Kristjan Port: Twitter ootab optimislikke kosilasi

(Foto: Uncalno Tekno/Creative Commons)
Kristjan Port
28.09.2016 9:48
Allikas: Portaal

Twitteri kohta leiab arvukalt arvamusi. Ametlikult on tegemist reaalajas avaliku eneseväljenduse ja vestluse platvormiga. Kui küsida, kuidas keegi seda keskkonda oma kogemuse põhjalt kirjeldab, kuuleb vastuseks, et see on sidepidamise vahend, infoallikas, arvamuskeskkond ja siis on neid, kes kasutavad seda poliitika tegemiseks, asjade müügi edendamiseks jne.

Võiks ju arvata, et kõik kasutusviisid on lisaks 300 miljonile kliendile kasulikud ka teenuse omanikele. Ometi ei pea viimane paika. Teenus sai kevadel kümneaastaseks ega pole suutnud nende aastatega kasumit teenida. Otse vastupidi, viimase viie aastaga on raha põlenud kahe miljardi USD eest, andes raha tulle lisajatele tagasi vaid lootuste soojust.

Optimistidest pole seni puudust olnud, sest Twitter on viimased kolm aastat olnud börsil kaubeldav. Börsil räägitakse müügiahela nn viimasest rumalast, kelle kätte jäävad väärtuse kaotanud aktsiad. Twitteri puhul on aktsia väärtus jätkuvalt langenud, makstes 2014. aasta kevadel 69 USD ja suvel oleks sama väärtpaberi saanud 14 USD eest. Võibolla on viimasest rumalast siiski vara mõtelda ja õigem oleks näha investoreid kui optimismi andureid.

Kõrvutuseks, Google’il täitus teisipäeval 16 aastat ja see firma on enamuse tegutsemise ajast olnud kasumlik. Twitteri viimase kümne aasta jooksul on Google tootnud igal aastal aktsionäridele aina rohkem raha. Näiteks 2006. aastal teenis iga aktsia peeaegu viis dollarit ja jooksval aastal on see juba üle 25 dollari.

Twitterile heidetakse ette, et teenus pole kümne aastaga suutnud välja kujundada oma põhiolemust ja ühese sihi puudumise või alternatiivsete sihtide paljususe tõttu on olnud väga keeruline rakendada seda rahavankri ehk toimiva ärimudeli ette. Aasta eest kutsuti firma tüüri juurde tagasi selle asutaja Jack Dorsey lootustega, et sünnitaja säde pole temas kadunud ja selle saab puhuda uueks arenguleegiks. Paraku olukord oluliselt ei paranenud.

Küll aga on säilinud omamoodi optimism. Usk, et avaliku ning lakoonilise eneseväljenduse ja vestluse platvorm on inimestele vajalik ja kui leitakse õige rakendamise viis, siis ulatuvad teenuse näpud ka kliendi rahakotini. Optimismi kinnitab eelmisel nädalal levima hakanud kuulujutt, nagu oleks omanikud valmis Twitteri edasi müüma. Uudise peale tõusis Twitteri aktsia hind 21 protsenti. Arvestades, kui kauge on kuulujutt sellest, et sünnib reaalselt garanteeritud positiivne muutus, iseloomustab sündinud olukord juba nimetatud optimismi, mille järgi ükskõik kes peale olemasolevate peremeeste suudab firmas peituva potentsiaali teenima panna.

Lausa ''ükskõik kellest'' jutt siiski ei käinud. Esialgu mainiti Google’it haldavat Alphabeti ja tarkvara kui teenuse ning pilverakenduste platvorme pakkuva Salesforce nimesid. Alanud nädalal lisandus veel Walt Disney Co. Esmaspäeval keeldus peadirektor Dorsey kuulujutte kommenteerimast. See paistis spekulantide isu vaid kergitavat ja huvi Twitteri aktsiate ostu vastu kergitas selle väärtust veelgi.

Kolm teineteisest oluliselt erinevat kosilast toidavad fantaasiat, milliseks oleks võimalik Twitter muuta. Kas sellega saaks pakkuda reklaame, nagu seda teeb Google? Või arendada elukestva õppimise teenuskeskkonnaks kuni ajakirjandusega konkureeriva reaalajas uudiste vahendajani? Kuid miks mitte muuta senine lühisõnumite ja eneseväljenduse teenus meedia platvormiks, mille kaudu saab müüa vaatajakohti spordivõistlustele, filmidele ja kõigele muule sisule, mida pakub Disney?

Tegelikult tahaks Twitterit ka Facebook. Ent kuna nad tegutsevad ühises sotsiaalmeedia sfääris, siis ei laseks ilmselt USA ega EL-i valvurid konkurendi alla neelamisega monopoolsel ettevõttel sündida. Ent mida teeksid sina? Õige vastuse eest on võimalik teenida miljon dollarit või isegi rohkem.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kristjan Port: mida teha tuldpurskava taskulohega?
    19.01

    Mida teha tuldpurskava lohega, kui see on nii armas? Samsung Note 7 oli taoline tuleohtlik partner. Paljud pidasid seda senistest parimaks kõneseadmeks. Entusiasmi jagus hetkeni, kuni telefonid süttisid põlema.

  • foto
    Kristjan Port: IT-hiiud laiendavad Suurbritannias vaatamata Brexitile oma valdusi
    18.01

    Suvel, palaval Brexiti-eelsel perioodil kõlas ühe Euroopa Liidust lahkumise hoiatusena, et eraldumise tagajärjel on kannatajaks tehnoloogiaettevõtted. Liidu liikmena jätkamist pooldas 277 Briti tehnoloogiaettevõtte juhi seas küsitluse tulemuste kohaselt 70 protsenti. Väljumist pooldas 15 protsenti. Ülejäänud olid kahevahel.

  • foto
    Kristjan Port: tühine foto võib muuta isikutuvastussüsteemi kasutuks
    17.01

    Reaalne elu on katkematu ideaalse ja võimaliku vaheline kompromisside protsess. Nii kirjeldas olukorda eelmise sajandi suurkuju Bertrand Russell. Tema ajaga võrreldes on saanud paljud soovide maailma parimad võimalikud variandid tänaseks reaalseks.

  • foto
    Kristjan Port: kas robotile peaks kehtima inimõigused?
    16.01

    Neljapäeval, 12. jaanuaril toimus Euroopa Parlamendi õigusasjade komitee istung, milles läbis kuuenda päevakorra punktina hääletamise raport tsiviilõigusest tulenevatest robootikaga seotud reeglitest. 22-leheküljeline raport valmis Luxembourgi saadiku Mady Delvaux' eestvedamisel eelmisel suvel. Raporti eesmärk on kaardistada seoses robotite kasutamisega tõstatuvaid õigusalaseid teemasid.

  • foto
    Kristjan Port: Ansip asub kaitsma eurooplasi liigse andmekogumise eest
    12.01

    Andrus Ansipi uus amet muutub peagi maailmale nähtavamaks, sest tema kureeritav töörühm kavatseb asuda Google'i, Facebooki, WhatsAppi, Microsofti jt suurte online-teenuste pakkujate sissetulekute kallale. Põhjuseks ei ole ahnus. Seetõttu võib eeldada tavakodanike positiivset suhtumist, sest eesmärgiks on eurooplaste privaatsuse tõhusam kaitse.

  • foto
    Kristjan Port: Norrast kaovad FM-raadiod
    11.01

    1999. aastal paigutati Tallinna teletorni esimene digitaalse ringhäälingu saatja, (inglise keeles Digital Audio Broadcasting ja lühendina DAB). Uus saatja alustas uue sajandi märtsis nelja Eesti Raadio programmi edastamist, 2005. aastal programmide edastamine lõpetati.

  • foto
    Kristjan Port: iPhone tõukas tehnomaailma uuele rajale
    10.01

    Steve Jobs ütles kümne aasta eest, et see on ülim digitaalne seade. Kõik seda ei uskunud.

  • foto
    Kristjan Port: analoogfotograafia taassünd tõstab ajaloolaste tuju
    09.01

    Esmaspäeval lõppeb maailmale uueks aastaks värskeimate tarbijale mõeldud elektroonikavigurite tutvustamise mess CES. Iga aasta alguses Las Vegases toimuvat tehnoloogia fookusüritust võib käsitleda ajalugu tegeva sündmusena, sest igal aastal püüab mõni uus asi muuta meie tulevikku, fikseerides samas mineviku, pannes paika, millest see edaspidi koosneb ehk mis kuulub minevikku.

  • foto
    Kristjan Port: robotite ja töötusega harjumise seitse sammu
    05.01

    Tehnoloogia arengu uurija Kevin Kelly avaldas hiljuti raamatu pealkirjaga ''Möödapääsmatu'', mille sisuks on meie tulevikku kujundava 12 tehnoloogiast tuleneva mõjuri tutvustamine.

  • foto
    Kristjan Port: Apple'it ähvardab raske autoõnnetuse tõttu kohtusaaga
    04.01

    Kahe aasta eest jõuluõhtul oli kahe tütre ja ema ning isaga ameerika pere sõitmas autoga ühel Texase maanteel, kui nad märkasid politseid, kes palus mingi kaugemal toimuva sündmuse tõttu neil auto peatada. Seda nad ka tegid. Järgmisel hetkel kihutas neile tagant sisse linnamaastur, mille kiirus ületas 100km/h.

  • foto
    Kristjan Port: Prantsusmaa asus kaitsma töövõtjate isiklikku aega
    03.01

    Tehnoloogia areng muudab senise elu korraldust ja muutuste teel tõstatab rea küsimusi. Näiteks, kas islamiusulisel on sobilik WC külastamise ajal kasutada nutitelefoni, et tõhustada ajakasutust ja klaarida Facebooki uuendamise ajal mitu asja ühe korraga. Vastust sellele küsimusele peab otsima internetist, sest vanades ürikutes puuduvad viited moodsale tehnoloogiale.

  • foto
    Kristjan Port: isesõitvad autod pikendavad organi ootejärjekordi
    02.01

    Levinud meeleolude põhjal iseloomustasid lõppenud aastat ebameeldivad üllatused. Heade uue aasta soovide kiuste kõlavad needki paljudele õõnsatena ja on pigem omakorda eesootava suhtes äreva vestluse käivitajaks. Samas peaks ju kõige halva keskel kellelgi hästi minema.

  • foto
    Kristjan Port: ilus elu on juba järgmisest nädalast aasta võrra lähemal
    29.12

    Taani Parlamendi liige Ida Auken avaldas Maailma Majandusfoorumi leheküljel oma nägemuse tulevikust. Ida elab ÜRO hinnangul kõige õnnelikumas riigis.

  • foto
    Kristjan Port: kas elu koos robotiga käib perekonna- või kooseluseaduse alla?
    28.12

    Kuulus matemaatik, loogik ja analüütilise filosoofia rajaja Bertrand Russell pärjati 1950 aastal Nobeli preemiaga kirjanduses. Preemia määranud komisjon märkis auhinda põhjendades, et Russell on arendanud oma mitmesuguste ja oluliste kirjutistega humanitaarseid ideaale ja mõttevabadust.

  • foto
    Kristjan Port: California uued energiasäästu nõuded tõotavad tuua tulu ka Maarjamaale
    27.12

    Eelmisel aastal kulus Eestis elektrienergiat suurusjärgus 8,1 TWh. See näitaja sisaldab umbes 2,8 protsenti võrgukadusid 399 GWh näol.

  • foto
    Kristjan Port: kuidas suhtuda jõuluimesse?
    22.12

    Huvitav, kui tihti kuuleb jõuluvana luiskamist. Milline kingiküsija suudab maha suruda kiusatuse jätta endast tegelikkusega võrreldes paremat muljet? Küsimus on huvitav seoses jõulumehe enda tõelisusega. Nii võib küsimuse ümber sõnastada. Kas valetajale võib valetada? Ja siis peab veel küsima, kuidas olla, kui valetaja räägib tõtt.

  • foto
    Kristjan Port: nimekomisjonide needus ehk miks Chuck Norrisest silda ei saanud
    2016

    Ungaris on kaks pealinna. Üks neist oli kunagi ametlik pealinn ja kandis nime Buda, teine oli suurem ja uhkem linn nimega Pest, mida peeti hiljem tegelikuks pealinnaks. Kahte linna eristab Doonau jõgi. Tänaseks ühendavad linnu mitmed sillad ja pealinna nimeks on Budapest.

  • foto
    Kristjan Port: vabaturust on saamas arengu pidur
    2016

    Kapitalismi sisuks on kaupade ja teenuste vaba liikumine ning kahe osapoole, müüja ja ostja huvide kaitse. Majandusteadlane Milton Friedman võrdleb olukorda inglise keelega. Keegi ei ole käskinud rääkida ühelgi inimesel just nii. Kuid omavahelistes suhtlustes kujunesid välja osapooltele kasulikul moel sõnad ja keel ja grammatika, keel arenes, kasvas ja muutus läbi vaba turu.

  • foto
    Kristjan Port: kas holokaust... ehk kuidas inimkonna peeglist lõplikku tõde otsitakse
    2016

    Tokyo ülikoolis uuriti probleemset 60-aastast patsienti, kellel oli diagnoositud kuue aasta eest verevähk. Ta sai ravi ja oli elus, aga üha halveneva tervisega. Arstid ei saanud aru, mis võis olla halva olukorra põhjustajaks, sest tavaliselt oli sama ravi edukas.

  • foto
    Kristjan Port: isu nutikellade järele kipub kaduma
    2016

    Banketil juhtub tihti nii, et kohale saabunud ja ilmselt pisut näljaste külaliste hordid vallutavad vastava märguande peale toitu pakkuvad lauad. Mõni minut hiljem taandub parv varblasi erinevast nasvärgist täis taldrikutele kogutut kuhugi nosima.

  • foto
    Kristjan Port: vaata enne lastega kurjustamist peeglisse
    2016

    Vaevalt, et soovid temaga kohtuda, sest tema on see, kes sind kõige sagedamini alt veab. Lisaks kiusab ta sinu lapsi.

  • foto
    Kristjan Port: sõnadel on kaalu ehk kuidas Apple Samsungi kollitas
    2016

    Sõnadel on kaal. Mõnikord piisab inimese saatuse üle otsustamisel ühe sõna valikust. Olgu näiteks kohtulugu USA-st, milles püüdsid vannutatud isikud teha vahet sõnadel ''pahatahtlik'' ja ''kuritahtlik''. Sellest sõltus omakorda otsus, kas kohtualusele esitatakse süüdistus surma põhjustamises või mõrvas.

  • foto
    Kristjan Port: Apple pööras pilgu isesõitvate autode poole
    2016

    Alustavate iduettevõtete ja juba turul tegutsevate suurte firmade erinevuseks pidavat olema nende elu mõtestav ajamääratlus.

  • foto
    Kristjan Port: Nokia seiklused pole lõppenud!
    2016

    Tüüpilises muinasjutus on olemas algus ja lõpp. Ajamärkide vahele paigutub lummutuslik keskkond, müstiliste võimetega tegelased, heade ning pahade osalusele rajanev võtmeprobleem ja see algab tavaliselt sõnadega ''elasid kord…''.

  • foto
    Kristjan Port: inimkonda ähvardab bensiinipüstoli hoidja saatus
    2016

    Mis juhtub, kui suur hulk vähest koolitust nõudvaid töökohti lühikese ajaga ära kaovad? Lisaks hetkelisele ebamugavusele käivitub sotsiaalne arenguhüpe, kui lapsevanemad edastavad võsudele õpetlikud sõnad, et püsivamat töökohta soovides pead õppima.

  • foto
    Kristjan Port: autotööstuse harmoonia näitab telefonitootjatele eeskuju
    2016

    Euroopa Liidu liikmesriikides muutub igal aastal prügiks hulganisti telefonilaadijaid. Probleem pole niivõrd selles, et iga telefoniga tuleb kaasa uus. Häda tuleb sellest, et erinevate telefonide jaoks loodi erinevaid ja omavahel mitte kokku sobivaid laadijaid.

  • foto
    Kristjan Port: bürooneedus ründab taas
    2016

    Alles suhteliselt hiljuti tootis tüüpiline tööline midagi materiaalset, käegakatsutavat. Räägiti tootlikust tööst. Lõviosa veetsid tööpäeva mõnes vabrikus. Koos sotsiaalse arenguga liikus taoline kallis ja energiamahukas tootmine riikidesse, kus alles kavatseti areneda. Vahepealse etapi läbimiseks võtsid nad eeskujudest malli ja asusid tegema edukate vabrikutöid.

  • foto
    Kristjan Port: tehisintellekt lahterdas inimesi näo järgi kurjategijateks
    2016

    Inimestele piisab tihti lühiajalisest pilgust, et anda teisele isikule hinnang. Inimesi on palju ja olemise viise samuti. Ometi kiputakse alateadlikult jagama võõraid suhteliselt loetud kategooriatesse. Näiteks kas meeldib või mitte, kas tundub intelligentne või ei, kas on avatud või suletud jne. Üheks harjumuseks selles reas on määratleda võõrast potentsiaalse kurjategijana.

  • foto
    Kristjan Port: IT-ettevõtted tunnevad autistide vastu üha suuremat huvi
    2016

    Tosin aastat tagasi avastasid USA teadlased elektroonikaseadmetest tekkiva tolmu, mis koosnes elektrienergias kümblevate elektroonikakomponentide süttimist takistavad, kuid inimese kesknärvisüsteemile ohtlikest kemikaalidest. Samasse aega paigutusid tähelepanekud, et Räniorus oli paarikümne aastaga autismispektri häiretega laste arv kasvanud 12 korda.

  • foto
    Kristjan Port: turvatunde puudumine räsib interneti hinge
    2016

    Sa kuulud vanemasse generatsiooni. Omad madalamat haridust. Oled vaene. Elad maarajoonis. Oled naissoost, aadressiks Aafrika. Suure tõenäosusega ei ole sa siis ka internetikasutaja.