Kristjan Port: IT-ettevõtted tunnevad autistide vastu üha suuremat huvi
Tosin aastat tagasi avastasid USA teadlased elektroonikaseadmetest tekkiva tolmu, mis koosnes elektrienergias kümblevate elektroonikakomponentide süttimist takistavad, kuid inimese kesknärvisüsteemile ohtlikest kemikaalidest. Samasse aega paigutusid tähelepanekud, et Räniorus oli paarikümne aastaga autismispektri häiretega laste arv kasvanud 12 korda.
Oli vaid aja küsimus, millal keegi need kaks asja mõttes kokku sidus. Arvutite ja inseneride ja nende autistlike laste teema ületas meediakünnise. Peagi märgati sarnast tendentsi mujalgi maailmas. Näiteks märkasid hollandlased, et sealse IT-tööstuse keskuses Eindhovenis sündis autistlikke lapsi tavapopulatsiooniga võrreldes neli korda sagedamini. Üllatavalt oli see uudis omal moel hea, sest mürgised leegisummutuskemikaalid olid Euroopas juba aastaid keelatud. Seetõttu kukkus hirmutav hüpotees kokku.
Korra pead tõstnud probleem ei jätnud enne rahule, kui oli olemas piisavalt hea seletus. Selleks ei sobinud ka vaktsineerimise hirmus elavate selgitused, sest uuringute põhjal on teadlased ühel meelel, et vaktsineerimine ei põhjusta autismi. Tõele lähemal on loodusliku valiku rakendumine. Nimelt on autistidest laste vanaisad üllatavalt sageli insenerid või teadlased.
Hoolimata sellest, et spetsialistid vaidlevad, mida üleüldse autismi all mõeldakse, ollakse nõus, et ühisteks joonteks on probleemid suhtlemise eri väljendustes, hälbiv sotsiaalse käitumine ning korduvtegevused, näiteks kindlatel teemadel mõtlemise ja sundliigutused. Umbes iga kümnenda puhul esineb keskmisega võrreldes kõrgem intellektuaalne võimekus, mis võib tuleneda kapseldunud mõtetega alalõpmatust tegelemisest.
Autismispektri häiretega inimestel on raskusi töötada ja toime tulla nn traditsioonilises töökeskkonnas. Seevastu inseneride ja teadlaste puhul leidub töö- ja kultuuriruume, milles tunnevad nad end hästi või õigemini ei pea keegi erandlikke käitumisi ebatavaliseks. Ränioru ja teiste sarnaste keskkondade nohikutest ''sisekujundajate'' ning ''personalijuhtide'' loodud olustikke võib pidada taolise arengu jaoks ideaalseks kasvulavaks.
Lisaks töisele edule paraneb sellises miljöös kindlasti ka autismi soosivate geenikombinatsioonide bioloogiline edu, mis jätkavad elu lastes ja mida siis analüütilise tähelepanelikkusega üles täheldatakse.
Selle valguses on märgilised kaks viimase aja algatust. Hiljuti teatas maailma suurtele ettevõtetele erinevaid tarkvaralahendusi valmistav SAP, et nad kavatsevad läbi eriprogrammi kasvatada autismi tunnustega töötajate osakaalu vähemalt ühe protsendini kogu tööjõust. Programmi nimeks on Autism at Work ja sellega püütakse saavutada kaks eesmärki. Üheks on sotsiaalne dimensioon ja soov parandada töötajate ja töökeskkonna tolerantsust ning koostöövõimet erisuguse käitumisega inimeste suhtes. Ilusate sõnade kiuste võib seda osa pidada allegooriliseks ''kommipaberiks''.
Tõeliseks ''kompvekiks'' ehk teiseks eesmärgiks on pragmaatilisem kasu, sest nagu tunnistab ettevõtte Põhja Ameerika divisjoni juht Jennifer Morgan, kannatavad tippettevõtted heade oskustööliste puuduse all ja kuna autistide seas on mõnikord erakordsete matemaatiliste ja andmete analüüsi võimetega indiviide, loodavad nad nende tööle võtmisest kasu ka ärile.
Metoodilisi ja detailidele orienteeritud autistidest töötajaid otsib ka Microsoft. Eelmise aasta mais alanud programmi käigus intervjueeriti ja sõeluti välja hulk taoliseid indiviide ja tehti neile ettepanek veeta paar nädalat ettevõtte töökeskkonnas. Ühest küljest uurisid nemadki, kuidas arvestada autismihäirega indiviidide vajadustega.
Teisalt pakuti neile võimalust mõnes tegevuses kaasa lüüa, et osakondade juhtidel oleks võimalik otsustada, kas keegi sobiks neile tööle palgata. Firmas töötab autistidest töötajaid ja nagu üks neist olukorda kirjeldas, on nad head töötajad, kuna neilt ei pea küsima, kas keegi oleks nõus pikemalt tööle jääma, sest nad ei tahagi muud teha kui programmeerida.
Eelmise teema juurde tagasi tulles peaks sarnase elulaadiga inimeste hiline töö soosima autismi geenide jätkusuutlikkust. Võimalik, et kui kaks suurt ettevõtet on eeskujuks, sünnib autismi kasvulavasid lähiajal juurdegi. Vabana kemikaalidest ja vaktsiinidest.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal