Kristjan Port: küpsed autotööstused asuvad roboti asemel inimest väärtustama
Rahvusvahelise robootika föderatsiooni hinnangul lisandub järgmise umbes 700 päeva jooksul maailma vabrikutes tehtavatesse tööprotsessidesse 1,3 miljonit robotit.
Robotite osakaalu tootmisprotsessides hinnatakse robotite tiheduse alusel. Maailmas keskmiselt leidub 10 000 töötaja kohta keskmiselt 66 robotit. Üle poolte nimetatud robotitest töötavad Euroopa Liidus. Täpsemalt Euroopa 14-s juhtivas tööstusriigis. Ülejäänud robotid asuvad peamiselt Aasias Taiwani, Lõuna-Korea, Jaapani ning USA ja Kanada vabrikutes. Maailmas juhtiv robotikasutaja on Lõuna-Korea, kus ületab masintööliste tihedus planeedi keskmist seitsmekordselt (478 robotit 10 000 töötaja kohta). Teisel kohal on Jaapan ja kolmandal Saksamaa.
Võime rääkida robotibuumist või neljandast tööstusrevolutsioonist. Peaksime rääkima aga elust ja inimeste vahelise koosolemise muutumisest. Juba räägitakse, et see muutub moel, mida pole inimkond kunagi veel kogenud ja seega ka suunas mida, on raske ette näha. See on iseenesest huvitav olukord, sest oleme aastasadu püüdnud automatiseerida ja viimasel loome ajal siis roboteid lahendama ülesandeid, mis on meile teada.
Oleme lahendanud inimlikke vajadusi, mis pärinevad meie bioloogilisest kehast ja kultuurist ehk omavahelisest suhtlusest, ajaloolisest kogemusest jne. Üldpildis on see välja paistnud asjade liigutamise, töötlemise, kommunikatsiooni jmt. Teiste sõnadega, meil on olnud eesmärk, mida oleme püüdnud teostada esialgu ise ja hiljem masina abil. Uue olukorra probleemiks on, kui töötavatele ja nutikatele masinatele tulevad mõttelisse „pähe“ või protsessorisse vaid neile vajalikud, seega neile teadaolevad ja mõistetavad eesmärgid.
Sinnani kulub veel aega ja vahepeal peaks toimuma huvitavaid edasi-tagasi protsesse. Hüpakem korraks veel statistikasse. Olulise osa arenenud riikide vabrikutöölistelt nende tööst enda juurde meelitanud Hiinas on hetkel roboteid maailma keskmisest poole vähem, vihjates kaudselt sealsetest inimtöötajatest välja pigistatavale tootlikkusele. Paraku survestab heaolu kasv tööliste palgafondi ja motiveerib sealseid ettevõtteid palkama tööliste asemele roboteid.
Riik ongi viimase viie aastaga kujunenud maailma suurimaks tööstusrobotite turuks. Robotite tööhõive kasv jätkub ja toob peagi esile vastassuunalise nähtuse, mille esimesi märke võis täheldada paari aasta eest. Olgu veel mainitud, et kõrgeim robotiseerimise surve on suure käibega autotööstuses.
Jaapani autovalmistaja Toyota kuulub automatiseerituselt maailma ettevõtete tippu. Autode tootmisprotsessist teevad masinad ära 96 protsenti. Võinuks arvata, et firma muutub peagi inimvabaks, jättes palgale vaid koera ja ühe töötaja. Töötaja kohustuseks olnuks koera toitmine ja koer omakorda peab valvet, et inimene ei vajutaks ühtegi nuppu. Siis aga tekkis ootamatu suunamuudatus ja firma hakkas võtma uuesti tööle inimesi.
Vanaisa poolt loodud ettevõtet juhtiv Akio Toyoda tunnistas, et neid huvitas tootlikkuse efektiivsuse suurendamine ja sellega kaasnes suure firma haigus. Haigus, mis kaotas vabriku nägemisväljast inimese. Firmajuht hakkas tajuma, et koos inimestega kaotavad nad edu aluseks olnud autode ehitamise oskused, kuna noored töötajad ei tea enam, kuidas asju tehakse. Ilma sellise teadmiseta on inimesed masina osad ega oska tööprotsesse muuta. Keegi ei oska enam tööprotsessi parandada, olla leidlik, lahendada olukordi ja ehitada paremat autot.
Mercedes kirjutas omal moel alla sarnase diagnoosile. Ka kuulsat Saksa autotootjat hakkasid kollitama probleemid, mida oskavad hetkel lahendada veel vaid inimesed. Tänu autoturul valitsevale konkurentsile püüab firma pakkuda klientidele auto omaduste osas suurt paindlikkust. Robotid teevad küll head tööd, aga kui konveierilt peaks väljuma kümnete erinevate teostuste ja lisadega autosid, peaks keegi pidevalt ja peamiselt nädalavahetustel tegelema robotite ümberprogrammeerimisega.
Paindlikku koostetööd tegema on lihtsam palgata inimesi. Nad on paindlikud ja neile meeldib vaheldus. Sama inimestele keskendumise trendi võib märgata teistegi suurte autotootjate juures. Kusjuures iseloomulikuks kõrvalefektiks on uut tüüpi väikeste ja inimese kätte sobivate robotite valmistamine, mis muudavad töötajad endisest võimekamaks.
Paistab, et järgmine laine ei keskendu enam efektiivsuse suurendamisele läbi automaatika, vaid hakkab tegelema inimese võimekuse edendamisega.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal