Kristjan Port: ratas tõotab taas maailma muuta

(Foto: Bernat Casero/Creative Commons)
Kristjan Port
20.09.2016 10:28
Allikas: Portaal

Raske on uskuda, et ühest kogemata kuuma toorkummi anumasse tilkunud väävelhappetilgast muutus kogu maailm.

Ometi on see tõsi, kuna tänu juhusele avastas Charles Goodyear kummimassis olulise muutuse. See muutus elastseks ja venitatavaks. Seni oli looduses leitav murenev ja vähese elastsusega kumm sobinud peamiselt kinga alla panemiseks või pliiatsijoone kustutamiseks. Lisaks olulisele rollile autonduses käivitas elastne kumm uue ajastu naiste vabanemisliikumises.

Viimane vajas realiseerumiseks veel paari leiutist. Prantslane Pierre Michaux koos poja Ernestiga valmistasid 1861. aastal pedaalidega jalgratta. Varasemad olid maast tõugatavad, puuraamiga agregaadid. Sellised, mida võib tänapäeval näha tänaval vudivate mudilaste jalge vahel. Vändad viisid velocipede’i üle mere Inglismaale, kus sai ratas tuntuks kui kondiväristaja (boneshaker).

Liigselt värisevad kondid motiveerisid Šoti loomaarsti John Dunlopi, kes mõtles välja õhuga täidetud rattakummid. Ümber ratta pöia tõmmatud õhku täis kummist vorst vähendas märgatavalt kondivärinat ja võimaldas omakorda võtta ette pikemaid reise. See jällegi muutis olulisel määral sotsiaalset ja demograafilist suletust, kui ratastega inimestel avanes hõlp võimalus kohata liigikaaslaseid kõnniulatusest kaugemalt ehk naaberkülast kaugemalt.

Paranesid geenikokteilid ja lisaboonusena lasi jalgrattasõit naise keha priiks korsetikandmise deformeerivast kohustusest ning tükk aega klasside erisust rõhutanud riietumine hakkas muutuma demokraatlikumaks – moodi tulid püksid ja kodudes hakati vaidlema, kelle jalas on püksid, sest selle käes on ka võim.

Prantslannadest ratturid olid esimesed, kes võtsid kasutusele põlvpüksid. Peagi murdus konservatiivsete brittide sündsa, kuid ebamugava riietumise traditsioon vastupandamatu rattahulluse ees ja seejärel nakatusid ameeriklannad eesotsas Amelia Jenks Bloomeriga, kelle arvates peaks naiste riietus võimaldama vabamat liikumist ja harrastusi. Ameliat võib pidada esimeseks miniseeliku propageerijaks, jõudes Mary Quanti 1960. aasta miniseeliku kultusest sada aastat ette.

Mis võiks olla järgmiseks hoolimatuks ja süütuks ''tilgaks“'', et käivitada uus pikk protsesside ahel? Renate van der Zee pakub ajalehes The Guardian ühe kandidaadina uuesti jalgratast. Sellist, millel on lisaks õhukummidele lisatud elektrimootor. Väide uuest homsest algab ühe hollandlase igapäevase tööle sõidu kirjeldusega. Varem autoga tehtud reis on 45 kilomeetrit ühes suunas ja loo kangelane sooritab selle juba aasta aega nn elektrimootori ''dopingut'' kasutava jalgrattaga.

Ühtegi reeglit, kokkulepet ega põhimõtet tema rattal asuv mootor siiski ei riku. Otse vastupidi. Aasta eest oli tööandja mehe enda juurde kutsunud ja avaldanud muret tema alatise väsimuse pärast. Põhjuseks oli varajane ärkamine, mis arvestas õigeks ajaks töölejõudmiseks ummikutega autoteedel. Õhtune koju jõudmine röövis omakorda puhkuseaega päeva teisest, otsast surudes osatu inimese päev otsa istuma tuppa ja autorooli.

Elektriratas pööras olukorra ümber. Mees tunnistab, et proovis ratast viis minutit ja sai kohe aru, et tema probleem on lahendatud. Nüüd hoiab igapäevane rattasõit mehe värskena, aega kulub vähem, kui autoga sõites ja pakub vabadusi valida kasvõi pikem ja huvitavam rada. Vihm sõitjat ei sega, sest teda ei murra stress ja lahenduseks on õige riietus. Pigem pakub muutuv keskkond vaheldust ja motiveerivaid väljakutseid.

Tööandjad Hollandis on hakanud korraldama töötajatele rattaostu kampaaniaid, kaubeldes müüjatelt välja soodustusi ja toetades oste oma kassast. Paistab, et e-ratta kasutus on võit-võit olukord kõigile. Tööandja ja töövõtja jaoks väheneb parkimise probleem ja sellega seotud kulutused. Liiklemine töö ja kodu vahel on sujuvam. Värskes õhus liikumine edendab tervist ja töövõimet ning õhus on vähem autode heitgaase, unustamata kokkuhoidu seoses autokütuse ostmata jätmisega.

Meie kui autorahva jaoks on olukord samuti soodne, sest eestlased toovad Hollandist hulganisti kasutatud autosid. Nüüd peaksid pakkumised paranema ja hinnad langema.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kristjan Port: tühine foto võib muuta isikutuvastussüsteemi kasutuks
    Eile

    Reaalne elu on katkematu ideaalse ja võimaliku vaheline kompromisside protsess. Nii kirjeldas olukorda eelmise sajandi suurkuju Bertrand Russell. Tema ajaga võrreldes on saanud paljud soovide maailma parimad võimalikud variandid tänaseks reaalseks.

  • foto
    Kristjan Port: kas robotile peaks kehtima inimõigused?
    16.01

    Neljapäeval, 12. jaanuaril toimus Euroopa Parlamendi õigusasjade komitee istung, milles läbis kuuenda päevakorra punktina hääletamise raport tsiviilõigusest tulenevatest robootikaga seotud reeglitest. 22-leheküljeline raport valmis Luxembourgi saadiku Mady Delvaux' eestvedamisel eelmisel suvel. Raporti eesmärk on kaardistada seoses robotite kasutamisega tõstatuvaid õigusalaseid teemasid.

  • foto
    Kristjan Port: Ansip asub kaitsma eurooplasi liigse andmekogumise eest
    12.01

    Andrus Ansipi uus amet muutub peagi maailmale nähtavamaks, sest tema kureeritav töörühm kavatseb asuda Google'i, Facebooki, WhatsAppi, Microsofti jt suurte online-teenuste pakkujate sissetulekute kallale. Põhjuseks ei ole ahnus. Seetõttu võib eeldada tavakodanike positiivset suhtumist, sest eesmärgiks on eurooplaste privaatsuse tõhusam kaitse.

  • foto
    Kristjan Port: Norrast kaovad FM-raadiod
    11.01

    1999. aastal paigutati Tallinna teletorni esimene digitaalse ringhäälingu saatja, (inglise keeles Digital Audio Broadcasting ja lühendina DAB). Uus saatja alustas uue sajandi märtsis nelja Eesti Raadio programmi edastamist, 2005. aastal programmide edastamine lõpetati.

  • foto
    Kristjan Port: iPhone tõukas tehnomaailma uuele rajale
    10.01

    Steve Jobs ütles kümne aasta eest, et see on ülim digitaalne seade. Kõik seda ei uskunud.

  • foto
    Kristjan Port: analoogfotograafia taassünd tõstab ajaloolaste tuju
    09.01

    Esmaspäeval lõppeb maailmale uueks aastaks värskeimate tarbijale mõeldud elektroonikavigurite tutvustamise mess CES. Iga aasta alguses Las Vegases toimuvat tehnoloogia fookusüritust võib käsitleda ajalugu tegeva sündmusena, sest igal aastal püüab mõni uus asi muuta meie tulevikku, fikseerides samas mineviku, pannes paika, millest see edaspidi koosneb ehk mis kuulub minevikku.

  • foto
    Kristjan Port: robotite ja töötusega harjumise seitse sammu
    05.01

    Tehnoloogia arengu uurija Kevin Kelly avaldas hiljuti raamatu pealkirjaga ''Möödapääsmatu'', mille sisuks on meie tulevikku kujundava 12 tehnoloogiast tuleneva mõjuri tutvustamine.

  • foto
    Kristjan Port: Apple'it ähvardab raske autoõnnetuse tõttu kohtusaaga
    04.01

    Kahe aasta eest jõuluõhtul oli kahe tütre ja ema ning isaga ameerika pere sõitmas autoga ühel Texase maanteel, kui nad märkasid politseid, kes palus mingi kaugemal toimuva sündmuse tõttu neil auto peatada. Seda nad ka tegid. Järgmisel hetkel kihutas neile tagant sisse linnamaastur, mille kiirus ületas 100km/h.

  • foto
    Kristjan Port: Prantsusmaa asus kaitsma töövõtjate isiklikku aega
    03.01

    Tehnoloogia areng muudab senise elu korraldust ja muutuste teel tõstatab rea küsimusi. Näiteks, kas islamiusulisel on sobilik WC külastamise ajal kasutada nutitelefoni, et tõhustada ajakasutust ja klaarida Facebooki uuendamise ajal mitu asja ühe korraga. Vastust sellele küsimusele peab otsima internetist, sest vanades ürikutes puuduvad viited moodsale tehnoloogiale.

  • foto
    Kristjan Port: isesõitvad autod pikendavad organi ootejärjekordi
    02.01

    Levinud meeleolude põhjal iseloomustasid lõppenud aastat ebameeldivad üllatused. Heade uue aasta soovide kiuste kõlavad needki paljudele õõnsatena ja on pigem omakorda eesootava suhtes äreva vestluse käivitajaks. Samas peaks ju kõige halva keskel kellelgi hästi minema.

  • foto
    Kristjan Port: ilus elu on juba järgmisest nädalast aasta võrra lähemal
    29.12

    Taani Parlamendi liige Ida Auken avaldas Maailma Majandusfoorumi leheküljel oma nägemuse tulevikust. Ida elab ÜRO hinnangul kõige õnnelikumas riigis.

  • foto
    Kristjan Port: kas elu koos robotiga käib perekonna- või kooseluseaduse alla?
    28.12

    Kuulus matemaatik, loogik ja analüütilise filosoofia rajaja Bertrand Russell pärjati 1950 aastal Nobeli preemiaga kirjanduses. Preemia määranud komisjon märkis auhinda põhjendades, et Russell on arendanud oma mitmesuguste ja oluliste kirjutistega humanitaarseid ideaale ja mõttevabadust.

  • foto
    Kristjan Port: California uued energiasäästu nõuded tõotavad tuua tulu ka Maarjamaale
    27.12

    Eelmisel aastal kulus Eestis elektrienergiat suurusjärgus 8,1 TWh. See näitaja sisaldab umbes 2,8 protsenti võrgukadusid 399 GWh näol.

  • foto
    Kristjan Port: kuidas suhtuda jõuluimesse?
    22.12

    Huvitav, kui tihti kuuleb jõuluvana luiskamist. Milline kingiküsija suudab maha suruda kiusatuse jätta endast tegelikkusega võrreldes paremat muljet? Küsimus on huvitav seoses jõulumehe enda tõelisusega. Nii võib küsimuse ümber sõnastada. Kas valetajale võib valetada? Ja siis peab veel küsima, kuidas olla, kui valetaja räägib tõtt.

  • foto
    Kristjan Port: nimekomisjonide needus ehk miks Chuck Norrisest silda ei saanud
    2016

    Ungaris on kaks pealinna. Üks neist oli kunagi ametlik pealinn ja kandis nime Buda, teine oli suurem ja uhkem linn nimega Pest, mida peeti hiljem tegelikuks pealinnaks. Kahte linna eristab Doonau jõgi. Tänaseks ühendavad linnu mitmed sillad ja pealinna nimeks on Budapest.

  • foto
    Kristjan Port: vabaturust on saamas arengu pidur
    2016

    Kapitalismi sisuks on kaupade ja teenuste vaba liikumine ning kahe osapoole, müüja ja ostja huvide kaitse. Majandusteadlane Milton Friedman võrdleb olukorda inglise keelega. Keegi ei ole käskinud rääkida ühelgi inimesel just nii. Kuid omavahelistes suhtlustes kujunesid välja osapooltele kasulikul moel sõnad ja keel ja grammatika, keel arenes, kasvas ja muutus läbi vaba turu.

  • foto
    Kristjan Port: kas holokaust... ehk kuidas inimkonna peeglist lõplikku tõde otsitakse
    2016

    Tokyo ülikoolis uuriti probleemset 60-aastast patsienti, kellel oli diagnoositud kuue aasta eest verevähk. Ta sai ravi ja oli elus, aga üha halveneva tervisega. Arstid ei saanud aru, mis võis olla halva olukorra põhjustajaks, sest tavaliselt oli sama ravi edukas.

  • foto
    Kristjan Port: isu nutikellade järele kipub kaduma
    2016

    Banketil juhtub tihti nii, et kohale saabunud ja ilmselt pisut näljaste külaliste hordid vallutavad vastava märguande peale toitu pakkuvad lauad. Mõni minut hiljem taandub parv varblasi erinevast nasvärgist täis taldrikutele kogutut kuhugi nosima.

  • foto
    Kristjan Port: vaata enne lastega kurjustamist peeglisse
    2016

    Vaevalt, et soovid temaga kohtuda, sest tema on see, kes sind kõige sagedamini alt veab. Lisaks kiusab ta sinu lapsi.

  • foto
    Kristjan Port: sõnadel on kaalu ehk kuidas Apple Samsungi kollitas
    2016

    Sõnadel on kaal. Mõnikord piisab inimese saatuse üle otsustamisel ühe sõna valikust. Olgu näiteks kohtulugu USA-st, milles püüdsid vannutatud isikud teha vahet sõnadel ''pahatahtlik'' ja ''kuritahtlik''. Sellest sõltus omakorda otsus, kas kohtualusele esitatakse süüdistus surma põhjustamises või mõrvas.

  • foto
    Kristjan Port: Apple pööras pilgu isesõitvate autode poole
    2016

    Alustavate iduettevõtete ja juba turul tegutsevate suurte firmade erinevuseks pidavat olema nende elu mõtestav ajamääratlus.

  • foto
    Kristjan Port: Nokia seiklused pole lõppenud!
    2016

    Tüüpilises muinasjutus on olemas algus ja lõpp. Ajamärkide vahele paigutub lummutuslik keskkond, müstiliste võimetega tegelased, heade ning pahade osalusele rajanev võtmeprobleem ja see algab tavaliselt sõnadega ''elasid kord…''.

  • foto
    Kristjan Port: inimkonda ähvardab bensiinipüstoli hoidja saatus
    2016

    Mis juhtub, kui suur hulk vähest koolitust nõudvaid töökohti lühikese ajaga ära kaovad? Lisaks hetkelisele ebamugavusele käivitub sotsiaalne arenguhüpe, kui lapsevanemad edastavad võsudele õpetlikud sõnad, et püsivamat töökohta soovides pead õppima.

  • foto
    Kristjan Port: autotööstuse harmoonia näitab telefonitootjatele eeskuju
    2016

    Euroopa Liidu liikmesriikides muutub igal aastal prügiks hulganisti telefonilaadijaid. Probleem pole niivõrd selles, et iga telefoniga tuleb kaasa uus. Häda tuleb sellest, et erinevate telefonide jaoks loodi erinevaid ja omavahel mitte kokku sobivaid laadijaid.

  • foto
    Kristjan Port: bürooneedus ründab taas
    2016

    Alles suhteliselt hiljuti tootis tüüpiline tööline midagi materiaalset, käegakatsutavat. Räägiti tootlikust tööst. Lõviosa veetsid tööpäeva mõnes vabrikus. Koos sotsiaalse arenguga liikus taoline kallis ja energiamahukas tootmine riikidesse, kus alles kavatseti areneda. Vahepealse etapi läbimiseks võtsid nad eeskujudest malli ja asusid tegema edukate vabrikutöid.

  • foto
    Kristjan Port: tehisintellekt lahterdas inimesi näo järgi kurjategijateks
    2016

    Inimestele piisab tihti lühiajalisest pilgust, et anda teisele isikule hinnang. Inimesi on palju ja olemise viise samuti. Ometi kiputakse alateadlikult jagama võõraid suhteliselt loetud kategooriatesse. Näiteks kas meeldib või mitte, kas tundub intelligentne või ei, kas on avatud või suletud jne. Üheks harjumuseks selles reas on määratleda võõrast potentsiaalse kurjategijana.

  • foto
    Kristjan Port: IT-ettevõtted tunnevad autistide vastu üha suuremat huvi
    2016

    Tosin aastat tagasi avastasid USA teadlased elektroonikaseadmetest tekkiva tolmu, mis koosnes elektrienergias kümblevate elektroonikakomponentide süttimist takistavad, kuid inimese kesknärvisüsteemile ohtlikest kemikaalidest. Samasse aega paigutusid tähelepanekud, et Räniorus oli paarikümne aastaga autismispektri häiretega laste arv kasvanud 12 korda.

  • foto
    Kristjan Port: turvatunde puudumine räsib interneti hinge
    2016

    Sa kuulud vanemasse generatsiooni. Omad madalamat haridust. Oled vaene. Elad maarajoonis. Oled naissoost, aadressiks Aafrika. Suure tõenäosusega ei ole sa siis ka internetikasutaja.

  • foto
    Kristjan Port: kelle mobiilirakendusest näeb elu viimast sõitu?
    2016

    Öeldakse, et enne koidikut on taevas kõige pimedam. Kuigi väide ei pea looduses esinevate haruldaste atmosfäärinähtuste tõttu alati paika, on allegooriana tegemist absoluudiga. Inimene ihkab ja ilmselt vajab lohutust. Eriti kui tal on raske.

  • foto
    Kristjan Port: omnipotentne Google pagendas ahned küberkõrbesse
    2016

    Jules Winffield tsiteeris filmis ''Pulp Fiction'' lõiku Vana Testamendi prohvet Hesekieli ennustust, milles tõotatakse muu hulgas ''Ma teostan nende kallal suure kättemaksu vihaste nuhtlustega. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma neile kätte maksan''.