Kristjan Port: meenutades Ray Tomlisoni
Elavate seast lahkus ameeriklane Ray Tomlinson. 74-aastaseks elanud insener töötas peamiselt USA sõjaväele elektroonika vallas allhankeid teinud ettevõttes Raytheon.
Üks teine insener nimega Percy Spencer töötas samas ettevõttes ja märkas möödunud sajandi keskel töö käigus, kuidas hakkas sulama tema põuetaskus olnud šokolaad. Mees kahtlustas, et sulamise taga oli magnetron, mida kasutati radaritehnoloogias ja mille kallal ta parajasti töötas. Tähelepanekust sündis paljudes kodudes asendamatu mikrolaineahi. Täna ei mõtle Percy Spencerile, kes lahkus maisest elust 1969. aastal, toitu soojendades mitte keegi.
Samamoodi ei jagu tähelepanu ka Ray Tomlinsonile, tänu kellele sündis e-kiri. Ega neile ei peagi mõtlema, kuid ühe korra ju võiks, sest nagu ütleb William Faulkner ''Reekviemis nunnale'', minevik pole kunagi surnud. See polegi minevik. Kasutame ju mikrolaineahju ja e-kirju veel ei tea kui kaua st tulevikus.
Oluliste leiutiste puhul on tihti oluline inimlik tähelepanu. Tõenäoliselt oleme paljud head leiutised silmade alt mööda lasknud, mistõttu neid meil polegi. Tähelepanu treenimiseks pole olemas head ja valmis retsepti. Võibolla on ajalooliste hetkede kordamine ainuke praktiline ja garanteeritud viis neid arengule olulisi episoode tunnetada ja endasse kanda.
Tomlinsoni e-kirja hetk on kahjuks küllaltki udune. Erinevalt maailma esimesest digitaalsest sõnumist, mille edastas Samuel Morse 1884. aastal Washingtonist Baltimore'i traati pidi elektrikatkestustega. Morse koodi šifreeritud sõnumiks oli küsimus „Mida on teinud Jumal?“. Vastust sellele küsimusele toona ei tulnud. Side oli ühesuunaline. Võibolla saabus vastus alles koos Tomlinsoni ajajärguga, kui inimestevaheline suhtlus muutus peamiselt digitaalseks, et ühendada seejärel kogu maailm. Järsku seda siis kõikvõimas sõnumite digitaliseerimisega sooviski?
Ray Tomlinson ei mäleta täpselt 1971. aastal saadetud esimese e-kirja sisu. Võimalik, et see oli klaviatuurilt leitud q-w-e-r-t-y või midagi muud analoogset. Mees ei pidanud sündmust eriliseks. Teda huvitas tollel hetkel tehniline teostus. Pealegi oli toona kogu planeedil kuni 1000 potentsiaalselt e-kirja vahetamises osaleda võinud inimest. Inimkonna jaoks on too 45 aasta tagune sündmus siiski oluline.
Pealegi pärineb tollest ajast teinegi tänane igapäevane tööriist ja interneti kultuuri tähistav ''@'' märk. Kirja aadressireale oli vaja nimedes kasutatavatest tähtedest eristuvat vahesümbolit, millega eristada kasutaja nimi hostist ehk digitaalse kirja postkastiks olnud arvutist. Valik oli Tomlinsoni teha ja ta võinuks valida midagi muud. Täna on aga raske ette kujutada mõnd paremini sobivat sümbolit.
USA kaitsetööstuse uuenduslike uurimisprojektide agentuuris loodud APRPANET võttis Tomlinsoni pakutu kasutusele. ARPANET'ist sai lõpuks internet. Ülejäänus oleme juba ise osalised.
Esimene e-kiri liikus kahe ARPANET'i kaudu ühendatud arvuti vahel. Arvutid asusid kõrvuti ühes ja samas ruumis. Ilmselt oli ka see ajaloolise erakordsuse tähistamist väärinud hetke märkamatuse põhjuseks. Tomlinson saatis arvutite vahel testsõnumeid, mille sisu oli unustamist väärt. Ja nii ma need olengi unustanud, märkis Tomlinson mõne aasta eest antud intervjuus. Olles veendunud, et süsteem töötab, saatis ta mõned sõnumid töökaaslastele. Laiali saadetud kirjades seletas ta, kuidas uudne kirjavahetus töötama peaks. Sisuliselt kuulutasid esimesed arvutikasutajateni jõudnud e-kirjad ise enda eksistentsi.
Tähelepanuväärne on seegi, et e-kirja ajastu algust kuulutanud kiri oli kohe mitme adressaadiga. Tänu sellele on e-kiri väga efektiivne. Sagedasti tüütavalt efektiivne. Ray Tomlinson töötas kuni viimase hetkeni sama tööandja juures ja saatis ise päevas keskmiselt 10-12 kirja. Mõnedel andmetel kulutab keskmine töötaja e-kirjadele päevas umbes tunni.
Inimkonna esimene telefonikõne edastas käsu assistent Watsonile ilmuda koheselt teises toas asunud härra Belli juurde. Aleksander Graham Belli matusepäeval 1922. aasta augustis toimus vist ainuke vabatahtlik minutiline sidekatkestus, kui Ühendriikides austati telefoni leiutajat vaikivate kõnetorudega. Ray Tomlinsoni matuste ajal sama ei kordu. Järelikult peame piirduma pisikese mõtepausiga.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal