Kristjan Port: kas Facebook mõjutas USA valimistulemusi?

(Foto: Mike Segar/Reuters/Scanpix)
Kristjan Port
15.11.2016 12:10
Allikas: Portaal

Pärast seda, kui on kõlanud ootamatult kõva pauk, vaatavad inimesed ringi, otsides selle põhjustajat. Ehmatuse tagajärjel on otsivad meeled tundlikumas häälestatuses ja nii võib märgata asju, mis on jäänud normaalse elu käigus märkamata.

Donald Trumpi valimisel saadud ootamatu edu tabas maailma just taolise põrakana. Ja nüüd otsitakse nähtusele põhjuseid. Üheks huvitavaks juhtunus süüdi mõistetuks on osutumas Facebook.

Sotsiaalmeedia pidajale heidetakse ette massilise valede ning eksitavate sõnumite ja uudiste levitamist, tänu millele läks oluline osa ligemale 1,8 miljardist selle teenuse kasutajast närvi ja kaotas kaine arutlusvõime. Kuna taolist tõde ignoreerivat, kuid emotsioone piitsutavat informatsiooni oli rohkem Clintoni vastu ja sünergias Trumpi lubadustega, osutavad süüdistavad näpud Facebookile.

Poliitikast ja elust arutletakse mitmesugustes keskkondades, aga oma erakordsest suurusest tulenevalt on Facebookis levival teistsugune mõju. Sõnumile lisandub tänu vahendajate massile näiline tõepärasuse atribuut. Hiljutiste uuringute järgi kasvab iga aastaga sotsiaalmeedia roll kui peamine uudiseid vahendav kanal. Eelmisel aastal hindas 63 protsenti USA Facebooki kasutajatest nende peamiseks uudiste allikaks just seda platvormi.

Sarnane seis on ka Twitteri kasutajate puhul, ainult, et neid on kordades vähem. Olgu siiski märgitud, et ka Twitter jättis Donald Trumpi edust ebareaalse mulje, kui pärast kandidaatide kohtumisi kajastasid sealsed küsitlused selget võitu Trumpile. Seda hoolimata kõikide tõsiselt võetavate uudiste portaalide ja professionaalsete küsitlejate vastupidistest tulemustest. Twitterit kollitasid lihtsalt ühte poolt esindavate trollida parved.

Järelikult, kui kaks kolmandikku miljonitest kasutajatest piirduvad nende kahe meedia pakutud uudistega, võib maailmast jääda imelik mulje. Mulje, mis võib mõjutada valimiskäitumist. Tõenäoliselt mõjutaski, kui uskuda süüdistajaid. Twitteri võib jätta pingile istuma, sest seda teenust kasutab vaid natukene üle 300 miljoni inimese. Facebooki logib iga kuu regulaarselt sisse üle 1,7 miljardi inimese. Kuuekordne erinevusproportsioon peaks üldjoontes kajastama kummagi keskkonna mõju ka USA valijaskonnale.

Siinkohal peab meenutama aasta alguses avaldatud uuringut valeinfo levimisest sotsiaalmeedias (pdf). Selgus, et võrreldes tõese teabega levisid inimesi erutavad konspiratsiooniteooriad teistmoodi. Need võimendusid sarnaseid vaateid omavate inimeste võrgustikus, põhjustades omapäraseid kajakambreid, tänu millele muutusid võrgustikus väikese hilinemise, kuid samas inimlike täiendustega tagasipeegelduvad ebatavalised ja sisuliselt väärad sõnumid endisest usutavamateks.

Facebooki viie aasta sõnumite massiivis detektiivitöö tulemusel märgiti kokkuvõtvalt, et vale levib kiiresti ja saavutab tänu kajaefektile nii valju mõju, et seda ümberlükkavaid sõnumeid on raske tajuda. Lisaks selekteerib infolinkidega seotud seltskonda sattunud emotsionaalne valeinfo liikmeskonda, liites kokku need kellele sõnum rohkem meeldib ja tõrjudes vastuväitjad servale. Just seetõttu on alust oletada, et alatumaid valesid levitanul oli Facebooki abil võimalik mõjutada USA presidendivalimisi.

Mark Zuckerbergile taolised süüdistused ei meeldinud ja ta avaldas nädalavahetusel oma kommentaari. Selles lükkab ta süüdistused tagasi väitega, et firma ei saa kõike kontrollida, aga siin tulevad appi teenuse valedele osutavad kasutajad ise. Tema hinnangul on 99 protsenti Facebooki sisust autentne. Taoline sõnavalik tekitas selguse edendamisest rohkem pahameelt. Zuckerberg püüab jätta mulje, et tema ettevõte ei ole meediaettevõte. Seda hoolimata kasvavast rollist kasvõi uudiste ainuvahendajana. Paraku sätiks meediaettevõtte staatus nad uude ja ebamugavasse olukorda, st nad peavad vastutama uudiste õigsuse eest ja keegi võib neid vale levitamise pärast kohtusse kaevata.

Ei tea, kui kaua suudab olla Facebook ajakirjanduse portselani kauplust külastav nähtamatu elevant? Huvitav on ka Zuckerbergi matemaatika. Kui 1,7 miljardit kasutajat kirjutab kuus sada sõnumit, levib seega Facebookis 1,7 miljardit nn mitteautentset, et mitte öelda eksitavat sõnumit. Sellest peaks piisama ju suvalise riigi valijate mõjutamiseks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kristjan Port: lähitulevik tõotab tuua sünteetilise liha ja prinditud majad
    10:39

    Pingetest tuvil ajastu tõttu muutub oluliseks määratleda arvamusavaldaja kuuluvus, olgu maailmavaate, poliitika, seksuaalse orientatsiooni vmt osas. Seda eriti sõnumite puhul, mis kirjeldavad muutusi.

  • foto
    Kristjan Port: mida teha tuldpurskava taskulohega?
    19.01

    Mida teha tuldpurskava lohega, kui see on nii armas? Samsung Note 7 oli taoline tuleohtlik partner. Paljud pidasid seda senistest parimaks kõneseadmeks. Entusiasmi jagus hetkeni, kuni telefonid süttisid põlema.

  • foto
    Kristjan Port: IT-hiiud laiendavad Suurbritannias vaatamata Brexitile oma valdusi
    18.01

    Suvel, palaval Brexiti-eelsel perioodil kõlas ühe Euroopa Liidust lahkumise hoiatusena, et eraldumise tagajärjel on kannatajaks tehnoloogiaettevõtted. Liidu liikmena jätkamist pooldas 277 Briti tehnoloogiaettevõtte juhi seas küsitluse tulemuste kohaselt 70 protsenti. Väljumist pooldas 15 protsenti. Ülejäänud olid kahevahel.

  • foto
    Kristjan Port: tühine foto võib muuta isikutuvastussüsteemi kasutuks
    17.01

    Reaalne elu on katkematu ideaalse ja võimaliku vaheline kompromisside protsess. Nii kirjeldas olukorda eelmise sajandi suurkuju Bertrand Russell. Tema ajaga võrreldes on saanud paljud soovide maailma parimad võimalikud variandid tänaseks reaalseks.

  • foto
    Kristjan Port: kas robotile peaks kehtima inimõigused?
    16.01

    Neljapäeval, 12. jaanuaril toimus Euroopa Parlamendi õigusasjade komitee istung, milles läbis kuuenda päevakorra punktina hääletamise raport tsiviilõigusest tulenevatest robootikaga seotud reeglitest. 22-leheküljeline raport valmis Luxembourgi saadiku Mady Delvaux' eestvedamisel eelmisel suvel. Raporti eesmärk on kaardistada seoses robotite kasutamisega tõstatuvaid õigusalaseid teemasid.

  • foto
    Kristjan Port: Ansip asub kaitsma eurooplasi liigse andmekogumise eest
    12.01

    Andrus Ansipi uus amet muutub peagi maailmale nähtavamaks, sest tema kureeritav töörühm kavatseb asuda Google'i, Facebooki, WhatsAppi, Microsofti jt suurte online-teenuste pakkujate sissetulekute kallale. Põhjuseks ei ole ahnus. Seetõttu võib eeldada tavakodanike positiivset suhtumist, sest eesmärgiks on eurooplaste privaatsuse tõhusam kaitse.

  • foto
    Kristjan Port: Norrast kaovad FM-raadiod
    11.01

    1999. aastal paigutati Tallinna teletorni esimene digitaalse ringhäälingu saatja, (inglise keeles Digital Audio Broadcasting ja lühendina DAB). Uus saatja alustas uue sajandi märtsis nelja Eesti Raadio programmi edastamist, 2005. aastal programmide edastamine lõpetati.

  • foto
    Kristjan Port: iPhone tõukas tehnomaailma uuele rajale
    10.01

    Steve Jobs ütles kümne aasta eest, et see on ülim digitaalne seade. Kõik seda ei uskunud.

  • foto
    Kristjan Port: analoogfotograafia taassünd tõstab ajaloolaste tuju
    09.01

    Esmaspäeval lõppeb maailmale uueks aastaks värskeimate tarbijale mõeldud elektroonikavigurite tutvustamise mess CES. Iga aasta alguses Las Vegases toimuvat tehnoloogia fookusüritust võib käsitleda ajalugu tegeva sündmusena, sest igal aastal püüab mõni uus asi muuta meie tulevikku, fikseerides samas mineviku, pannes paika, millest see edaspidi koosneb ehk mis kuulub minevikku.

  • foto
    Kristjan Port: robotite ja töötusega harjumise seitse sammu
    05.01

    Tehnoloogia arengu uurija Kevin Kelly avaldas hiljuti raamatu pealkirjaga ''Möödapääsmatu'', mille sisuks on meie tulevikku kujundava 12 tehnoloogiast tuleneva mõjuri tutvustamine.

  • foto
    Kristjan Port: Apple'it ähvardab raske autoõnnetuse tõttu kohtusaaga
    04.01

    Kahe aasta eest jõuluõhtul oli kahe tütre ja ema ning isaga ameerika pere sõitmas autoga ühel Texase maanteel, kui nad märkasid politseid, kes palus mingi kaugemal toimuva sündmuse tõttu neil auto peatada. Seda nad ka tegid. Järgmisel hetkel kihutas neile tagant sisse linnamaastur, mille kiirus ületas 100km/h.

  • foto
    Kristjan Port: Prantsusmaa asus kaitsma töövõtjate isiklikku aega
    03.01

    Tehnoloogia areng muudab senise elu korraldust ja muutuste teel tõstatab rea küsimusi. Näiteks, kas islamiusulisel on sobilik WC külastamise ajal kasutada nutitelefoni, et tõhustada ajakasutust ja klaarida Facebooki uuendamise ajal mitu asja ühe korraga. Vastust sellele küsimusele peab otsima internetist, sest vanades ürikutes puuduvad viited moodsale tehnoloogiale.

  • foto
    Kristjan Port: isesõitvad autod pikendavad organi ootejärjekordi
    02.01

    Levinud meeleolude põhjal iseloomustasid lõppenud aastat ebameeldivad üllatused. Heade uue aasta soovide kiuste kõlavad needki paljudele õõnsatena ja on pigem omakorda eesootava suhtes äreva vestluse käivitajaks. Samas peaks ju kõige halva keskel kellelgi hästi minema.

  • foto
    Kristjan Port: ilus elu on juba järgmisest nädalast aasta võrra lähemal
    29.12

    Taani Parlamendi liige Ida Auken avaldas Maailma Majandusfoorumi leheküljel oma nägemuse tulevikust. Ida elab ÜRO hinnangul kõige õnnelikumas riigis.

  • foto
    Kristjan Port: kas elu koos robotiga käib perekonna- või kooseluseaduse alla?
    28.12

    Kuulus matemaatik, loogik ja analüütilise filosoofia rajaja Bertrand Russell pärjati 1950 aastal Nobeli preemiaga kirjanduses. Preemia määranud komisjon märkis auhinda põhjendades, et Russell on arendanud oma mitmesuguste ja oluliste kirjutistega humanitaarseid ideaale ja mõttevabadust.

  • foto
    Kristjan Port: California uued energiasäästu nõuded tõotavad tuua tulu ka Maarjamaale
    27.12

    Eelmisel aastal kulus Eestis elektrienergiat suurusjärgus 8,1 TWh. See näitaja sisaldab umbes 2,8 protsenti võrgukadusid 399 GWh näol.

  • foto
    Kristjan Port: kuidas suhtuda jõuluimesse?
    2016

    Huvitav, kui tihti kuuleb jõuluvana luiskamist. Milline kingiküsija suudab maha suruda kiusatuse jätta endast tegelikkusega võrreldes paremat muljet? Küsimus on huvitav seoses jõulumehe enda tõelisusega. Nii võib küsimuse ümber sõnastada. Kas valetajale võib valetada? Ja siis peab veel küsima, kuidas olla, kui valetaja räägib tõtt.

  • foto
    Kristjan Port: nimekomisjonide needus ehk miks Chuck Norrisest silda ei saanud
    2016

    Ungaris on kaks pealinna. Üks neist oli kunagi ametlik pealinn ja kandis nime Buda, teine oli suurem ja uhkem linn nimega Pest, mida peeti hiljem tegelikuks pealinnaks. Kahte linna eristab Doonau jõgi. Tänaseks ühendavad linnu mitmed sillad ja pealinna nimeks on Budapest.

  • foto
    Kristjan Port: vabaturust on saamas arengu pidur
    2016

    Kapitalismi sisuks on kaupade ja teenuste vaba liikumine ning kahe osapoole, müüja ja ostja huvide kaitse. Majandusteadlane Milton Friedman võrdleb olukorda inglise keelega. Keegi ei ole käskinud rääkida ühelgi inimesel just nii. Kuid omavahelistes suhtlustes kujunesid välja osapooltele kasulikul moel sõnad ja keel ja grammatika, keel arenes, kasvas ja muutus läbi vaba turu.

  • foto
    Kristjan Port: kas holokaust... ehk kuidas inimkonna peeglist lõplikku tõde otsitakse
    2016

    Tokyo ülikoolis uuriti probleemset 60-aastast patsienti, kellel oli diagnoositud kuue aasta eest verevähk. Ta sai ravi ja oli elus, aga üha halveneva tervisega. Arstid ei saanud aru, mis võis olla halva olukorra põhjustajaks, sest tavaliselt oli sama ravi edukas.

  • foto
    Kristjan Port: isu nutikellade järele kipub kaduma
    2016

    Banketil juhtub tihti nii, et kohale saabunud ja ilmselt pisut näljaste külaliste hordid vallutavad vastava märguande peale toitu pakkuvad lauad. Mõni minut hiljem taandub parv varblasi erinevast nasvärgist täis taldrikutele kogutut kuhugi nosima.

  • foto
    Kristjan Port: vaata enne lastega kurjustamist peeglisse
    2016

    Vaevalt, et soovid temaga kohtuda, sest tema on see, kes sind kõige sagedamini alt veab. Lisaks kiusab ta sinu lapsi.

  • foto
    Kristjan Port: sõnadel on kaalu ehk kuidas Apple Samsungi kollitas
    2016

    Sõnadel on kaal. Mõnikord piisab inimese saatuse üle otsustamisel ühe sõna valikust. Olgu näiteks kohtulugu USA-st, milles püüdsid vannutatud isikud teha vahet sõnadel ''pahatahtlik'' ja ''kuritahtlik''. Sellest sõltus omakorda otsus, kas kohtualusele esitatakse süüdistus surma põhjustamises või mõrvas.

  • foto
    Kristjan Port: Apple pööras pilgu isesõitvate autode poole
    2016

    Alustavate iduettevõtete ja juba turul tegutsevate suurte firmade erinevuseks pidavat olema nende elu mõtestav ajamääratlus.

  • foto
    Kristjan Port: Nokia seiklused pole lõppenud!
    2016

    Tüüpilises muinasjutus on olemas algus ja lõpp. Ajamärkide vahele paigutub lummutuslik keskkond, müstiliste võimetega tegelased, heade ning pahade osalusele rajanev võtmeprobleem ja see algab tavaliselt sõnadega ''elasid kord…''.

  • foto
    Kristjan Port: inimkonda ähvardab bensiinipüstoli hoidja saatus
    2016

    Mis juhtub, kui suur hulk vähest koolitust nõudvaid töökohti lühikese ajaga ära kaovad? Lisaks hetkelisele ebamugavusele käivitub sotsiaalne arenguhüpe, kui lapsevanemad edastavad võsudele õpetlikud sõnad, et püsivamat töökohta soovides pead õppima.

  • foto
    Kristjan Port: autotööstuse harmoonia näitab telefonitootjatele eeskuju
    2016

    Euroopa Liidu liikmesriikides muutub igal aastal prügiks hulganisti telefonilaadijaid. Probleem pole niivõrd selles, et iga telefoniga tuleb kaasa uus. Häda tuleb sellest, et erinevate telefonide jaoks loodi erinevaid ja omavahel mitte kokku sobivaid laadijaid.

  • foto
    Kristjan Port: bürooneedus ründab taas
    2016

    Alles suhteliselt hiljuti tootis tüüpiline tööline midagi materiaalset, käegakatsutavat. Räägiti tootlikust tööst. Lõviosa veetsid tööpäeva mõnes vabrikus. Koos sotsiaalse arenguga liikus taoline kallis ja energiamahukas tootmine riikidesse, kus alles kavatseti areneda. Vahepealse etapi läbimiseks võtsid nad eeskujudest malli ja asusid tegema edukate vabrikutöid.

  • foto
    Kristjan Port: tehisintellekt lahterdas inimesi näo järgi kurjategijateks
    2016

    Inimestele piisab tihti lühiajalisest pilgust, et anda teisele isikule hinnang. Inimesi on palju ja olemise viise samuti. Ometi kiputakse alateadlikult jagama võõraid suhteliselt loetud kategooriatesse. Näiteks kas meeldib või mitte, kas tundub intelligentne või ei, kas on avatud või suletud jne. Üheks harjumuseks selles reas on määratleda võõrast potentsiaalse kurjategijana.

  • foto
    Kristjan Port: IT-ettevõtted tunnevad autistide vastu üha suuremat huvi
    2016

    Tosin aastat tagasi avastasid USA teadlased elektroonikaseadmetest tekkiva tolmu, mis koosnes elektrienergias kümblevate elektroonikakomponentide süttimist takistavad, kuid inimese kesknärvisüsteemile ohtlikest kemikaalidest. Samasse aega paigutusid tähelepanekud, et Räniorus oli paarikümne aastaga autismispektri häiretega laste arv kasvanud 12 korda.