Kristjan Port: Holland loobub häkkerite hirmus valimistel arvutite kasutamisest
Andmevahetusega seotud tehnoloogiate ja selle üldise mahu kasv on muutnud keskkonna äärmiselt keerukaks. Selles virvarris peitub halbade tegude tegemiseks mitmeid võimalusi, mida loomulikult ka tehakse. See toimub varjatult, millest tulenevalt toidavad avalikku arusaama hirmud, oletused ja Donald Trump.
Teadupärast mõjutasid võõra riigi häkkerid USA valimisi. Leidub arvukalt neid, kelle arvates on uus Valge Maja elanik nende töö vili. Juhtunust sündinud kirjeldused sarnanevad sotsiaalmeedia ja nutitelefonide eelse ajastu lugudele hundist, millega hirmutati kasvatuslikul eesmärgil lapsi ja näidati, kus kulgeb joon hea ja halva vahel.
Lugu häkkeritest ja Trumpi valimisest täidab ilmselt juba mõnedes kaasaegsetes küberkodudes taolise õpetliku muistendi rolli. Näiteks hirmutas USA sündmuste kirjeldus hollandlasi sedavõrd, et nad otsustasid korraldada saabuvate valimiste ajal häälte lugemise infotehnoloogia mustadest jõududest vabas keskkonnas ja lugeda hääled kokku käsitsi. Nii loodetakse vältida olukorda, milles ei saabu maale rahu ükskõik millise poole võidu korral, vaid armutu kahtluseuss jätkab avalikkuse närvide söömist, nagu võib seda märgata USA-s.
Siseminister Ronald Plasterk pöördus kolmapäeval Hollandi parlamendi poole avaldusega, et ''valimistulemuste kohal ei tohiks hõljuda ühtegi kahtlust''. Nagu häkkerid peidavad andmevoogude keerukusse omi sõnumeid ja käske, võib ministri avalduse ridade vahelt välja lugeda ülestunnistuse võimetusest kindlustada, et häältelugemisel kasutatav infosüsteem on piisavalt usaldusväärne. Vaatamta sellele, et valimistel kasutatav tarkvara kontrollitakse arvutiturbeekspertide poolt. Sellest ilmselt tänapäeval küllaldase meelerahu tagamiseks ei piisa.
Hollandi valimisprotseduur näeb ette, et valija märgib valmissedelil oma eelistuse punase pliiatsiga. Need vaadatakse käsitsi üle samas valimisjaoskonnas ja hääled loetakse kokku. Seejärel oleks saadud tulemused viidud omavalitsuse valimispeakorterisse, kus oleks need kantud arvutisüsteemi. See on osa riiklikust süsteemist, mille abil tekiks summaarne valimistulemus, mis toidaks omakorda jooksva graafilise ülevaatega valimisi jälgivate põnevate teleprogrammide sisu.
Hirm infosüsteemi rikutuse pärast on isegi pärast kontrolli nii suur, et uue kava järgi jääb arvuti täielikult mängust välja. Märtsi keskpaigas toimuvate valimiste tulemuste töötlemine toimub kõikidel tasemetel käsitööna.
Punase pliiatsiga hääletamine on Hollandis vana traditsioon, mida prooviti muuta vahepeal ajalooks. Selle asemel loodeti arvutist kujundada demokraatia tööriist. Kuid 2009. aasta suvel otsustas Hollandi valitsus vahepeal valimisjaoskondades kasutusele võetud arvutisüsteemist loobuda ja tuua tagasi pliiatsil põhineva tehnoloogia.
Loobumise põhjuseks oli hirm küberrünnakute ees. Mure tekitasid valimisprotseduuri läbiviivad arvutid, milledesse tegi valija oma valiku vahetult. Nii taastati hääle andmise etapis paber ja pliiats, kuid keskne tulemuste koondamine jäi endiselt juba kirjeldatud arvutitel rajaneva algoritmi hoolde.
Kui tulemustes tekkis kahtlus, kõrvutati digitaalse arvutisüsteemi tulemusi käsitsi kogutud analoogprotsessi tulemustega. Sellest piisas vajaliku meelerahu kindlustamiseks. Tegemist oli omamoodi ilusa muinasjutuga, sest toonane süsteem oli vähemalt samavõrra häkitav, kui tänane prügikasti poole lendav versioon. Keegi sellele riskile lithsalt veel ei mõelnud. Täna elame oluliselt ärevamaks muutunud valimiste ajastut. Vahepeal on kasvanud nii hirmud kui ka lisandunud reaalsed hääletamise elektroonilise komponendi usaldusväärsust õõnestavad skandaalid.
Taolised juhtumid suunavad avalikku teadvust arusaamani, et usaldada ei saa ühtegi arvutit. Ükskõik milliseid turvalisust parandavaid samme ka ei tehtaks, pole see piisav. Keeruliseks kujunenud keskkonnas pole ohu mitteleidmine tõend selle puudumisest.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal