Kristjan Port: nimekas Harvardi matemaatik hoiatab suurandmete eest

(Foto: Bill Dickinson/Creative Commons)
Kristjan Port
18.10.2016 9:24
Allikas: Portaal

Harvardi ülikooli ametlik häälekandja Harvard Gazette tutvustas hiljuti aastaid väärtpaberite põllul matemaatiliste tööriistadega agronoomi ametit pidanud matemaatiku mõtteid.

Kokkusaamise põhjuseks oli matemaatiku äsja avaldatud raamat kogemustest, mida õpetas talle tööga avanenud maailm. Investeeringutest väärtuse sünnitamise püüdluste nimel maailmas leiduvaid võimalusi ja riske matemaatiliselt kirjeldada püüdvaid kvantitatiivseid analüütikuid tuntakse ringkondades lühendi quant’ kaudu. Nende hulka kuulus Harvardis matemaatikat õppinud ja lõpuks doktori kraadi kaitsnud Cathy O’Neil.

Võiks arvata, et Cathy põleb soovist rääkida uutele üliõpilastele ja kogu maailmale, milliseid rahaturgusid liigutava ''nähtamatu käe'' reflekse ta on aastate jooksul välja peilinud. Raamatupoe eneseabi osakonna köidetega tema raamat riiulipinna nimel siiski ei võistle. Raamatu sisust saab aga aimu pealkirja järgi, mille esimene pool on inglise keelses intrigeeriv sõnamäng: ''Weapons of Math Destruction''. Pealkirja laiendi võib tõlkida ''ehk kuidas suurandmed suurendavad ebavõrdsust ja ohustavad demokraatiat''.

Cathy on mures. Ja ta paneb kõigile südamele, et me ei saa jätkata mõttelaiskadena ja usaldada keerulisemad teemad ekspertidele, sealhulgas matemaatikutele. Nad ei ole imetegijad. Jättes nad omapead loome olukorra, milles tehakse olulisi otsuseid näiliselt matemaatilise algoritmi vääramatu printsipiaalsusega, jättes samas märkamata, kuidas rajaneb nende sisend või koosseis tihti meelevaldsetele valikutele.

Tänapäeval mõjutavad keerulised algoritmid pea igat inimtegevussfääri alates pangast laenu saamisest, kaupade valiku ja sulle pakutavate hindade, teleprogrammide ja muusikavaliku kuni lähikondlase suhtes rakendatava politsei tähelepanelikkuseni. Vanasti käsitleti inimest unikaalse subjektina, täna pigem statistilise fenomenina, mille omadused ei selgu temaga kohtudes, vaid sarnaste inimeste kohta andmeid kogudes.

Võtmesõnaks on Big Data ehk suurandmed, millest filtreeritakse, võimendatakse või kristalliseeritakse välja indiviide klassifitseerida aitavaid mustreid ja iseloomulikke signaale. Areneva tehnoloogilise võimekuse taolist rakendamist motiveerib inimeste parem teenindamine, teenuste tõhususe ja efektiivsuse tõstmine ning teenuste areng. Inimestele paistab meeldivat, et osa olulisi otsuseid tehakse matemaatiliselt, ilma inimliku subjektiivsuseta.

Suurte protsesside taga matemaatilist analüüsi rakendama asunud Cathy oli ka ise aastaid täis sarnast optimismi. Rahamaailma sees olles 2008. aasta finantskriisi kogemine tõi ta ''maa peale'' tagasi. Tal oli häbi matemaatilist analüüsi tegevate kolleegide pärast, kes rakendasid rahva arusaamatusega kaitstud tegevuses mudeleid, millesse ei uskunud nad isegi.

Samal ajal esitati avalikkusele matemaatilisi ja statistilisi tõendeid ning kultiveeriti enesekindla teadja ja usalduskantsi muljet. Sisuliselt valetati, aga seda tehti matemaatilises keeles. Umbes nagu vanem vend tüssab nooremalt sõnaosava libalubadusega tema viimase kompveki. Kusjuures süüdi olemise tunne tekitamiseks seatakse üks osapool rumala rolli, mille rumalam on ise valmis endale võtma. Keegi ei uuri, millest röövli nn tarkus koosnes.

Cathy intervjuust võib välja lugeda, et lahenduseks ei ole matemaatikat haldavate valelike indiviidide jahtimine. Neist ei saa kunagi lahti. Suurem probleem on hoopiski inimese mõttelaisas usus, et andmeid kogudes ja neist maailma kirjeldavaid mustreid mudelitesse püüdes muutub elu paremaks. Kuid kas see peab ikka paika, kui pangalaenu puhul tehakse vahet meestel ja naistel ning otsus sõltub nende kohta sotsiaalmeedias leiduvast informatsioonist?

Taoline trend on pigem diskrimineeriv ja demokraatiaga vastuolus. Eriti kui suurte andmetega hakatakse tegema poliitikat. Siis oleks ühtedel inimestel rohkem andmeid ehk teiste üle rohkem võimu. Kusjuures nende andmetega tehtavad otsused ei rajane mingil objektiivsel tõel, vaid hämmastavalt paljudel juhtudel matemaatiku oletustel, kõhutundel või mugavusel, millega algoritme koostatakse. Inimesed ajavad segi objektiivsed andmed ja objektiivsusest tihti väga kaugel oleva andmete kasutamise.

Cathy O’Neil tõdeb, et kui eetika ja matemaatika on esialgu mõtlemiseks tülikad, siis võiks alustada, treenides algoritmidel põhineva otsustamisprotsessi suhtes umbusku. Elu on mudelitest keerukam ja mugavaks minnalaskmiseks liiga väärtuslik.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar