Kristjan Port: Google loodab kaitsta jalakäijaid kärbsepaberiga
Isejuhtivate autode tänavale saabumist oodates tasub varakult alustada uue elukorralduse planeerimisega.
Garaažiomanikele tekib juurde uus varjualune, millest võib ehitada näiteks ruumi kodustele harrastustele. Iseenda eest hoolitsevat autot pole enam vaja omada, vähemalt mitte hoida garaažis amortiseerumas. Selline auto on parkimise asemel tõenäoliselt kedagi sõidutamas, tagades investeeringule maksimaalse tulususe. Sinul aga on autoostu jagu vaba raha millegi parema peale kasutamiseks, kui auto omamine.
OECD hinnangul muutuvad ebavajalikuks 90 protsenti autodest. Samal ajal saavad sõita kõik, sest vajadus juhiloa järele kaob ära. Parkimiskohad ei vabane vaid koduhoovidest, sest kõige kallimad parkimispinnad asuvad kaupluste juures. Eelmisel aastal tutvustatud uuringu põhjal lisavad parklad poodide jaehindadele umbes ühe protsendi võrra hinnalisa. Kaupluste parklate kasutuse vajaduse vähenemise tulemusel vabaneb umbes 80 protsenti pinnast millegi muu rajamiseks. Euroopa mastaabis keskmise suurusega linnas vabaneks parkivate autode alt umbes 410 jalgpalliväljaku suurune maa-ala.
Isejuhtivate robotautode puhul peaks juhtuma palju positiivset. Kuid igal heal nähtusel on oma varjupool. Tõenäoliselt kaob koos autodega palju töökohti. Kui aastal 2010 ületas maailma autode arv esimest korda miljardi sõiduki piiri, siis sellest 90 protsendi ära kaotamine tooks tänavatele hulganisti jalakäijaid. Kui inimene teeb autoavarii, räägitakse eksimusest. Kui seda teeb robotauto, otsitakse süüdlast lähtudes hoopiski teistest põhimõtetest. Süüdi on auto loonud firma ja selle tarkvara programmeerinud isikud.
Järelikult sünnib isejuhtivate autode tootjatele uut tüüpi riski, erinevalt tänastest autode valmistajatest. See on autoavariis süüdi olemisega kaasnevate pahanduste risk. Ilmselt muutub kannatanute profiil autos viibijatest rohkem auto alla jäänute kahjuks. Autot on sõitjate jaoks lihtsam ohutuks muuta, sest nende asukohta ja keskkonda saab kontrollida. Kui tänavatel hakkavad liikuma aga autovõõrad ja vähese liikluskogemusega isikud, kasvab autovalmistajatele vastutus tagada autoga kokkupõrkesse sattunute ohutus.
Mõned tänaste autode valmistajad on hakanud jalakäijatega avariide ohutuse pärast rohkem muretsema, lisades autole väliseid õhkpatju või arendades avariijuhtumile reageerivat kapotikaane automaatikat. Inimesed ei jää niivõrd auto alla, kuivõrd auto sõidab inimese alla, paiskab ta koheselt õhku või annab lennuhoo järsu pidurdamise tulemusel. Suur osa vigastustest tulenevadki õhku lennutatud, ootamatu ja tugeva löögi tulemusel keha üle kontrolli kaotanud inimeste maha kukkumise tagajärjena.
Isejuhtivate autode valmistajate seas kõige enam tähelepanu ja avalikkusele teadaolevaid edusamme teinud Google tuli välja uudse, avariisse sattunud jalakäijaid kaitsva ideega. Idee polegi tegelikult väga uus. Seda on varem kasutatud nii rotilõksudes kui ka kärbeste püüdmisel, mille patenteeris autoarendaja uudses kasutusviisis. Firma kasutas leiutise töö põhimõtet kirjeldades isegi väljendit ''inimese kärbsepaber''.
Uue tehnilise lahenduse järgi püüab auto kapotile kukkunud inimese liimi külge kinni, takistades tema võimalikku õhulendu koos ohtliku kukkumisega. Liimjas geel asub õhukese, kokkupõrkel puruneva kihi all ja hoiab ohvrit kapotil kuni auto seiskumiseni. Loodetavasti saab viga saanud inimese auto küljest kiiresti lahti juhul, kui tekib vajadus tema haiglasse toimetamiseks. Samas võib õnnetuse ohvri kinniliimimises näha ka omamoodi asendit fikseerivat omadust kuni vigastuste selgitamiseni. Google ei kirjelda patendis liimi omadusi, ega informeeri, kas selline aine on juba olemas. Kuid mõte loeb!
Nagu öeldud, tänavatele isejuhtivate autode saabumist oodates tasub varakult alustada uue elukorralduse planeerimist. Sealhulgas garderoobi sisustamist, sest muutuvad tõenäoliselt koos autode turvalisuse kasvuga inimesed hooletumateks ja avariid, isegi kui nende ohtlikkus väheneb, leiavad nad endale auto külge kleepunud üleriiete näol uue ohvri.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal