Kristjan Port: töötajatest hoolimine rajaneb lihtsal majandusloogikal

Eurod. (Foto: Alexander Demianchuk/TASS)
Kristjan Port
7.11.2016 11:41
Allikas: Portaal

Saksa päritoluga tööriistadesse suhtutakse lugupidavamalt kui paljude teiste maade omadesse. Nähtuse põhjuseks on pika aja jooksul sealset päritolu riistade kasutamisest sündinud positiivne kogemus.

Positiivsel mainel on suur väärtus, kuna kõik sealsed tööriistad ei pea olema keskmisest paremad, aga tänu mainele eelistatakse ostuhetkel neidki. Nii tegijale kui ka kasutajale kasutoova kuulsuse kujunemisele kulub kaua aega. Järelikult peab selle eest hoolt kandma, et mõne osavõtmatu sammuga kõike mitte kaotada.

Uudisteagentuur Reuters vahendas loo Saksamaal asuvast 130 aastase ajalooga peamiselt erineva otstarbega näpitsaid, tange ja muid sarnaseid käsitööriistu valmistavast Knipexist. Sedavõrd kaua turul edukalt oma positsiooni kaitsnud ettevõtet tuuakse esile näitena, kuidas säilitada muutuste keskel hea maine nii endale kui ka riigile.

Antud loos võib kõiki ärevaks tegevatest muutustest mainida keerulist majandusolukorda, automatiseerimisega kaduvaid töökohti, immigratsiooni ja populatsiooni vananemist. Knipexi omanikeks on 1882. aastal ettevõtte asutanud sepp Gustav Putschi järglaste neli põlvkonda. Seega ei ole tegemist börsiettevõttega, kus nimetute omanike otsuste peamiseks kriteeriumiks on kasumiaruanded. 1200 töötajaga perefirma võib lubada endale edukriteeriumite valikul suuremat vabadust.

Esialgu võib jääda mulje, et Knipex lubab endale vigu, sest viimase kolme aasta kavade järgi tegeleb ettevõte töökeskkonna heaolu parandamisega, noorperedele loodi lasteaed. Samuti hoolitsetakse vanemate töötajate eest, subsideeritakse töötajate igapäevast söömist ja suurendatakse palka. Modernsem lause antud olukorras sisaldaks mõtteid inimeste asendamisest robotitega. Knipexis liiguvad ideed vastupidises suunas, sest lisaks eelnevale hoitakse inimesi tööl. Neid aidatakse ja koolitatakse kasutama masinaid, millega automatiseeritakse nende senist tööd.

Olukorra mõistmiseks on vaja eelpool loetletud muret tekitavad muutused omavahel suhestada. Hetkel on populaarsed tuleviku kirjeldused tööle hakkavatest ja töötust põhjustavatest robotitest. Kuid igapäevaselt on pakitsevamaks probleemiks ühiskonna vananemise ja noorte juurdekasvu languse tingitud oskustega tööjõu nappus.

Seda arvestades on Knipexi strateegiliseks eesmärgiks saavutada majandusregiooni kõige atraktiivsema tööandja kuulsus. Seda nii ettevõttes kui ka mujal tegutsevatele töötajatele. Esimesi on vaja kinni hoida ja teiste seast peab püüdma parimaid. Hea palk paistab vahest esimesena ja kõige kaugemale, millele lisanduvad head töötingimused ning sotsiaalne keskkond.

Knipexi kava peegeldub Saksa riigi püüdlusi üldisemalt, milleks on koorida maailma tööjõu koorekiht enda juurde. Lahendus ei ole kindlasti odav, aga pikas vaates hädavajalik. Reuters mainib näiteks Siemensi kus makstakse hea töötaja leidnule 3000 euro suurune boonus.

Saksa firmad ei piirdu vaid oma territooriumil asuva tööjõuga. Autotootja BMW või tarkvaravalmistaja SAP ja paljud teised edukad ettevõtted omavad arenduskeskuseid paljudes hea koolitustasemega riikides. Kölni majandusuuringute instituudi teadur Holger Schaefer ennustab, et see, mis toimub täna Saksamaal, jõuab peagi mujale. Kui vaid osatakse vaadata.

Vaatamist segab näiteks immigratsiooniga seotud müra. Eelmisel aastal saabus Saksamaale 900 000 immigranti. Arvu võib pidada rekordiliseks ja seetõttu erandlikuks ning poliitiliselt ja sotsiaalselt pingeid tekitavaks. Samal ajal jäetakse märkamata, et järgmise 15 aastaga kaotab Saksamaa tööjõuturg kuus miljonit tööealist inimest. Paralleelselt langeb sisemajanduse kogutoodangu kasv umbes 0,5 protsendi tasemele, mida on senisest keskmisest peaaegu kolm korda vähem.

Kvaliteetsete Saksa tööriistade ja muude sama kuvandiga toodete tootmise jätkumiseks peab riik leidma igal aastal juurde 400 000 tööealist immigranti, keda motiveerib hea töökoht andma oma parima, sest näpitsaid valmistatakse ka Hiinas ehk seal, kus on palju roboteid. Ometi eelistatakse ning makstakse rohkem Saksa näpitsate eest, vähemalt seni. Järelikult rajaneb töötajatest hoolimine lihtsale majandusloogikale.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar