Kristjan Port: inimkonda ähvardab bensiinipüstoli hoidja saatus

(Foto: David Blackwell/Creative Commons)
Kristjan Port
1.12.2016 10:07
Allikas: Portaal

Mis juhtub, kui suur hulk vähest koolitust nõudvaid töökohti lühikese ajaga ära kaovad? Lisaks hetkelisele ebamugavusele käivitub sotsiaalne arenguhüpe, kui lapsevanemad edastavad võsudele õpetlikud sõnad, et püsivamat töökohta soovides pead õppima.

USA-s leidis selline episood aset, kui suhteliselt lühikese aja jooksul võeti tanklates kasutusele automaatpumplad ja sajad tuhanded kütusevooliku püstoli auto kütusepaaki asetamise ja juhilt raha kogumisega kadusid ära peamiselt noortele ja väheõppinutele sobivad töökohad. Enne automaatseid tanklaid lõpetas ülikooli diplomiõppe 14 protsenti noormeestest ja kaheksa protsenti neidudest. Täna, 40 aastat hiljem eelistab enne tööturule sisenemist endale ülikooli diplomi hankida nii kolmandik meestest kui ka naistest.

Automaatika ajas ülikooli paljud lihtsama töö peale lootnud. Masinatele oli lihtne õpetada maiseist sammudest koosnevaid kohustusi. Iga töölõpu sündmus põhjustas eraldi hetkelist pahameelt, aga suures pildis muutus olukord paremaks. Seda protsessi kirjeldati hiljuti Newsweekis Kevin Maney artiklis, mis püüdis ette näha tänaseid töökohti asendama asuva tehisintellekti ja robootika tagajärgi.

Kuid heitkem hetkeks veel pilk senisele automaatika põhjustatud eduloole. Näiteks pidi eelmise sajandi alguses autohuviline Ford mudel-T ostmiseks piisava palga teenimiseks tegema tööd 4700 tundi. Täna saab auto kätte umbes tuhande töötunni eest, kuna suurem tootlikkus võimaldab maksta rohkem palka. Kusjuures tänane odav auto on vähemalt ''tuhat korda parem''.

Sajand tagasi kulutas ameeriklane toidule igast teenitud 100 dollarist 76 dollarit. Täna kulub toidule 37 protsenti sissetulekust. ÜRO hinnangul vähenes vaesus viimase 50 aasta jooksul rohkem, kui kahanes viimase 500 aastaga. Tänane väikese sissetulekuga töötaja omab rohkem ning etemaid asju ja kasutab kõrgetasemelisemaid teenuseid kui eales varem.

Võiks arvata, et kui autonoomsed sõidukid võtavad töö 3,5 miljonilt ameerika veoautojuhilt, räägitakse veelgi rohkemates peredes vajadusest minna esmalt õppima ja alles siis tööjõuturule. Unustades samal ajal lihtsa loogika, et kalliste masinatega tasub esmajärjekorras asendada ameteid, mille eest küsitakse kõrget palka. Kõrget palka küsitakse kaua kestnud ja kuluka õppimise tõttu. Järelikult ei ole kõrgkooli diplom küüslauk, millega roboteid eemale peletada. Õppima peaks mõnd masinate suhtes immuunset ametit.

Äsja teatasid jaapanlased kavatsusest luua maailma võimsaim superarvuti, mille suutlikkus oleks inimmõõtmetes sooritada ühes sekundis sama palju ujuvkomakoha tehteid, kui suudaks inimene nelja miljardi aastaga, sooritades igas sekundis ühe tehte. Superarvutit kavatsetakse kasutada autonoomsete autode, diagnostika ja raviga seotud tehisintellekti arendamiseks.

Jaapanlaste hetke parim superarvuti on kümme korda väiksema võimekusega. Edetabelis asuvad jaapanlased oma 27 superarvutiga taga pool USA-sr, Hiinast ja Saksamaast, kus koos ülejäänud arenenud riikidega jätkub kirjeldatud võimekuse arendamine, mistõttu jääb võimsaima arvuti omaniku uhkus jaapanlaste kätte lühikeseks ajaks. Pingutuste motiiviks on võidujooks inimesest võimekamate töötajate loomiseks.

Seega on raske näha, milline töö on masinate suhtes immuunne. Lähima viie aastaga peaks arvuti trumpama spetsialisti haige diagnoosimisel, kohtumõistmisel, teaduse tegemisel jne. Muutuste tempo on nii kiire, et meil on toimuva mõistmisega suuri raskusi. Tagasi vaadates paistab maailmal uue tehnoloogilise revolutsiooni mõistmiseks kuluvat 6–10 aastat. Umbes nii kaua on kulunud uue ideega iduettevõtetel viimasel ajal maailma vallutamiseks.

Kuid tempo tõuseb. Seetõttu ähvardab meid kõiki sama nõme tunne, mida koges kunagi kitsukese elutarkusega bensiinipüstoli hoidja, kui talle öeldi, et enam ei pea tööle tulema. Nagu tema, ei saa me peagi aru, miks nii juhtus. Samas ei taha keegi protsessi tagasi pöörata. Järelikult peame olema optimistlikud ja uskuma veelgi parema saabumist. Milline see saab olema, seda seletab juba mõni meist targem robot.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kristjan Port: ma tean, mis PIN-koodi sa armastad
    23.02

    Suure tõenäosusega võib väita, et sinu enda poolt määratud neljakohaline PIN-kood pole 8068. Ilmselt ei ole see ka 7637, 6835, 8093 või 9629. Nendes kombinatsioonides ei ole midagi iseäralikku, aga ometi neid tavaliselt ei valita.

  • foto
    Kristjan Port: internet muudab murdeea ängi elustiiliks
    22.02

    Murdeea kohta on palju öelda. Pääsu pole kellelgi st ei rääkimisest ega eluperioodist. Tüüpiliselt kogetakse seda elus kaks korda. Teine kord lapsevanema või kõrvaltvaataja rollis. Järelikult on kõigil õigus nähtuse kohta midagi arvata.

  • foto
    Kristjan Port: Facebookistan asub inimesi õnnelikuks tegema
    21.02

    Maailma rikaste edetabelis kuuendale kohale jõudmiseks on Mark Zuckerberg pidanud nägema kõvasti vaeva. Enamus töötajaid loovad oma töise tegevusega vähem jõukust. Samas võib neid Zuckerbergiga võrrelda, sest põhimõtteliselt on lõpptulemus töövõit.

  • foto
    Kristjan Port: USA president segab ameeriklastel töötegemist
    20.02

    USA seekordsed presidendivalimised olid ja on jätkuvalt erakordsed. Väsitavate valimiste lõppedes võinuks oodata emotsioonide jahtumist. Selle asemel keeb ja pulbitseb aga inimmasside laava edasi, andes alust energiast pakatavatest vestlusteks ja vaidlusteks.

  • foto
    Kristjan Port: Rootsi pakub osavnäppudele maksusoodustusi
    16.02

    Rootsis hakkas alanud aasta algusest kehtima uuendatud maksuseadus, milles kehtestati maksusoodustused asjade remontijatele.

  • foto
    Kristjan Port: hirm tühjeneva aku ees painab pea igat inimest
    15.02

    Odüsseias käskis Sireenide saarele lähenedes siduda end laeva masti külge ja ülejäänud kaaslastel täita kõrvad vaiguga. Need sammud olid vajalikud, et jääda sireenide hüüetele kurdiks või olla vähemalt pardal püsimiseks kinni seotud, säilitada normaalne tegutsemisrütm ning minna edasi laeva ja eluga.

  • foto
    Kristjan Port: isesõitvad autod võtavad Californias võimust
    14.02

    Kui oled autoomanik, mis sa arvad, kas see jääb sinu viimaseks autoks, sest võibolla on järgmine sõiduk selline, mida kasutad vastavalt vajadusele teenusena.

  • foto
    Kristjan Port: kas ohutum oleks ehitada nutikam robot?
    13.02

    Oletame, et oled korilane õunte sünnimaal Kasahstanis. Regulaarselt nälga tundes oled õnnelik märgates eemal õunapuude salu. Õnnetuseks märkad, et samas suunas vaatab teisigi tühjusest koriseva kõhuga indiviide.

  • foto
    Kristjan Port: insenerid jätavad börsimaaklerid töötuks
    09.02

    Värsked andmed töörindelt tulevad maailma 12 suurima pangandusettevõtte hulka kuuluva Goldman Sachs New Yorki peakorterist. Seal töötas 600 väärtpaberimaaklerit, kelle igapäevaseks tööks oli nutikate ostude ja tarkade müükidega kasvatada kauplemiseks raha andnud klientide varandust.

  • foto
    Kristjan Port: nutikas teler luuras vaatajate järele
    08.02

    Eelmisel aastal USA senati luurekomiteele luureteenistuse raportit tutvustanud riikliku luure direktor James Robert Clapper Jr. nimetas globaalsetest ohtudest esimesena asjade internetti.

  • foto
    Kristjan Port: internet röövis eurooplastelt une ja paisutas teenindussfääri
    07.02

    Rühm Austraalia ja USA teadlasi lükkasid 2006. aastal käima uurimisprogrammi, heites iga 15 minuti tagant pilgu interneti aadressiruumile. Umbes nagu mikrobioloog vaatab Petri tassil bakterikoloonia kasvamist. Internetis uute aadresside kasutusele võtmise vaatlus kestis aastani 2012.

  • foto
    Kristjan Port: tehisintellekt võitis maailma pokkeriässi
    06.02

    Eelmisel nädalal levisid uudised inimestest mängureid võitnud pokkerit mängivast masinast. Miks peaks sellele uudisele tähelepanu pöörama?

  • foto
    Kristjan Port: Holland loobub häkkerite hirmus valimistel arvutite kasutamisest
    02.02

    Andmevahetusega seotud tehnoloogiate ja selle üldise mahu kasv on muutnud keskkonna äärmiselt keerukaks. Selles virvarris peitub halbade tegude tegemiseks mitmeid võimalusi, mida loomulikult ka tehakse. See toimub varjatult, millest tulenevalt toidavad avalikku arusaama hirmud, oletused ja Donald Trump.

  • foto
    Kristjan Port: McDonalds lahendas miinimumpalga probleemi
    01.02

    USA-s Californias paikneb kahe omavalitsuse piiri peal suur kaubanduskeskus. Argises elus ei pööra asjade sellisele seisule tähelepanu mitte keegi Santa Clara San Jose elanikest. Pood on pood sõltumata kliendi päritolust. Ometi tekitas sedamoodi paigutus huvitava sotsiaalmajandusliku eksperimendi.

  • foto
    Kristjan Port: lunavaraohvrite arv kasvab hüppeliselt
    31.01

    Ransomware ehk arvuti sisu kättesaamatuks muutmine ning seejärel hüvitise vastu juurdepääsu tagasi andmine on suhteliselt uudne ja tõhus kübekuriteo liik. Tõhusus tuleb sellest, et kurjategija kulutused on väikesed ja tema identiteet on kaitstud suhteliselt hästi.

  • foto
    Kristjan Port: e-kirjad soojendavad planeeti
    30.01

    Kuna inimesed tahavad, et internet oleks igal hetkel saadaval, peavad serverid töötama katkematult. Kuid kuna nad tahtmisest hoolimata ise seda kogu aeg ei kasuta, kulutavad serverid energiat, nagu parklas seisvad autod, mille mootor pidevalt töötab. See on raiskamine ja saastamine. Selliseid kurtmisi aga tähele ei panda, sest peame internetti väga oluliseks.

  • foto
    Kristjan Port: Kuust tõotab saada aasta moesõna
    26.01

    Alanud aasta võib kujuneda tehnoloogia vallas romantiliseks, sest üle tüki aja püüab inimkond külastada taas Kuu pinda.

  • foto
    Kristjan Port: kellest saab järgmine USA president?
    25.01

    USA presidendivalimised tõid esile huvitava probleemi. Valituks osutunud president ei meeldinud olulisele osale vabariiklastest. Vähesed uskusid, et ta võib valimised võita. Kuna Valgesse Majja pääsenu trumpas kõiki paremaks peetud kandidaate, tõstatub küsimus, kes oleks järgmine sobilik vabariiklane.

  • foto
    Kristjan Port: kübeke valeinfot kaitseb koos paari faktiga libauudiste eest
    24.01

    Kunagi ammu-ammu, kui kogukondade suurus oli kuni umbes 150 inimest, oli haigustel raske levida, sest 150 isiku seas pole kuhugile levida. Eriti kui keegi selle kätte ära sureb. Haigest püüti eemale hoida või halvemal juhul surid kõik need 150 inimest.

  • foto
    Kristjan Port: lähitulevik tõotab tuua sünteetilise liha ja prinditud majad
    23.01

    Pingetest tuvil ajastu tõttu muutub oluliseks määratleda arvamusavaldaja kuuluvus, olgu maailmavaate, poliitika, seksuaalse orientatsiooni vmt osas. Seda eriti sõnumite puhul, mis kirjeldavad muutusi.

  • foto
    Kristjan Port: mida teha tuldpurskava taskulohega?
    19.01

    Mida teha tuldpurskava lohega, kui see on nii armas? Samsung Note 7 oli taoline tuleohtlik partner. Paljud pidasid seda senistest parimaks kõneseadmeks. Entusiasmi jagus hetkeni, kuni telefonid süttisid põlema.

  • foto
    Kristjan Port: IT-hiiud laiendavad Suurbritannias vaatamata Brexitile oma valdusi
    18.01

    Suvel, palaval Brexiti-eelsel perioodil kõlas ühe Euroopa Liidust lahkumise hoiatusena, et eraldumise tagajärjel on kannatajaks tehnoloogiaettevõtted. Liidu liikmena jätkamist pooldas 277 Briti tehnoloogiaettevõtte juhi seas küsitluse tulemuste kohaselt 70 protsenti. Väljumist pooldas 15 protsenti. Ülejäänud olid kahevahel.

  • foto
    Kristjan Port: tühine foto võib muuta isikutuvastussüsteemi kasutuks
    17.01

    Reaalne elu on katkematu ideaalse ja võimaliku vaheline kompromisside protsess. Nii kirjeldas olukorda eelmise sajandi suurkuju Bertrand Russell. Tema ajaga võrreldes on saanud paljud soovide maailma parimad võimalikud variandid tänaseks reaalseks.

  • foto
    Kristjan Port: kas robotile peaks kehtima inimõigused?
    16.01

    Neljapäeval, 12. jaanuaril toimus Euroopa Parlamendi õigusasjade komitee istung, milles läbis kuuenda päevakorra punktina hääletamise raport tsiviilõigusest tulenevatest robootikaga seotud reeglitest. 22-leheküljeline raport valmis Luxembourgi saadiku Mady Delvaux' eestvedamisel eelmisel suvel. Raporti eesmärk on kaardistada seoses robotite kasutamisega tõstatuvaid õigusalaseid teemasid.

  • foto
    Kristjan Port: Ansip asub kaitsma eurooplasi liigse andmekogumise eest
    12.01

    Andrus Ansipi uus amet muutub peagi maailmale nähtavamaks, sest tema kureeritav töörühm kavatseb asuda Google'i, Facebooki, WhatsAppi, Microsofti jt suurte online-teenuste pakkujate sissetulekute kallale. Põhjuseks ei ole ahnus. Seetõttu võib eeldada tavakodanike positiivset suhtumist, sest eesmärgiks on eurooplaste privaatsuse tõhusam kaitse.

  • foto
    Kristjan Port: Norrast kaovad FM-raadiod
    11.01

    1999. aastal paigutati Tallinna teletorni esimene digitaalse ringhäälingu saatja, (inglise keeles Digital Audio Broadcasting ja lühendina DAB). Uus saatja alustas uue sajandi märtsis nelja Eesti Raadio programmi edastamist, 2005. aastal programmide edastamine lõpetati.

  • foto
    Kristjan Port: iPhone tõukas tehnomaailma uuele rajale
    10.01

    Steve Jobs ütles kümne aasta eest, et see on ülim digitaalne seade. Kõik seda ei uskunud.

  • foto
    Kristjan Port: analoogfotograafia taassünd tõstab ajaloolaste tuju
    09.01

    Esmaspäeval lõppeb maailmale uueks aastaks värskeimate tarbijale mõeldud elektroonikavigurite tutvustamise mess CES. Iga aasta alguses Las Vegases toimuvat tehnoloogia fookusüritust võib käsitleda ajalugu tegeva sündmusena, sest igal aastal püüab mõni uus asi muuta meie tulevikku, fikseerides samas mineviku, pannes paika, millest see edaspidi koosneb ehk mis kuulub minevikku.

  • foto
    Kristjan Port: robotite ja töötusega harjumise seitse sammu
    05.01

    Tehnoloogia arengu uurija Kevin Kelly avaldas hiljuti raamatu pealkirjaga ''Möödapääsmatu'', mille sisuks on meie tulevikku kujundava 12 tehnoloogiast tuleneva mõjuri tutvustamine.

  • foto
    Kristjan Port: Apple'it ähvardab raske autoõnnetuse tõttu kohtusaaga
    04.01

    Kahe aasta eest jõuluõhtul oli kahe tütre ja ema ning isaga ameerika pere sõitmas autoga ühel Texase maanteel, kui nad märkasid politseid, kes palus mingi kaugemal toimuva sündmuse tõttu neil auto peatada. Seda nad ka tegid. Järgmisel hetkel kihutas neile tagant sisse linnamaastur, mille kiirus ületas 100km/h.