Kristjan Port: koolid peavad õpetama inimeseks olemist

Lapsed koolitunnis. (Foto: Liis Treimann/Postimees/Scanpix)
Kristjan Port
13.10.2016 9:39

Mida peaks koolis õpetama? Suures plaanis on koolide õpetuse sisu samasugune nagu vanaemade ja -isade aegu. Õppekavad on ümber ringi muutuvat maailma trotsinud suhteliselt hästi.

Keset infoallikate tühja kõrbe oli õpetaja nagu kraan, millest doseeriti võibolla alati mitte kõige janusematele ettenähtud teavet. Tänase inforuumi teadmiselätete sisu ja vormi paljusus meenutab pigem vihmametsa ning kättesaadavuse probleem on asendunud valikuküsimustega. Laste õppimise motivatsioon on ajatuks väljakutseks, aga see on alati lahenenud siis, kui tekib tõeline hädaolukord. Omandatakse ju kõige olulisemad tööalased teadmised ja oskused alles töökohal, enamasti ka kiiremini kui koolis.

Teabeallikate kättesaadavuse kõrval on vanavanemate ja isa-ema aegadega võrreldes dramaatiliseks muutuseks kõigi aegade ebastabiilsem tööjõuturg. Töövõtuperioodid lühenevad, tehakse mitut tööd samaaegselt, muutuvad töötegemise viisid ja nõudmised oskuste suhtes, raskusi on isegi lähiaja olukordade ettenägemisel ja nagu keegi lausus, eilsed teadmised ei lahenda enam tänaseid probleeme. Sestap on paratamatult raske planeerida turu vajadustele vastavaid õppekavasid ja kindlam on teha seda, mis on taganud edu siiamaani.

Sellest, mida koolides ei õpetata, saab aimu tänaste kooliealiste ja tööjõuturule sisenejate probleemide põhjal. Näiteks võib tuua keskendumisvõime, seda eriti nõudlikumate tekstide lugemisel. Sotsiaalmeedia kasutamine seostub küll suhtlemisoskustega, aga sellest oluline osa on manipulatiivne teineteisele hinnangute ja süü ainese kaevandamise teel omale nartsisistliku monumendi püstitamine. Empaatia ja eneseanalüüsi puudus muudavad elu raskeks tõsisema peresuhte hoidmise ajaks. Rumalate kiirlaenude ja tarbetute võlgade kasv viitavad kasinale majanduse mõistmisele. Rasvuvad ja nõrgad ning kohmakad kehad kõnelevad puudulikust söömise ja liikumise ning tervise asjatundlikkusest jne.

Kes peab neid lastele keerulisteks teemadeks, võiks vaadata ringi ja tõdeda, et sama kehtib ka enamuse täiskasvanute puhul. Miks siis nemad hädas on? Ilmselt seetõttu, et vajalikke teadmisi ja oskuseid pole selgitatud lapsest peale. Näitlikke probleemkohti suhtlusoskustest, kriitilisest mõtlemisest, ettevõtluse ja turul toimuva mõistmisest, leidlikkuse ning ülesannete lahendamise oskusteni leiab kindlasti ja piisavalt juurde, et küsida, mida kool ootab. Ilmselt nähtamatu õpetaja käsku?

Probleem on üldine ja juba akuutne mitmel pool maailmas. Äsja tutvustati Ühendkuningriigi parlamendile raportit ülevaatega, mida peaks sealsed koolid lastele õpetama. Meedia tähelepanu köitis raporti koostajate mõte keskenduda edaspidi nende oskuste arendamisele, mille piisavalt heaks omandamiseks kulub masinatel veel aega. Sisuliselt soovitatakse aru pidada, kui palju toidab täna õpetatavast neid ameteid, mida kohe-kohe enam ei ole? Ehk miks raiskavad koolid tuleviku kodanike jaoks erakordselt väärtuslikku aega mittevajalike asjade omandamisele, kui neid on vaja ette valmistada nn neljanda tööstusrevolutsiooni põhjustatud asjade seisuks.

Põgusa koolitunnina laskem mõtetel lennata läbi mainitud revolutsioonidest. Esimene leidis aset umbes 250 aasta eest tänu vee ja auru energiaga käivitatud mehhanismide kasutuselevõtmisele. Teist suurt muutust kogesime 150 aasta eest tänu elektrienergia taltsutamisele ja konveiermeetodil töökorraldusele. Kolmas on paljudel veel meeles, kui umbes poole sajandi eest hakkasid transistorid matkima otsustamisprotsesside ei-jah vastuseid, pannes aluse arvutiajastule.

Nüüd oleme jõudnud epohhi, milles kombineerub küberruum füüsilise maailmaga ja moodustab kõike nägeva, meelde jätva ja analüüsiva süsteemi, mis hakkab tõenäoliselt peagi iseseisvalt mõtlema. Inimeselt võtavad töö üle robotid ja tehislik intellekt. Seega, miks koolitada töötuks jäämist ja jätta koolitamata uue töö saajaid.

Raporti koostanud teaduse ja tehnoloogia komitee juht Tania Mathias rõhutab, et eesmärk on arendada seda, mis teeb meist ka sisuliselt inimesed. Nendes omadustes on masinatel meile kõige raskem järgi jõuda. Selleks peame pingutama ja õppima asju, mida masinad ei suuda. Vastasel juhul oled peagi üleliigne.

Koolide õppekavad muutuvad aeglaselt ajal, kui koolide senised lõpetajad võistlevad teineteisega robotite ehitamisele ettejõudmise nimel. Suur osa täna koolis õpitavast on tõenäoliselt peagi ilmaaegne täites uue kasvava nn ''tarbetute sotsiaalse klassi'' päid kui meenutusi kuldsest, aga raisatud lapsepõlvest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kristjan Port: ma tean, mis PIN-koodi sa armastad
    Eile

    Suure tõenäosusega võib väita, et sinu enda poolt määratud neljakohaline PIN-kood pole 8068. Ilmselt ei ole see ka 7637, 6835, 8093 või 9629. Nendes kombinatsioonides ei ole midagi iseäralikku, aga ometi neid tavaliselt ei valita.

  • foto
    Kristjan Port: internet muudab murdeea ängi elustiiliks
    22.02

    Murdeea kohta on palju öelda. Pääsu pole kellelgi st ei rääkimisest ega eluperioodist. Tüüpiliselt kogetakse seda elus kaks korda. Teine kord lapsevanema või kõrvaltvaataja rollis. Järelikult on kõigil õigus nähtuse kohta midagi arvata.

  • foto
    Kristjan Port: Facebookistan asub inimesi õnnelikuks tegema
    21.02

    Maailma rikaste edetabelis kuuendale kohale jõudmiseks on Mark Zuckerberg pidanud nägema kõvasti vaeva. Enamus töötajaid loovad oma töise tegevusega vähem jõukust. Samas võib neid Zuckerbergiga võrrelda, sest põhimõtteliselt on lõpptulemus töövõit.

  • foto
    Kristjan Port: USA president segab ameeriklastel töötegemist
    20.02

    USA seekordsed presidendivalimised olid ja on jätkuvalt erakordsed. Väsitavate valimiste lõppedes võinuks oodata emotsioonide jahtumist. Selle asemel keeb ja pulbitseb aga inimmasside laava edasi, andes alust energiast pakatavatest vestlusteks ja vaidlusteks.

  • foto
    Kristjan Port: Rootsi pakub osavnäppudele maksusoodustusi
    16.02

    Rootsis hakkas alanud aasta algusest kehtima uuendatud maksuseadus, milles kehtestati maksusoodustused asjade remontijatele.

  • foto
    Kristjan Port: hirm tühjeneva aku ees painab pea igat inimest
    15.02

    Odüsseias käskis Sireenide saarele lähenedes siduda end laeva masti külge ja ülejäänud kaaslastel täita kõrvad vaiguga. Need sammud olid vajalikud, et jääda sireenide hüüetele kurdiks või olla vähemalt pardal püsimiseks kinni seotud, säilitada normaalne tegutsemisrütm ning minna edasi laeva ja eluga.

  • foto
    Kristjan Port: isesõitvad autod võtavad Californias võimust
    14.02

    Kui oled autoomanik, mis sa arvad, kas see jääb sinu viimaseks autoks, sest võibolla on järgmine sõiduk selline, mida kasutad vastavalt vajadusele teenusena.

  • foto
    Kristjan Port: kas ohutum oleks ehitada nutikam robot?
    13.02

    Oletame, et oled korilane õunte sünnimaal Kasahstanis. Regulaarselt nälga tundes oled õnnelik märgates eemal õunapuude salu. Õnnetuseks märkad, et samas suunas vaatab teisigi tühjusest koriseva kõhuga indiviide.

  • foto
    Kristjan Port: insenerid jätavad börsimaaklerid töötuks
    09.02

    Värsked andmed töörindelt tulevad maailma 12 suurima pangandusettevõtte hulka kuuluva Goldman Sachs New Yorki peakorterist. Seal töötas 600 väärtpaberimaaklerit, kelle igapäevaseks tööks oli nutikate ostude ja tarkade müükidega kasvatada kauplemiseks raha andnud klientide varandust.

  • foto
    Kristjan Port: nutikas teler luuras vaatajate järele
    08.02

    Eelmisel aastal USA senati luurekomiteele luureteenistuse raportit tutvustanud riikliku luure direktor James Robert Clapper Jr. nimetas globaalsetest ohtudest esimesena asjade internetti.

  • foto
    Kristjan Port: internet röövis eurooplastelt une ja paisutas teenindussfääri
    07.02

    Rühm Austraalia ja USA teadlasi lükkasid 2006. aastal käima uurimisprogrammi, heites iga 15 minuti tagant pilgu interneti aadressiruumile. Umbes nagu mikrobioloog vaatab Petri tassil bakterikoloonia kasvamist. Internetis uute aadresside kasutusele võtmise vaatlus kestis aastani 2012.

  • foto
    Kristjan Port: tehisintellekt võitis maailma pokkeriässi
    06.02

    Eelmisel nädalal levisid uudised inimestest mängureid võitnud pokkerit mängivast masinast. Miks peaks sellele uudisele tähelepanu pöörama?

  • foto
    Kristjan Port: Holland loobub häkkerite hirmus valimistel arvutite kasutamisest
    02.02

    Andmevahetusega seotud tehnoloogiate ja selle üldise mahu kasv on muutnud keskkonna äärmiselt keerukaks. Selles virvarris peitub halbade tegude tegemiseks mitmeid võimalusi, mida loomulikult ka tehakse. See toimub varjatult, millest tulenevalt toidavad avalikku arusaama hirmud, oletused ja Donald Trump.

  • foto
    Kristjan Port: McDonalds lahendas miinimumpalga probleemi
    01.02

    USA-s Californias paikneb kahe omavalitsuse piiri peal suur kaubanduskeskus. Argises elus ei pööra asjade sellisele seisule tähelepanu mitte keegi Santa Clara San Jose elanikest. Pood on pood sõltumata kliendi päritolust. Ometi tekitas sedamoodi paigutus huvitava sotsiaalmajandusliku eksperimendi.

  • foto
    Kristjan Port: lunavaraohvrite arv kasvab hüppeliselt
    31.01

    Ransomware ehk arvuti sisu kättesaamatuks muutmine ning seejärel hüvitise vastu juurdepääsu tagasi andmine on suhteliselt uudne ja tõhus kübekuriteo liik. Tõhusus tuleb sellest, et kurjategija kulutused on väikesed ja tema identiteet on kaitstud suhteliselt hästi.

  • foto
    Kristjan Port: e-kirjad soojendavad planeeti
    30.01

    Kuna inimesed tahavad, et internet oleks igal hetkel saadaval, peavad serverid töötama katkematult. Kuid kuna nad tahtmisest hoolimata ise seda kogu aeg ei kasuta, kulutavad serverid energiat, nagu parklas seisvad autod, mille mootor pidevalt töötab. See on raiskamine ja saastamine. Selliseid kurtmisi aga tähele ei panda, sest peame internetti väga oluliseks.

  • foto
    Kristjan Port: Kuust tõotab saada aasta moesõna
    26.01

    Alanud aasta võib kujuneda tehnoloogia vallas romantiliseks, sest üle tüki aja püüab inimkond külastada taas Kuu pinda.

  • foto
    Kristjan Port: kellest saab järgmine USA president?
    25.01

    USA presidendivalimised tõid esile huvitava probleemi. Valituks osutunud president ei meeldinud olulisele osale vabariiklastest. Vähesed uskusid, et ta võib valimised võita. Kuna Valgesse Majja pääsenu trumpas kõiki paremaks peetud kandidaate, tõstatub küsimus, kes oleks järgmine sobilik vabariiklane.

  • foto
    Kristjan Port: kübeke valeinfot kaitseb koos paari faktiga libauudiste eest
    24.01

    Kunagi ammu-ammu, kui kogukondade suurus oli kuni umbes 150 inimest, oli haigustel raske levida, sest 150 isiku seas pole kuhugile levida. Eriti kui keegi selle kätte ära sureb. Haigest püüti eemale hoida või halvemal juhul surid kõik need 150 inimest.

  • foto
    Kristjan Port: lähitulevik tõotab tuua sünteetilise liha ja prinditud majad
    23.01

    Pingetest tuvil ajastu tõttu muutub oluliseks määratleda arvamusavaldaja kuuluvus, olgu maailmavaate, poliitika, seksuaalse orientatsiooni vmt osas. Seda eriti sõnumite puhul, mis kirjeldavad muutusi.

  • foto
    Kristjan Port: mida teha tuldpurskava taskulohega?
    19.01

    Mida teha tuldpurskava lohega, kui see on nii armas? Samsung Note 7 oli taoline tuleohtlik partner. Paljud pidasid seda senistest parimaks kõneseadmeks. Entusiasmi jagus hetkeni, kuni telefonid süttisid põlema.

  • foto
    Kristjan Port: IT-hiiud laiendavad Suurbritannias vaatamata Brexitile oma valdusi
    18.01

    Suvel, palaval Brexiti-eelsel perioodil kõlas ühe Euroopa Liidust lahkumise hoiatusena, et eraldumise tagajärjel on kannatajaks tehnoloogiaettevõtted. Liidu liikmena jätkamist pooldas 277 Briti tehnoloogiaettevõtte juhi seas küsitluse tulemuste kohaselt 70 protsenti. Väljumist pooldas 15 protsenti. Ülejäänud olid kahevahel.

  • foto
    Kristjan Port: tühine foto võib muuta isikutuvastussüsteemi kasutuks
    17.01

    Reaalne elu on katkematu ideaalse ja võimaliku vaheline kompromisside protsess. Nii kirjeldas olukorda eelmise sajandi suurkuju Bertrand Russell. Tema ajaga võrreldes on saanud paljud soovide maailma parimad võimalikud variandid tänaseks reaalseks.

  • foto
    Kristjan Port: kas robotile peaks kehtima inimõigused?
    16.01

    Neljapäeval, 12. jaanuaril toimus Euroopa Parlamendi õigusasjade komitee istung, milles läbis kuuenda päevakorra punktina hääletamise raport tsiviilõigusest tulenevatest robootikaga seotud reeglitest. 22-leheküljeline raport valmis Luxembourgi saadiku Mady Delvaux' eestvedamisel eelmisel suvel. Raporti eesmärk on kaardistada seoses robotite kasutamisega tõstatuvaid õigusalaseid teemasid.

  • foto
    Kristjan Port: Ansip asub kaitsma eurooplasi liigse andmekogumise eest
    12.01

    Andrus Ansipi uus amet muutub peagi maailmale nähtavamaks, sest tema kureeritav töörühm kavatseb asuda Google'i, Facebooki, WhatsAppi, Microsofti jt suurte online-teenuste pakkujate sissetulekute kallale. Põhjuseks ei ole ahnus. Seetõttu võib eeldada tavakodanike positiivset suhtumist, sest eesmärgiks on eurooplaste privaatsuse tõhusam kaitse.

  • foto
    Kristjan Port: Norrast kaovad FM-raadiod
    11.01

    1999. aastal paigutati Tallinna teletorni esimene digitaalse ringhäälingu saatja, (inglise keeles Digital Audio Broadcasting ja lühendina DAB). Uus saatja alustas uue sajandi märtsis nelja Eesti Raadio programmi edastamist, 2005. aastal programmide edastamine lõpetati.

  • foto
    Kristjan Port: iPhone tõukas tehnomaailma uuele rajale
    10.01

    Steve Jobs ütles kümne aasta eest, et see on ülim digitaalne seade. Kõik seda ei uskunud.

  • foto
    Kristjan Port: analoogfotograafia taassünd tõstab ajaloolaste tuju
    09.01

    Esmaspäeval lõppeb maailmale uueks aastaks värskeimate tarbijale mõeldud elektroonikavigurite tutvustamise mess CES. Iga aasta alguses Las Vegases toimuvat tehnoloogia fookusüritust võib käsitleda ajalugu tegeva sündmusena, sest igal aastal püüab mõni uus asi muuta meie tulevikku, fikseerides samas mineviku, pannes paika, millest see edaspidi koosneb ehk mis kuulub minevikku.

  • foto
    Kristjan Port: robotite ja töötusega harjumise seitse sammu
    05.01

    Tehnoloogia arengu uurija Kevin Kelly avaldas hiljuti raamatu pealkirjaga ''Möödapääsmatu'', mille sisuks on meie tulevikku kujundava 12 tehnoloogiast tuleneva mõjuri tutvustamine.

  • foto
    Kristjan Port: Apple'it ähvardab raske autoõnnetuse tõttu kohtusaaga
    04.01

    Kahe aasta eest jõuluõhtul oli kahe tütre ja ema ning isaga ameerika pere sõitmas autoga ühel Texase maanteel, kui nad märkasid politseid, kes palus mingi kaugemal toimuva sündmuse tõttu neil auto peatada. Seda nad ka tegid. Järgmisel hetkel kihutas neile tagant sisse linnamaastur, mille kiirus ületas 100km/h.