Kristjan Port: tehnoloogia ei asenda vanemlikku hoolt
Saabuva suve päikesepaisteliste päevade taga redutab oluline oht. Vältimaks igasuguseid vihjeid kodumaale vaadakem USA statistikat. Keskmiselt iga mõne päeva tagant jäetakse autosse mõni imik või väikelaps, kes satub peagi eluohtlikku olukorda. Põhjuseks on autosalongi kõrge temperatuur.
Aates 1998. aastast peetud kurva statistika järgi on USA-s sel moel hukkunud 638 last, enamus kuni viieaastased, kõige rohkem on kaheaastaseid ja nooremaid, aga sama kurb on rääkida kolmest 14-aastasest. Keskmiselt hukkub igal aastal USA-s autosalongi vangistatuna kuumarabanduse tagajärjel 37 last.
Üle pooltel juhtudest on põhjuseks unustamine. Lapsevanem viibib ise reguleeritud kliimaga keskkonnas ja tegeleb seal oma asjadega. Veerandil juhtudest on laps ise läinud autosse mängima ja end sinna lukustanud. Umbes igal seitsmendal korral on lapsevanem lapse ise autosse jätnud, pidades seda lapse jaoks turvaliseks keskkonnaks.
Kurva teema käsitlus teenib kahte eesmärki. Esimeseks on püüd aidata teadvustamise kaudu tragöödiaid vältida. Teine eesmärk on natukene kõverama loogika kaudu rääkida tehnoloogilisest lahendusest ja inimlikust käitumisest. Esmalt siis tehnoloogiast. Kui on olemas hästi sõnastatud probleem, tegeleb keegi insener kindlasti kusagil sellele lahenduse otsimisega.
USA-s Rice’i ülikoolis leidus koguni viis üliõpilast, kes pärast aasta kestnud arendustegevust pakkusid välja uudse autosse lisatava lastetooli lahenduse. Esmalt tuvastab seade, kas auto liigub. Liikuvas autos on tõenäoliselt juht, kes lapse eest vastutab. Juhul kui auto seisab, registreerib tehniline lahendus, kas toolis istub laps ja milline on tema kehatemperatuur.
Leides seisva auto toolist lapse, kelle keha on hakanud soojenema, süütab programm istme seljatuge ümbritsevad LED-valgustid ja käivitab autoalarmi informeerimaks autost möödujaid mahajäetud lapsest. Juhul, kui viie minuti jooksul ei ole last toolist välja tõstetud, siis saadab süsteem välja kuni kümnele adressaadile olukorda kirjeldava lühisõnumi. Täiendavalt käivitab seade tooli seljatoe sisse monteeritud jahutussüsteemi, et hoida lapse kehatemperatuuri allpool ohupiiri. Ühesõnaga paistab, et inseneridel õnnestus probleem lahendada.
Vaataks võrdluseks ühte lugu Israeli lasteaiast, mida kirjeldas käitumuslikku majandust uuriv Dan Ariely. Esimene osa loost on tuttav lugematutest lasteaedadest üle maailma. Nimelt on lastevanematel palju tegemist. Nad ei jõua õigeks ajaks järele minna või siis unustavad lapse üldse lasteaeda. Kannataja pooleks on lasteaia kasvatajad, kes peavad tegema palgata ületunde, pääsemata koju näiteks oma laste eest hoolitsema.
Antud juhtumis jõudis lasteaed järelduseni, et olukorra lahendab trahv. Uksele paigutati kiri, milles hoiatati lapsevanemaid hilinemise eest sisse nõutavast trahvist. Võiks arvata, et pärast sellist rahakoti pihta käivat abinõud viidi kõik lapsed õigeaegselt koju. Tegelikkuses oli tulemus vastupidine. Lapsi jäeti lasteaeda üle aja nüüd juba teadlikult. Sündinud oli uus reegel – last võib väikese tasu eest lasteaeda jätta.
Tulgem nüüd autosse jäetud laste päästmiseks loodud tehnoloogilise lahendi juurde tagasi ja küsigem, kas probleem kaob ära või muutub vähemalt natukenegi väiksemaks? Ka ühe lapse päästmine on väärt lõputut pingutust.
Tõenäoliselt suur osa lapsevanematest sellist seadeldist ei osta. Nad on veendunud, et nendega midagi nii jubedat ei juhtu. Mäletate, natukene üle poolte vanematest unustasid lapse autosse. Mitte lapsetapu mõtetega, vaid kuna midagi muud tuli vahele. Samas leiduks lapsevanemaid, kes ostavad hoiatava abilise, sest nad muretsevad väga oma võrsekese pärast. Ehk nad on see grupp, kes nagunii ei unusta last autosse. Kuid on ka kolmas rühm, kes ostavad masina ja leiavad, et nüüd on olemas uus reegel – tehnoloogia hoolitseb minu lapse eest.
Hea lapsevanem, ära unusta, et tehnoloogia ei asenda vanema suhet lapsega ja kui seda ka usud, siis ära unusta, et tehnoloogia veab alt isegi elektritoole.
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal