Kristjan Port: laisklemist tuleb õppida
Tulevikust nägemisega seoses leiab kultuuriruumist õpetlikke sõnu peamiselt katsetuse enda kohta. Enamus laidavad katsed ühel või teisel moel maha. Need, kes ennustavadki, satuvad hiljem naerualusteks. Enamasti põhjusega.
Seetõttu ei tasu liigselt üritada, aga natukene ju võiks, näiteks vaadates uue päeva alguse poole. Sealt leiab Jaapani. Siinse kommentaari kontekstis peab lisama, et taaskord. Ja seda põhjusega, sest Jaapan on tehnoloogiliselt arenenud riik, kellelt on mõndagi õppida. Värskeima põhjuse annab BBC-s avaldatud artikkel depressiivsete Jaapani noorte teemal. Mida rohkem analoogseid artikleid Jaapanist lugeda, seda tugevamaks muutuvad sotsiaalsete protsesside mustri kontuurid, mis korduvad samaaegselt või mõningase hilinemisega teisteski tehnoloogiliselt arenenud riikides.
Jaapanlanna Mariko Oi kirjutatud ülevaates püütakse säilitada optimismi, et küll läheb paremaks. Kuid eks otsustage ise. Alustada võib noorte, 13- kuni 29-aastaste jaapanlaste küsitlusest, milles tunnistasid ligi 80 protsenti, et nad olid küsitletaval nädalal depressioonis. Kolmandik arvas, et nad ei ole õnnelikud ka neljakümneselt. Seega ei käi jutt juhuslikust pahast nädalast, vaid noorte elu osaks olevast depressiivsest protsessist.
Vaevalt, et keegi sellist elu tahaks. Seega tekib küsimus, mida on seal valesti tehtud ja kas meie oleme sarnasel rajal? Esialgu võib jääda mulje, et kaugel sellest, kuna vaata, kuidas nad oma põlvkondi nimetavad! Läänelikumas tegevusruumis ollakse harjunud nimetama viimaseid põlvkondi XYZ, aga Jaapanis kasutatakse nimetusi nagu „töövõtu jääaja“ ning „lõõgastunud“ ja „valgustunud“ põlvkond.
Jaapani sõnakuuleliku ja kõrge distsipliiniga koolitee lõpetajad algatavad tööotsimise hooaja. See on periood, kui rõhutatult konservatiivses tumesinises või mustas kostüümis noored toimetavad tööandjate uste taga, et edastada neile oma käsitsi kirjutatud CV. Jaapanis usutakse, et käsitsi kirjutatud tekstist on võimalik välja lugeda kandidaadi isikuomadusi. Musta rõivastunud noor käib läbi mitusada tööandjat. Kui tööd oleks saadaval, siis piisaks ilmselt vähemastki.
Seetõttu tuntakse kaheksakümnendatel sündinud ülikooli lõpetanute ja majanduslanguse ajal tööjõuturule sisenenute generatsiooni „töövõtu jääaja“ esindajatena. Nemad on omakorda pannud aluse „kõrvaletõmbunutele“, kes on tööle pääsemise tulutust ette aimates sulgunud aastateks oma tuppa ja keelduvad sealt väljumast. Neid peamiselt arvutite ja mängude loodud virtuaalmaailma põgenenuid tuntakse ka kui hikikomorisid.
Seda põlvkonda, kes tunneb Jaapanit vaid majanduslanguses, nimetatakse mõnikord ka „valgustunuteks“, sest nad on saanud aru, et midagi pole loota. Nagu Mariko Oi sõnastab, nad ei looda ei rikkust ega seksi. See asjaolu õõnestab rahva juurdekasvu ning kujundab poliitikaid vanema generatsiooni huvides. Paraku vajab vananev jaapanlane sotsiaalseid teenuseid, mida on inimeste puuduses hakatud andma robotitele. Seetõttu on Jaapan maailma juhtivaid robotivalmistajaid.
See sunnib küsima, kas laste asemel robotirikkaks olemine on soovitav arengusuund? Kõrgtehnoloogilises ja automatiseeritud Jaapani töökeskkonnas rabavad inimesest töötajad tööd teha ilma puhkuseta. Riikliku statistika järgi ei võta pooled töötajad puhkust välja, sest kardavad töö kaotada. Olukord on muutnud nii hulluks, et töökohal kurnatusest suremine ehk karoshi on hakanud levima vanematelt töötajatelt noorematele, keda ei kaitse enam isegi tugevam tervis. Sellises kontekstis pole depressiivsuse pealetung noorte ega ka vanemate jaapanlaste seas üllatav.
Depressiivsete noorte põlvkonda iseloomustab soovimatus riskida. Nad ei soovi minna välismaale õnne proovima. Jaapani uus haridusvisioon loodab kooli abil noorte suhtumist muuta ja motiveerida neid minema välismaale õppima. Siin tuleme meie neile appi ja õpetame, kuidas olla laisemad. Seda heas ja konstruktiivses mõttes, „aeglase toidu“ näitel, ilma „aeglase töö“ ja puhkuse kui moraalse kohustuse väärtustamiseta oleme teel Jaapaniks.
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal