Kristjan Port: uue sajandi autojuhid lõpetavad hullusärgis

(Foto: Ashley Jonathan Clements/Creative Commons)
Kristjan Port
19.10.2016 9:29
Allikas: Portaal

Mõne aasta eest lahkunud briti kirjanik James Graham Ballard märkis kunagi, et täielikult arukas maailmas on ainukeseks vabaduseks hullumeelsus. Oletades, et arukus vajab piisavalt andmeid, oleme võibolla sellise maailma poole teel.

Olgu näiteks püüdlused maailma kohta andmeid koguvate anduritega muuta autod arukateks liiklejateks. Toiming, milles pole inimest suutnud muuta lootustandvaks viimased sada aastat. Autodega juhtuvatest õnnetustest lasub süü inimese põhjustatud veal enam kui 90 protsendil juhtudest. Inimese vabastamine juhikohalt võiks õnnetusi vähendada, kuid mitte elimineerida. Selleks on maailm liiga keeruline ja juhuslik. Lisaks on masinatel omad probleemid nagu näiteks algoritmid, mis võivad lahendamatu valiku ees lihtsalt seiskuda.

Inimeselt autojuhtimise üle võtvate sõidukite nõrkuse näitena kasutatakse populaarset dilemmat, milles peab asjade ootamatult kujunenud halva seisu tõttu masin valima, kas keerata vasakule ja sõita kaljult alla, hukates reisilised või siis keerata paremale, tuues ohvriks juhuslikult sinna sattunud ema lapsega. Juhul kui sõiduki loogika eelistab vältida kokkupõrget süütu teeääres viibinud ohvriga, peab sõiduki ostja või klient otsustama, kas tema tahab kasutada teenust, mis eelistab omaniku või teenuse kasutaja hukku.

Ballardil oli ilmselt õigus, sest inimene vabandaks end taolises olukorras vastutusest vabastava meeltesegadusega. Mercedes-Benz teatas, et nemad on oma autode suhtes valiku teinud ja kavatsevad turule toodavate autonoomsete sõidukite juhtprogrammi käskida kaitsma sõidukis viibijaid. Selline valik võib paista küüniline, sest teadupärast pole jalakäijad autoostjad ja nende puudutatud tundeid võib automüüja ignoreerida.

Autotootja ametlik selgitus rajaneb oletusele, et neile on eelistatavam päästa ohuolukorras see osapool, kelle üle neil on suurem kontroll ja selleks on autos viibiv reisija. Sõnades väljaütlemata põhjenduseks jääb sundolukord, milles püüab mõni hullunud jalakäia teadlikult autot ohustada, et see kahjustaks siis jalakäijat kaitsva valikueelistuse puhul noobli auto reisijat.

Kusjuures hulluks võib minna ka tavapärane liiklusolukord. Suve lõpus leidis USA-s aset surmaga lõppenud avarii Tesla uue põlvkonna elektriauto juhiga. Juhtumi teeb eriliseks sõiduki mudelis sõitu osaliselt korraldanud autopiloot. Tegemist on testimisfaasis lisaga, mida saavad soovijad kasutada omal riisikol. Sisuliselt on tegemist nutika kaarti ja liiklusmärke lugeva kiirushoidjaga, mis püüab hoida nii juhi antud sõidukiirust kui ka sõidurada.

Antud juhtumis kombineerusid ettenägematuks ja hukatuslikuks probleemiks kaks asjaolu. Esimene oli tavalisemat laadi, kui 15 meetri pikkune mustikaid täis haagisega veoautojuht otsustas sooritada kiirteel manöövri. Teine probleem oli seotud sõnavalikuga, kuna Tesla nimetab keskmisest šikimat kiirushoidjat ''autopiloodiks''.

Tänu semantikas peituvale isejuhtimise lubadusele lasi juht osa tähelepanust uitama millelegi liiklusvälisele ega suutnud suure auto manöövrile reageerida. Sama ei osanud oma piiratud algoritmidega ohutust tagavaks manöövriks tõlgendada ka auto tarkvara ja juhtum läheb kirja konservatiivse automaailma ning erksa infotehnoloogia algava kooselu traagilise õppetunnina.

Saksamaa transpordiminister on väidetavalt pöördunud Tesla poole avaldusega, et see loobuks autopiloodi funktsiooni reklaamimisest, kuna see võib põhjustada autojuhtides valvsuses ohtlikku järeleandmist. Täpsemalt palunud minister loobuda sõna ''autopiloot'' kasutamisest.

Kirjanik J.G Ballard vastas 1971. aastal küsimusele, kuidas ta koondaks ühte lausesse viimast veerandit käiva sajandi, et selleks oleks mees sõiduautoga sõitmas kiirteel teadmata sihtpunkti poole. Selles oleks kõik modernse aja elemendid kiirusest, draamast, agressioonist, reklaamitud heaolust, inseneeriast ja masstootmisest ning ühisest liikumise kogemusest keset signaalide rohket maastikku. Meie sajandi pildis on auto alles, aga selle juht on arvatavalt hullusärgis.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar