Uued biomarkerid võimaldavad südame-veresoonkonna haiguste riski täpsemalt hinnata
Uued biomarkerid on võimelised tuvastama inimese riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse suurema täpsusega kui traditsioonilised riskitegurid.
Perearsti juures saate lasta oma verd analüüsida kolesterooli ja triglütseriidide suhtes, et saada aimu oma südame-veresoonkonna haiguste riski kohta. Aga koos täiendava informatsiooniga kehamassiindeksi (KMI), suitsetamisharjumuste ja vererõhu kohta, on sellega võimalik arvutada välja südame-veresoonkonna haiguste risk kümne aasta jooksul. Tänasel päeval on olemas mitmeid riskiprognoosimise kalkulaatoreid.
Samas on esmatasandi arstiabis riskide prognoosimise kalkulaatorite kasutamine vähenenud, sest praegu saadavalolevad kalkulaatorid selgitavad ainult väikest osa südame-veresoonkonna haiguste esinemissagedusest. Südameinfarkti puhul ei ole hinnanguliselt 15–20% patsientidest ühtegi traditsioonilistest riskiteguritest ja nad liigitataks madala riskiga patsientideks.
"Meie uuring näitas, et viie erineva mikroRNA kombinatsiooni mõõtmine ja selle informatsiooni lisamine traditsiooniliste südame-veresoonkonna haiguste riskiteguritele, annab võimaluse oluliselt täpsemalt tuvastada inimesed, kellel esineb tulevikus südameinfarkt," ütles hiljuti väljaandes "Journal of Molecular and Cellular Cardiology" avaldatud uuringu esimene autor ning Norra teadus- ja tehnikaülikooli (NTNU) meditsiinipraktika keskuse teadur Anja Bye. Kõnealuse uuringu olulised kaastöötajad olid Bye kolleegid Oslo ülikoolist ja Norra ülikooli rahvatervise ja üldpraktika osakonnast.
Viimastel aastatel on uute biomarkerite lisamisega tehtud mitmeid katseid riskiprognoosimise kalkulaatorite parandamiseks. Mõned kalkulaatorid lisavad informatsiooni vere põletikumarkeri CRP (C-reaktiivne valk) või diabeedi markeri HbA1c (glükeeritud hemoglobiin) kohta. See suurendab kalkulaatorite täpsust, kuid sellegipoolest on vajadus uute südame-veresoonkonna biomarkerite järele, millega täiendada traditsiooniliste riskitegurite hindamist, et tuvastada riskiga inimesi täpsemalt kui praegu.
Teadlased koostasid kõnealuse uuringu eesmärgiga uurida uut tüüpi biomarkeri, tsirkuleeriva mikroRNA kasutamise võimalikkust, millega ennustada südameinfarkti riski kümne aasta jooksul.
Nad kaasasid uuringusse 212 tervet patsienti (40–70-aastased) Nord-Trøndelagi terviseuuringust (HUNT2 – Norra rahvastikutervise longituuduuring, 1996. aastal kogutud veri), kes surid südameinfarkti tõttu viimase kümne aasta jooksul või olid uuringu HUNT3 ajal terved. Nendest vereproovidest kvantifitseeriti 179 erinevat mikroRNA-d.
"Biomarkeripõhiste uuringute puhul on tulemuste replikatsioon uutes uuringutes oluline biomarkerite tugevuse määramiseks ja nende potentsiaali hindamiseks kliinilistes uuringutes kasutamiseks. Seepärast oleme algatanud koostöös Karolinska instituudiga uue uuringu, et jätkata nende mikroRNA-de testimist HUNT-uuringu uutel patsientidel," rääkis Bye.
Toimetaja: Merit Maarits