadega ettevaatlikum ja teatud juhtudel, näiteks inimõiguste ja kliimamuutuste teemadel, oma arvamust avaldada.

Kuid ma ei taha vähemalt praegu seda oma elu regulaarseks osaks muuta ja sooviksin enne seda õige mitu uurimust ära lõpetada. Terve uurimisvaldkond on muutunud lihtsalt sedavõrd põnevaks, et tahan selle arendamises aktiivselt kaasa lüüa.


Duncan Haldane jagas selleaastast Nobeli füüsikapreemiat Washingtoni ülikooli füüsikaprofessori David Thoulessi ja Michael Kosterlitziga Cornelli ülikoolist.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust
    04.01

    Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

  • foto
    Keeled takistavad teadmiste levikut  
    02.01

    Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

  • foto
    Tulevikuraport: kõrgharitud sisserändajad, vananev rahvas ja toidukriis
    02.01

    OECD avaldas möödunud aasta lõpul raporti, milles analüüsitakse maailma ees ootavaid suuri väljakutseid lähtuvalt andmetest ja tulevikuväljavaadetest. ERR Novaator analüüsis raportit lähtuvalt nendest väljakutsetest ning pani kirja soovitused, kuidas millesse võiks Eesti ja siinne teadlaskond panustada, et tulevikus ellu jääda ja omal moel maailma päästa.

  • foto
    Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?
    29.12

    Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!

  • foto
    10 sündmust, mis liigutasid 2016. aastal teadusmaailma ja inimeste südameid
    25.12

    Loogikal ja tõenduspõhisusel toetuval teadusel on võime ärata inimestes ürgseid emotsioone, alates ülevoolavast rõõmust lõpetades sügava õudusega. ERR Novaator teeb ülevaate kümnest teadusmaailma mõjutanud sündmusest ja voolust, mis tõotavad erutada inimeste meeli ja mõttemaailma ka tuleval aastal.

  • foto
    Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
    23.12

    2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    20.12

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Üks Kihnu eit tuleb juhtimisega suurepäraselt toime
    2016

    Maaja Vadi oli üks 34 Teaduste akadeemia kandidaadist. Ta on Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajate ja koolkonna rajajate ning juhtimisterminoloogia loojate seas. Vähe sellest, et ta on toimekas teaduse tegija, on ta ka hinnatud juhtimise professor, Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetajad on ta koguni üheksa korda lemmikõppejõuks valinud.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    2016

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    2016

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    2016

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    2016

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    2016

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    2016

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    2016

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    2016

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    2016

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    2016

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    2016

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    2016

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    2016

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    2016

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    2016

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest
    2016

    Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.

  • foto
    Miks doktorandid nominaalajaga ülikooli ei lõpeta?
    2016

    Ajakiri Universitas Tartuensis uuris Tartu ülikooli doktorantidelt, mis on nende arvates peamised doktoriõppe probleemid. Enamasti toodi välja rahastamise ja õppekavaga seotud mured, mis muudavad keeruliseks doktoriõppe nominaalajaga lõpetamise.