Kristjan Port: kuldkala keskendumisvõimest on saamas inimestele kompliment
Kui sul on võimalus kuldkalakeselt paluda ühe soovi täitumist, siis mis see oleks. Kohe vastama ei pea, kuid püüa mõte meeles hoida.
Rääkides kuldkaladest, kui jutu käigus mainitakse midagi kala mälust, püütakse ridade vahelt vihjata kehvale mälule. Teisalt ei tasu mälu võrdlemisega üle pingutada, sest kui kalad on oma lühildaseks peetud mäluga miljoneid aastaid elus püsinud, siis on sellest neile piisanud. Pealegi peaks mälust rääkima mitmuses. Elulised talitlused ammutavad instruktsioone tegevusteks või sõnade ja keskkonna signaalide mõistmiseks erinevatest kohtadest.
Signaalide poolest rikkas keskkonnas on ellu jäämiseks vaja teada ja tunda neist olulisemaid signaale, omada võimet uusi juurde õppida ning suutlikkust mürast vajalikumate eristamiseks ehk keskendumisvõimet. Ükskõik milline elukeskkond ka poleks, olgu siis vees, õhus, maal, looduses või linnadžunglis, sõltub ellujäämine võimest keskenduda kõige tähtsamale.
Üldiselt nõuab mälutemaatika pikemat arutelu. Kardetavalt ei jagu aga enamustel selles osalemiseks piisavalt motivatsiooni, rääkimata tähelepanust endast. Kuid just sellest viimasest peaks veel mõne viivu rääkima, sest kui uskuda Microsofti poolt levitatud tähelepanekut, siis hakkab inimese see mälufunktsioon, mida vajame ühele tegevusele keskendumiseks, alla jääma kuldkala omale.
Looduse laiemas kontekstis võib kirjeldatud muutus kahjustada inimese konkurentsivõimet. Eriti arvestades muutustega nn kunstlikus looduses, mis koormab tema tajumehhanisme uudsete tehniliste signaalide ja üha pealetungivamateks muutuvate reklaamidega. Probleemseks muutuvad nii küsimus, mis siis on eluliselt tähtis, kui võime sellele keskenduda.
Microsofti uuring (.pdf) põhineb 2000 Kanada alama küsitlusel. Sissejuhatuseks tõdeb Microsofti juht Satya Nadella, et oleme teel madala arvutusliku võimsusega keskkonnast suure võimekusega masinate loodud maailma ja tänu sellele muutub inimese tähelepanu üha kallimaks varaks. Raporti koostajad on sellega omal moel arvestanud ja pakuvad lühema keskendumisvõimega isikutele poolesaja lehe lugemise asemel lühema ja visuaalsema kokkuvõtte.
Raportist võib teada saada, et viimase 30 aasta jooksul meedia tarbimises ja mitme ekraani kasutamise sageduses toimunud muutused peegelduvad inimeste tähelepanu kestvuse suurenenud variatiivsuses. Variatiivsus annab siis ühelt poolt aluse oletada, et kellelgi on tähelepanuvõime oluliselt parem, mis tähendab, et samal ajal leiab teisest servast väga kehva keskendumise võimega indiviide. Kui maailm oleks viimase 30 aastaga inimeste tajumehhanisme vähem „pommitanud“, oleks variatiivsus tõenäoliselt väiksem.
Uuringu koostajad peavad võimalikuks, et digitaalne elustiil ammendab meie keskendumisvõimet. See kajastub eriti siis mittedigitaalses keskkonnas välja tulevate keskendumisraskustena. Meid segavate signaalide filtreerimise võimekus langeb täiendavalt tänu ekraanide paljususele, mistõttu harjume olema pidevalt näljased millegi uue suhtes. Sünnib nõiaring, milles ühest küljest otsime uusi signaale ja kuna maailm on neist pungil, kahjustavad uued signaalid meie keskendumisvõimet, tänu millele triivib tähelepanu nimetatud signaalidest peibutatutena hõlpsasti mujale.
Üllatavalt ei asu Microsoft siin inimeste poolele, vaid teatab turundajatele, et olge hea ja võtke seda kõike edaspidi oma töös arvesse. Näiteks pakkuge inimestele totaalseid ja uputavaid kogemusi, milles nende kogu tähelepanu küllastatakse vajaliku sisuga ja neil on vähem võimalusi „kõrvale hiilida“. Samuti on oluline kohe asja kallale asuda, sest pikalt keerutades ei suuda reklaamivaataja soovitud sõnumist enam aru saada. Lisaks selgus, kui 18- kuni 24-aastastel pole parajasti midagi teha, vaatab neist telefoni 77 protsenti.
Siit saate vihje, millist kanalit kaudu neile lähenetakse. Kusjuures pooled kontrollivad telefoni iga 30 minuti tagant, 73 protsendi jaoks on see viimane tegevus enne magama jäämist, kusjuures televiisori vaatamise ajal tegeleb 79 protsenti mõne muu seadme vaatamisega. Pole siis ime, et kui aastal 2000 hinnati inimeste keskendumisvõime kestvuseks 12 sekundit, siis tänaseks on see langenud kaheksale.
Kuldkalakese vastav näitaja on üheksa sekundit. On sul meeles, mida sa tahtsid temalt paluda?
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal