Kristjan Port: ratas tõotab taas maailma muuta

(Foto: Bernat Casero/Creative Commons)
Kristjan Port
20.09.2016 10:28
Allikas: Portaal

Raske on uskuda, et ühest kogemata kuuma toorkummi anumasse tilkunud väävelhappetilgast muutus kogu maailm.

Ometi on see tõsi, kuna tänu juhusele avastas Charles Goodyear kummimassis olulise muutuse. See muutus elastseks ja venitatavaks. Seni oli looduses leitav murenev ja vähese elastsusega kumm sobinud peamiselt kinga alla panemiseks või pliiatsijoone kustutamiseks. Lisaks olulisele rollile autonduses käivitas elastne kumm uue ajastu naiste vabanemisliikumises.

Viimane vajas realiseerumiseks veel paari leiutist. Prantslane Pierre Michaux koos poja Ernestiga valmistasid 1861. aastal pedaalidega jalgratta. Varasemad olid maast tõugatavad, puuraamiga agregaadid. Sellised, mida võib tänapäeval näha tänaval vudivate mudilaste jalge vahel. Vändad viisid velocipede’i üle mere Inglismaale, kus sai ratas tuntuks kui kondiväristaja (boneshaker).

Liigselt värisevad kondid motiveerisid Šoti loomaarsti John Dunlopi, kes mõtles välja õhuga täidetud rattakummid. Ümber ratta pöia tõmmatud õhku täis kummist vorst vähendas märgatavalt kondivärinat ja võimaldas omakorda võtta ette pikemaid reise. See jällegi muutis olulisel määral sotsiaalset ja demograafilist suletust, kui ratastega inimestel avanes hõlp võimalus kohata liigikaaslaseid kõnniulatusest kaugemalt ehk naaberkülast kaugemalt.

Paranesid geenikokteilid ja lisaboonusena lasi jalgrattasõit naise keha priiks korsetikandmise deformeerivast kohustusest ning tükk aega klasside erisust rõhutanud riietumine hakkas muutuma demokraatlikumaks – moodi tulid püksid ja kodudes hakati vaidlema, kelle jalas on püksid, sest selle käes on ka võim.

Prantslannadest ratturid olid esimesed, kes võtsid kasutusele põlvpüksid. Peagi murdus konservatiivsete brittide sündsa, kuid ebamugava riietumise traditsioon vastupandamatu rattahulluse ees ja seejärel nakatusid ameeriklannad eesotsas Amelia Jenks Bloomeriga, kelle arvates peaks naiste riietus võimaldama vabamat liikumist ja harrastusi. Ameliat võib pidada esimeseks miniseeliku propageerijaks, jõudes Mary Quanti 1960. aasta miniseeliku kultusest sada aastat ette.

Mis võiks olla järgmiseks hoolimatuks ja süütuks ''tilgaks“'', et käivitada uus pikk protsesside ahel? Renate van der Zee pakub ajalehes The Guardian ühe kandidaadina uuesti jalgratast. Sellist, millel on lisaks õhukummidele lisatud elektrimootor. Väide uuest homsest algab ühe hollandlase igapäevase tööle sõidu kirjeldusega. Varem autoga tehtud reis on 45 kilomeetrit ühes suunas ja loo kangelane sooritab selle juba aasta aega nn elektrimootori ''dopingut'' kasutava jalgrattaga.

Ühtegi reeglit, kokkulepet ega põhimõtet tema rattal asuv mootor siiski ei riku. Otse vastupidi. Aasta eest oli tööandja mehe enda juurde kutsunud ja avaldanud muret tema alatise väsimuse pärast. Põhjuseks oli varajane ärkamine, mis arvestas õigeks ajaks töölejõudmiseks ummikutega autoteedel. Õhtune koju jõudmine röövis omakorda puhkuseaega päeva teisest, otsast surudes osatu inimese päev otsa istuma tuppa ja autorooli.

Elektriratas pööras olukorra ümber. Mees tunnistab, et proovis ratast viis minutit ja sai kohe aru, et tema probleem on lahendatud. Nüüd hoiab igapäevane rattasõit mehe värskena, aega kulub vähem, kui autoga sõites ja pakub vabadusi valida kasvõi pikem ja huvitavam rada. Vihm sõitjat ei sega, sest teda ei murra stress ja lahenduseks on õige riietus. Pigem pakub muutuv keskkond vaheldust ja motiveerivaid väljakutseid.

Tööandjad Hollandis on hakanud korraldama töötajatele rattaostu kampaaniaid, kaubeldes müüjatelt välja soodustusi ja toetades oste oma kassast. Paistab, et e-ratta kasutus on võit-võit olukord kõigile. Tööandja ja töövõtja jaoks väheneb parkimise probleem ja sellega seotud kulutused. Liiklemine töö ja kodu vahel on sujuvam. Värskes õhus liikumine edendab tervist ja töövõimet ning õhus on vähem autode heitgaase, unustamata kokkuhoidu seoses autokütuse ostmata jätmisega.

Meie kui autorahva jaoks on olukord samuti soodne, sest eestlased toovad Hollandist hulganisti kasutatud autosid. Nüüd peaksid pakkumised paranema ja hinnad langema.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar