Kristjan Port: probleem on inimestes, mitte robotites!

(Foto: joseherme/Creatrive Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
29.09.2016 9:00
Allikas: Portaal

Ajal, kui robotid tegutsesid väljamõeldud maailmas, olid ka probleemid väljamõeldised ja väljamõeldisi ei pidanud kartma, kuna need olid ju mõttekujutelmad, fantaasiad, luiskelood.

Robotid ise olid omakorda ja on taolise arvustuse suhtes immuunsed, sest neid vajab fiktsioon eksisteerimiseks. Seega paistsid robotid reaalsete ja ohud. Kuid need probleemid, need on puhas spekulatsioon, mida keegi tegelikult ei tea.

Isegi kui ulmekirjanik Isaac Asimov sõnastas kunagi robotitele mõeldud reeglid, käsitleti seda kui intrigeerivat mõttemängu, kirjanduslikku puänti põneva loo koostamiseks. Nende järgi ei tohtivat robot inimesele viga teha ega lasta oma tegevuse või tegevusetuseta inimesele halba juhtuda. Masininimene peab täitma bioloogilise inimese käske, tehes erandi, kui need on vastuolus eelmise seadusega, st robotit ei saa sundida inimesi tapma.

Lõpuks pidanuks robot enese eest hoolt kandma sedavõrd, et ei lähe konflikti eelmise kahe seadusega, st robot ei saa end remontida inimest ohustades. Nagu öeldud, need reeglid olid vajalikud fantaasiamängudeks. Kui tõsisemalt järele mõelda, siis sokutab Asimov vastutuse robotile, sest distsiplineerimatu oleks robot. Kusjuures robotilt eeldavad kirjeldatud reeglid kõrget, inimesega sarnast intelligentsust. Jällegi, fantaasias on see lihtne ära teha.

Laskudes pärisellu ja nüüd, kui inimene ongi hakanud keerukama käitumisega roboteid valmistama, tõstatub robotite reeglite küsimus tõsieluliselt päevakorda. Siingi on keskseks küsimuseks vastutus. Me ei näe veel, et masinad on piisavalt intelligentsed eristamaks inimeste käskudes midagi halba, mistõttu langeb vastutus roboti loojale, inimesele. Näiteks kui robot teeb ravivea või sõidab autonoomne sõiduk otsa teisele liigikaaslasele, otsib kohtunik süüdlast inimesest.

Euroopa Liidus algatati kevadel intrigeeriv seadusalgatus, tänu millele hakkab tasahilju moodustuma rida, mis algab sõnadega ''õigus''. Meil on olemas ''õigus olla unustatud'', mille tulemusel saaks otsimootorite robotite mälust kustutada otsimiste ebamugavust kannatava isiku andmed. Uus algatus tahab nõuda ''õigust aru saada'' ehk mõista, miks jõudis mõni intelligentne masin just sellise otsuseni. Näiteks raviprotsessi kaasatud neuraalse võrgu põhimõtteid rakendav nn süvaõppiv masin peab oskama seletada, kuidas jõudis see raviga seotud otsuseni.

Neurovõrke kasutatakse tulemuslikult paljude keeruliste probleemide lahendamisel. Ainuke häda inimese jaoks on see, et keegi õigesti ei teagi, kuidas selline süsteem oma vastuse saab. Mõnikord on saadud vastus erakordselt huvitav, ümberöelduna ootamatu ja ohtlik. Seetõttu ei saa süüd rajada masinale, vaid see siirdub arenguniiti pidi inimesele.

Kõike seda arvestades koostas Briti standardite instituut esimesed kaasaegsed ametlikud robotite reeglid eesmärgiga luua eetiliselt argumenteeritud raamistik robotite loojatele. Ideestikust saab aimu sissejuhatavas osas toodud põhimõtetest, mille järgi ei tuleks valmistada roboteid, mille ainukeseks või esmaseks eesmärgiks on inimeste tapmine; vastutavaks subjektiks on inimesed, mitte robotid; ja iga roboti ülevalpidamise osas peab olema võimalik tuvastada, kes selle sellisena valmistas.

Robot ei tohiks ka kedagi petta. Näiteks ei tohi see petta teise inimese robotit kukkuma kanalisatsioonikaevu, luisata inimestele midagi, mis ei ole tõsi või jätta vastastele mulje, et tal on laskemoon otsas. Näete, selles viimases küsimuses võib vaielda, sest vastase surmamisele leitakse moraalne õigustus. Küll aga ei tohiks robot petta lapsi ega muutuda neile liiga meeldivaks, sest inimestes võib tärgata kiindumus masina vastu.

Sarnasele järeldusele, pidades silmas rohkem täiskasvanud elanikkonda, jõudis viie aasta eest ka Euroopa robotite uurimise võrgustiku EURON juht Henrik Christensen, kelle arvates ei tohiks robotid olla seksuaalselt veetlevad ega inimlikult ilusad. Probleem on inimestes, mitte robotites!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar