Kristjan Port: täiskasvanute nutihullus räsib nii tööd kui ka lapsi
Ühendkuningriigis elab 64 miljonit inimest. Analüüsi ja audiitorfirma Deloitte andmetel kasutab neist 15 miljonit keset ööd, une ajal nutitelefoni või muud mobiilset ekraaniga seadet.
Nii teeb iga kolmas täiskasvanu ja iga teine 18–24 aastane. Öistest nutiseadme kasutajatest katkestab iga kolmas une sõnumite lugemiseks ja iga kuues kirjutab neid magamise asemel ise. Ärgates otsib esimese teona nutifooni iga kümnes. Kolmandik suudab end enne sama sammu sooritamist talitseda umbes viis minutit.
Deloitte'is tehnoloogia, meedia ja side valdkonna uuringuid juhtiv Paul Lee lohutab murelikke osutusega, et nutitelefonid on veel suhteliselt värske nähtus ja inimesed pole esialgsest entusiasmist veel üle saanud. Olgu värskuse määratlusena lisatud, et nutitelefonid on olnud poodides müügil üheksa aastat. Teadusmees usub siiski, et entusiasmi faas möödub. Seni aga jätkatakse vaatlusi, mida keegi postitab ja kuidas keegi arvab, päeval ja ööl. Sõnumite lugemise vajadus paistab ületavat mitmeid traditsioonilisi elulisi vajadusi.
Järjekorras kuuenda iga-aastase 4000 briti kaasamisega mobiilside seadmete kasutuse uuringust leiab lisa. Näiteks on igal kolmandal täiskasvanul esinenud nutiseadme liigkasutamise põhjalt partneriga konflikte. Kõige sagedamini juhtub seda 25–34-aastaste seas, kuid samas turritab telefon tundeid ka iga kümnenda üle 65-aastase paarisrahva seas. Iga kolmas uuringus osalenu kiikab oma sideseadmesse nii sõpradega suheldes kui ka telesaateid vaadates. Iga kümnes tunnistab, et teeb seda ''kogu aeg'' või ''väga tihti''.
Nüüd peaks pidama väikese pausi telefonide kontrollimiseks.
Järgmine nutiseadmete kasutuse uuring on pärit USA-st, Michigani ülikoolist. Uuring oli väike, kaasates vastsündinutest kuni 8-aastasi lapsi kodus hooldavat 22 ema, üheksat isa ja nelja vanaema, vanuses 23–55 aastat. Põhimõtteliselt küsiti, mida teeb lapsega kodus olija esimese valikuna, kas vastab nutiseadme signaalile või reageerib lapse nutule?
Selgus, et mobiili varjuvad töö ja sõbrad astuvad vahele nii laste toitmisele, magamisele kui ka mängimisele. Mobiilse seadmega hooldaja jaoks on sündinud uus väljakutse, kui ta peab võsukese tähelepanu nõudmise tasakaalustama sideseadmest väljuva kognitiivselt nõudliku ja sagedasti stressirohke sisuga. Lahendust leidmata kajastub see lapsevanema stressina.
See omakorda kajastub laste hoole kvaliteedis, vanemate ja laste suhetes ja lõpuks lasteski. Näiteks kui hooldaja kasutas lapse söötmise ajal nutiseadet, langes lapsega suhtlemise määr ja sagenes ärrituvus olukordades, kui laps püüdis ekraanil toimuvasse keskenduja tähelepanu endale haarata. Kas saab siis lastele pahaks panna seda, mis juhtub pärast, kui nad saavad oma nutiseadme?
Paljud vanemad olid sideseadme üle rõõmsad, kuna see võimaldas kodusoleku ajal ka natukene tööd teha ja ajada muid asju. Teisalt võib saavutatu olla näiline. Näiteks on mõned tööandjad hakanud kaugtöö tegijaid vältima tuues põhjusteks, et suhtlus õnnestub paremini näost näkku, loovust ja leidlikke lahendusi leidub kõige sagedamini töökoha koridoridest, täiendav töökorraldus ei tasu end ära ja kaugel asuvat töötajat on raskem juhtida.
Nii siis võibki ühes käes beebit ja teises töist mobiilseadet hoidev noor pereline teha mõlemat tegu halvasti, ise seda keset stressirohket olukorda mõistmata. Stressi tulemusel ollakse turris ja tõre ainukese lähedal asuva seltsilise ehk lapse vastu, samas kui stressi leevendamiseks otsitakse lohutajaid ning nõustajaid sotsiaalsest võrgustikust, panustades endalegi märkamatult üha suurema osa suhtlusajast lapse asemel meediaseadmele.
Aeg jälle telefoni kontrollida.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal