Kristjan Port: Kuust tõotab saada aasta moesõna
Alanud aasta võib kujuneda tehnoloogia vallas romantiliseks, sest üle tüki aja püüab inimkond külastada taas Kuu pinda.
Kuigi võiks jätkata USA uue presidendiga seotult populaarseks saanud "alternatiivsete faktide" ehk eksitava jutuga, siis olgu tõe nimel märgitud, et hiinlased maandasid alles suhteliselt hiljuti, 2013. aasta detsembris Kuu pinnale oma mehitamata kulguri. See juhtus ilma suurema meediakärata, nagu saatis vaikus vahepealsel ajal Kuu pinnale kukkunud ning seal purunenud inimese loodud ülejäänud tehislikke seadmeid. Seetõttu jääb enamuse teadvuses Kuu külastamise kuldne ajastu aastakümnete taha.
Toona sünnitas külm sõda mitmesuguseid võidukatsumise väljundeid, millest üheks oli kosmose vallutamine. Edusamme saatis vali meediakajastus. Kõige aktiivsemad olid kuuekümnendad aastad, kui kümnendi lõpuks jõudis pärast rohkem või vähem õnnestunud mehitamata sondide Kuu pinnale pillutamist teha tolle taevakeha tolmusele pinnale esimese jalajälje ka inimene. Ameeriklased käisid Kuul kuuel korral, viimati aastal 1972.
Nädal aega tagasi lahkus siit ilmast viimasena Kuul käinud inimene Eugene Cernan. Astronaut tõdes Kuult jalga tõstes, et see jääb nüüd küll mõneks ajaks inimkonna viimaseks sammuks Kuu pinnal, aga kui taevane isa on armuline, naaseb inimene sinna võibolla kunagi veel tagasi.
Tänaseni oli see soov ajalooline muistis, mis ei erutanud enam kedagi. Vahepeal maailm muutus, muutusid organisatsioonid ja ajendid, mis võiksid huvi Kuu külastamise vastu ellu äratada. Kes oleks omal ajal uskunud, et selliseks võib saada infojanustele inimestele infomerest vastuseid otsiv ettevõte?
Google Lunar XPRIZE koheselt inimesi Kuule ei vii. Tegemist on aga väljakutsega, mis võib teema uuesti päevakorda tõsta. Firma asutas auhinna eesmärgiga edendada kosmose uurimisele suunatud arendustööd. Alanud aasta on huvitav auhinna statuudi tõttu, mis näeb ette, et Kuu pinnal peab ära käima enne selle aasta viimast kellalööki.
Auhinnafond on suhteliselt tagasihoidlikud 30 miljonit dollarit, millest esimesena Kuule jõudnud saab endale 20 miljonit. Täiendavaks tingimuseks on pärast Kuule jõudmist uurida vähemalt kolmandiku miili ulatuses taevakeha tolmust pinda ja saata Maale reisiteekonda kinnitavad pildi ja videomaterjalid.
Eksivad need, kes ei usu huviliste olemasolusse, isegi kui nende omakulu võib ületada auhinna väärtust. Kuludest saab kaudse vihje, kui 2014. aastal deponeerisid kaks ameeriklast kumbki 150 miljonit dollarit koha eest järgmise NASA Kuu reisile. Teadjate hinnangul olevat tegu soodsa hinnaga. See võib tõsi olla, sest paar aastat varem pakuti potentsiaalset Kuu reisi 750 miljoni dollari eest. NASA võimalik Apollo projekt maksab miljardeid. Google`i kitsina tunduva auhinnafondiga väljakutsele registreeris ometi 16 võistkonda.
Neist viiel on tänaseks olemas ka luba koduplaneedi pinnalt Kuu suunas teele asuda. Luba on vaja tänu 1967. aastal sõlmitud rahvusvahelisele kosmoses käimise ja taevakehadel uurimistööalasele kokkuleppele. Praktikas omab kõige vahetumat ohtu Maa atmosfäärist väljuda püüdva lennuvahendi võimalik kukkumine asustatud või võõra riigi aladele. Viimast võib tõlgendada sõjalise aktsioonina juhul, kui riski minimeerimiseks ei ole varem sõlmitud kokkuleppeid ega määratud riski realiseerudes selle eest vastutajad.
Esimest korda ajaloos asuvad Kuu reisi teoks tegema organisatsioonid, mis ei toitu riigi rahakotist ega ole riiklikult juhitud. Israeli mittetulundusorganisatsioon saadab oma raketi Kuule oktoobris. USA-s püüab sama teha eraettevõte, India tiim teeb koostööd Jaapani meeskonnaga, pakkudes hommikumaa kuukulgurile küüti oma raketis ja siis on veel üks viieteistkümne riigi koostööprojektil põhinev võistkond, mis loodab hakata pakkuma tulevikus kosmosereise inimestele ning tehiskaaslastele.
Pange end valmis, sest Kuu ja kosmos on peagi muutumas moekateks teemadeks.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal