Kristjan Port: tehnoloogia muudab iga soovija pangatelleriks
Sissejuhatuseks meenutaks mõne aasta tagust ülevaadet Bangladeshist, kus 152 miljonist kodanikust pääsesid internetile ligi ainult viis miljonit. Ülejäänud 147 miljonist elanikust vähemalt ühe osa internetiga varustamiseks loodi uudne amet. Millegipärast peeti seda sobivaks naistele, kuigi tegemist oli tehnilise ja vastutusrikka tööga tehnoloogia tipus.
Tattahakallayani-nimeliste ametnike tööks oli toimetada kaugetesse küladesse internetti jalgratastega. Aastaks 2016 nähakse riigi moderniseerimisel ette 15 000 taolise internetiratturi abi. Idee oli varem ära proovitud ning saanud erakordselt kõrge hinnangu, kui sealsele ettevõtjale Muhammad Yunusele omistati 2006. aastal Nobeli rahupreemia mahajäänud maailmaosade arenguprojektide eest.
Ühe sellise projekti raames tarniti analoogse skeemiga kaugetesse maaküladesse telefonisidet. Üllatavalt muutusid kauged, vaesed ja tehnoloogiakohmakad inimesed üleöö atraktiivseks sihtrühmaks, kui sideettevõtjad hakkasid nägema kaugete külade vaestes elanikes oma kliente. Lühikese ajaga jõudis mobiilside 92 miljoni Bangladeshi elanikuni.
Tehnoloogia kombineerub üllatavatel viisidel. Antud loos pandi kokku jalgratas ja mobiilne nutiseade. Sellest piisas miljonitele inimestele riigiga uuel tasemel suhtlemiseks, pangatehingute tegemiseks, omavahel suhtlemiseks ja kõigeks muuks, mida peame meie normaalseks ning hangime kordades kallimalt ja tihti ebaefektiivselt.
Ebaefektiivsusest saab aru Bangladeshi jalgrattal tarnitud interneti näitel. Kõik ratturid teenivad korralikku palka, mille netikasutajad hea meelega kokku koguvad, seni kuni nad ise tõhusalt infoteenust kasutavad. Kliendi jaoks hakkaks kulutõhusus langema koos interneti kasutamise aja pikenemisega, sest siis täidaks teenuse ajast kasvava osa vähem väärtuslik infokümblus, mille eest tasumine ei tundukski enam otstarbekas.
Tasuvuspunkti arvutamine on kaasaegse äri keskne teema. Muu hulgas on see põhjuseks, miks kaovad perifeeriast pangakontorid. Keset tillukest kogukonda on sularaha arvelduste tagamise omahind liiga kõrge. Üheks üleminekulahenduseks oli postkontorite töö ja pangateenuste ühildamine. Kuid peagi hakkasid kaduma ka postkontorid. Tilluke kogukond ja veelgi pisem ümbrikus liikuv kirjavahetus muutsid sellegi tegevuse kahjumlikuks.
Vähemalt pangateenuste jaoks on kombineerumas järjekordne tehnoloogiline kokteil. Vaja oleks pankadest sõltumatut ja kõikjal kättesaadavat rahade arvelduse süsteemi ning nutiseadmeid. Teiste sõnadega oleks vaja Bitcoini ja nutiseadmega inimest, kes suhtleb klientidega ja nii sünnib uus pangandus. Umbes midagi taksonduses toimunud Uberi-laadset, milles isikliku auto omanikud saavad osaleda tänu infotehnoloogilisele korralduskeskkonnale sõiduteenuse tarnimises.
Loomulikult on vaja ka kriisi. Umbes sellist nagu Philipiinidel, kus pangandus suudab teenindada vaid väikest osa elanikkonnast. Ülejäänutel on suuri probleeme raha ülekandmisel ja pisilaenude hankimisel.
Uudne lahendus Coins.ph võimaldab teha pea igast soovijast pangatelleri. Vaja on nutitelefoni ja usaldusväärsust tagavat põgusat koolitust. Oletame, et tahad panna raha panka. Leiad telefoniga lähima „telleri“ ja viid raha tema kätte. Teller registreerib raha bitcoinidena ja talletab selle sinu arvele. Raha olemasolu eest hoolitseb kogu kübervaluuta maailm, sest kõigis bitcoini maailma arvutites registreeritakse, millises virtuaalses sahtlis raha asub.
Keegi ei tea omaniku nime, aga kõik teavad, et selle omanikuks saab olla vaid unikaalse võtme omanik. Juhul kui teller kavatseb maise rahaga ära joosta, on see tema ja politsei vaheline konflikt, sest sinu raha asub juba küberšeifis. Pealegi on tellerid hajutatud ja sularaha jääb nende kätte suhteliselt vähe. Kuid vajadusel töötab teller ka vastupidi ja annab bitcoini konto ülekande vastu sularaha nagu pangaautomaat.
Tulevikus pole sularaha vajagi, sest põhimõtteliselt saad kõik rahalised tehingud kauplusest turuletini sooritada läbi bitcoinidest ja virtuaaltelleritest süsteemi. Lisaks hoolitseb tagasiside süsteem tellerite kvaliteedi eest. Uudne süsteem ei asenda panku. Kuid teeb sedasama seal, kus pangad ei toimi. Kes tahab, võib luua mobiilse harukontori, sõites ringi jalgrattaga, taskus nutitelefon.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal