Kristjan Port: kelle mobiilirakendusest näeb elu viimast sõitu?
Öeldakse, et enne koidikut on taevas kõige pimedam. Kuigi väide ei pea looduses esinevate haruldaste atmosfäärinähtuste tõttu alati paika, on allegooriana tegemist absoluudiga. Inimene ihkab ja ilmselt vajab lohutust. Eriti kui tal on raske.
Raske on näiteks tänu liiklusõnnetustele. Vaadakem suurt ja autorikast riiki, milles paistab muresignaal paremini välja. Esialgu tundub pilt ilus. USA-s on viimase poole sajandi jooksul surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arv süstemaatiliselt ja kordades vähenenud. Optimismist kantuna avaldas sealne liiklusohutuse eest vastutav ametkond isegi liiklussurmade lõpliku elimineerimise tegevuskava. Ohutuma liikluse nimel tehtud pingutused muu hulgas paremate teede, ohumate autode ja põhjalikuma sõidukoolituse näol jätsid mulje kordaminekute jätkumisest kuni viimaste aastateni.
Eelmisel aastal leidis aset ootamatu tagasilöök. Surmajuhtumite arv liikluses sooritas üllatusliku hüppe. Purunenud autodest surnukuuri toimetatute arvu tõus oli viimase viiekümne aasta rekord. Juhtunu polnud erand, vaid uus trend, sest käesoleva aasta esimeses pooles trumbati seegi näitaja juba enam kui 10 protsendiga. Huvitav, mis jõud suudab seista vastu ja vähemalt osaliselt põrmustada senise liiklusohutuse nimel tehtud pingutused?
New York Timesist leiab ühe taolise juhtumi kirjelduse. Viie hukkunuga õnnetus leidis aset oktoobri lõpus. Traagilise olukorra rullumise kohta on olemas modernne tõend – Snapchati video. Roolis olnu jaoks oli tegemist teise ja samas viimase taolise tõendusmaterjaliga. Eelmine pärineb aasta tagant, kui oma sõitu filminu kihutas otsa Uberi taksole ja põhjustas selle juhile raske kehalise trauma. Kas süüdi on juht või kaasaegne äpp?
Juhtunus ei tasu ääsida ühe indiviidi ega konkreetse rakenduse kallal, sest taustal hargneb mõlemast suurem nähtus. Kusjuures keegi ei otsi halva tegemiseks võimalusi. Juhtum tuletab lihtsalt meelde, et tehnoloogia ei hooli millestki. Ka mitte sellest, kui sünnib midagi head. Idanev hea või halb on seotud ikka vaid inimese ja tema valikutega.
Autode valmistajad otsivad jätkuvalt uusi mooduseid kliendi vajaduste rahuldamiseks. Iga kaasaegsem sõiduk omab telefoniga ühenduvat tarkvara. Mõnes autos on isegi internet. Mida aeg edasi, seda rohkem pingutab auto olla juhi abiline tema meedia- ja sidevajaduste rahuldamisel. Roolis saab rääkida telefoniga, küsida infot ja sõidujuhiseid, dikteerida sõnumeid, lasta neid endale ette lugeda, paluda laulda laulukest jne. Sõites saab teha tööd või hoolitseda oma kohast sotsiaalvõrgustikus, seahulgas laadida üles juhtumeid oma elust, nagu näiteks spidomeetri näitu.
Enamus sellest tundub olulisele osale turust hea ning vajalikuna, mõnedele isegi veel liiga vähesena. Õnnetuseks on igal hüvel oma hind ja USA kindlustusseltside hinnangul on need head asjad liiklussurma juhtumite tõusu peamiseks teguriks.
Kas selles olukorras saab appi võtta mõistuse? Näiteks kokku leppida reeglites, kuidas tohib autojuht uusi tehnilisi võimalusi ohutult kasutada. Vastuse küsimusele leiab juba olemasolevatest liiklusreeglitest kinnipidamisest. Inimene tahab olla vaba ja lubab endale teatud vabadust igasuguste kitsendavate reeglite tõlgendamisel. Eriti siis, kui tal on vastav tuju ja mõistuse kainem ning aeglasem osakond on näiteks väsinud. Viimasele antakse ülesandeid peamiselt kriisiolukorras. Juhul kui pea on veel alles.
Suures pildis tähendab see olukorra halvenemist piirini, milles ületab kahju kasu. Nii siis kaobki enne koidikut ka Kuu ja ollakse suures pimeduses. Vajame kannatust ja mõningast enesedistsipliini nägemaks, kas selles loos on uue alguseks autonoomsed sõidukid. Kahjuks ei piisa sellest garantiiks, sest keegi vist ei saa mõjutada neid teistes autodes enda pildistajaid.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal