Kristjan Port: nimekas Harvardi matemaatik hoiatab suurandmete eest

(Foto: Bill Dickinson/Creative Commons)
Kristjan Port
18.10.2016 9:24
Allikas: Portaal

Harvardi ülikooli ametlik häälekandja Harvard Gazette tutvustas hiljuti aastaid väärtpaberite põllul matemaatiliste tööriistadega agronoomi ametit pidanud matemaatiku mõtteid.

Kokkusaamise põhjuseks oli matemaatiku äsja avaldatud raamat kogemustest, mida õpetas talle tööga avanenud maailm. Investeeringutest väärtuse sünnitamise püüdluste nimel maailmas leiduvaid võimalusi ja riske matemaatiliselt kirjeldada püüdvaid kvantitatiivseid analüütikuid tuntakse ringkondades lühendi quant’ kaudu. Nende hulka kuulus Harvardis matemaatikat õppinud ja lõpuks doktori kraadi kaitsnud Cathy O’Neil.

Võiks arvata, et Cathy põleb soovist rääkida uutele üliõpilastele ja kogu maailmale, milliseid rahaturgusid liigutava ''nähtamatu käe'' reflekse ta on aastate jooksul välja peilinud. Raamatupoe eneseabi osakonna köidetega tema raamat riiulipinna nimel siiski ei võistle. Raamatu sisust saab aga aimu pealkirja järgi, mille esimene pool on inglise keelses intrigeeriv sõnamäng: ''Weapons of Math Destruction''. Pealkirja laiendi võib tõlkida ''ehk kuidas suurandmed suurendavad ebavõrdsust ja ohustavad demokraatiat''.

Cathy on mures. Ja ta paneb kõigile südamele, et me ei saa jätkata mõttelaiskadena ja usaldada keerulisemad teemad ekspertidele, sealhulgas matemaatikutele. Nad ei ole imetegijad. Jättes nad omapead loome olukorra, milles tehakse olulisi otsuseid näiliselt matemaatilise algoritmi vääramatu printsipiaalsusega, jättes samas märkamata, kuidas rajaneb nende sisend või koosseis tihti meelevaldsetele valikutele.

Tänapäeval mõjutavad keerulised algoritmid pea igat inimtegevussfääri alates pangast laenu saamisest, kaupade valiku ja sulle pakutavate hindade, teleprogrammide ja muusikavaliku kuni lähikondlase suhtes rakendatava politsei tähelepanelikkuseni. Vanasti käsitleti inimest unikaalse subjektina, täna pigem statistilise fenomenina, mille omadused ei selgu temaga kohtudes, vaid sarnaste inimeste kohta andmeid kogudes.

Võtmesõnaks on Big Data ehk suurandmed, millest filtreeritakse, võimendatakse või kristalliseeritakse välja indiviide klassifitseerida aitavaid mustreid ja iseloomulikke signaale. Areneva tehnoloogilise võimekuse taolist rakendamist motiveerib inimeste parem teenindamine, teenuste tõhususe ja efektiivsuse tõstmine ning teenuste areng. Inimestele paistab meeldivat, et osa olulisi otsuseid tehakse matemaatiliselt, ilma inimliku subjektiivsuseta.

Suurte protsesside taga matemaatilist analüüsi rakendama asunud Cathy oli ka ise aastaid täis sarnast optimismi. Rahamaailma sees olles 2008. aasta finantskriisi kogemine tõi ta ''maa peale'' tagasi. Tal oli häbi matemaatilist analüüsi tegevate kolleegide pärast, kes rakendasid rahva arusaamatusega kaitstud tegevuses mudeleid, millesse ei uskunud nad isegi.

Samal ajal esitati avalikkusele matemaatilisi ja statistilisi tõendeid ning kultiveeriti enesekindla teadja ja usalduskantsi muljet. Sisuliselt valetati, aga seda tehti matemaatilises keeles. Umbes nagu vanem vend tüssab nooremalt sõnaosava libalubadusega tema viimase kompveki. Kusjuures süüdi olemise tunne tekitamiseks seatakse üks osapool rumala rolli, mille rumalam on ise valmis endale võtma. Keegi ei uuri, millest röövli nn tarkus koosnes.

Cathy intervjuust võib välja lugeda, et lahenduseks ei ole matemaatikat haldavate valelike indiviidide jahtimine. Neist ei saa kunagi lahti. Suurem probleem on hoopiski inimese mõttelaisas usus, et andmeid kogudes ja neist maailma kirjeldavaid mustreid mudelitesse püüdes muutub elu paremaks. Kuid kas see peab ikka paika, kui pangalaenu puhul tehakse vahet meestel ja naistel ning otsus sõltub nende kohta sotsiaalmeedias leiduvast informatsioonist?

Taoline trend on pigem diskrimineeriv ja demokraatiaga vastuolus. Eriti kui suurte andmetega hakatakse tegema poliitikat. Siis oleks ühtedel inimestel rohkem andmeid ehk teiste üle rohkem võimu. Kusjuures nende andmetega tehtavad otsused ei rajane mingil objektiivsel tõel, vaid hämmastavalt paljudel juhtudel matemaatiku oletustel, kõhutundel või mugavusel, millega algoritme koostatakse. Inimesed ajavad segi objektiivsed andmed ja objektiivsusest tihti väga kaugel oleva andmete kasutamise.

Cathy O’Neil tõdeb, et kui eetika ja matemaatika on esialgu mõtlemiseks tülikad, siis võiks alustada, treenides algoritmidel põhineva otsustamisprotsessi suhtes umbusku. Elu on mudelitest keerukam ja mugavaks minnalaskmiseks liiga väärtuslik.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kristjan Port: tühine foto võib muuta isikutuvastussüsteemi kasutuks
    Eile

    Reaalne elu on katkematu ideaalse ja võimaliku vaheline kompromisside protsess. Nii kirjeldas olukorda eelmise sajandi suurkuju Bertrand Russell. Tema ajaga võrreldes on saanud paljud soovide maailma parimad võimalikud variandid tänaseks reaalseks.

  • foto
    Kristjan Port: kas robotile peaks kehtima inimõigused?
    16.01

    Neljapäeval, 12. jaanuaril toimus Euroopa Parlamendi õigusasjade komitee istung, milles läbis kuuenda päevakorra punktina hääletamise raport tsiviilõigusest tulenevatest robootikaga seotud reeglitest. 22-leheküljeline raport valmis Luxembourgi saadiku Mady Delvaux' eestvedamisel eelmisel suvel. Raporti eesmärk on kaardistada seoses robotite kasutamisega tõstatuvaid õigusalaseid teemasid.

  • foto
    Kristjan Port: Ansip asub kaitsma eurooplasi liigse andmekogumise eest
    12.01

    Andrus Ansipi uus amet muutub peagi maailmale nähtavamaks, sest tema kureeritav töörühm kavatseb asuda Google'i, Facebooki, WhatsAppi, Microsofti jt suurte online-teenuste pakkujate sissetulekute kallale. Põhjuseks ei ole ahnus. Seetõttu võib eeldada tavakodanike positiivset suhtumist, sest eesmärgiks on eurooplaste privaatsuse tõhusam kaitse.

  • foto
    Kristjan Port: Norrast kaovad FM-raadiod
    11.01

    1999. aastal paigutati Tallinna teletorni esimene digitaalse ringhäälingu saatja, (inglise keeles Digital Audio Broadcasting ja lühendina DAB). Uus saatja alustas uue sajandi märtsis nelja Eesti Raadio programmi edastamist, 2005. aastal programmide edastamine lõpetati.

  • foto
    Kristjan Port: iPhone tõukas tehnomaailma uuele rajale
    10.01

    Steve Jobs ütles kümne aasta eest, et see on ülim digitaalne seade. Kõik seda ei uskunud.

  • foto
    Kristjan Port: analoogfotograafia taassünd tõstab ajaloolaste tuju
    09.01

    Esmaspäeval lõppeb maailmale uueks aastaks värskeimate tarbijale mõeldud elektroonikavigurite tutvustamise mess CES. Iga aasta alguses Las Vegases toimuvat tehnoloogia fookusüritust võib käsitleda ajalugu tegeva sündmusena, sest igal aastal püüab mõni uus asi muuta meie tulevikku, fikseerides samas mineviku, pannes paika, millest see edaspidi koosneb ehk mis kuulub minevikku.

  • foto
    Kristjan Port: robotite ja töötusega harjumise seitse sammu
    05.01

    Tehnoloogia arengu uurija Kevin Kelly avaldas hiljuti raamatu pealkirjaga ''Möödapääsmatu'', mille sisuks on meie tulevikku kujundava 12 tehnoloogiast tuleneva mõjuri tutvustamine.

  • foto
    Kristjan Port: Apple'it ähvardab raske autoõnnetuse tõttu kohtusaaga
    04.01

    Kahe aasta eest jõuluõhtul oli kahe tütre ja ema ning isaga ameerika pere sõitmas autoga ühel Texase maanteel, kui nad märkasid politseid, kes palus mingi kaugemal toimuva sündmuse tõttu neil auto peatada. Seda nad ka tegid. Järgmisel hetkel kihutas neile tagant sisse linnamaastur, mille kiirus ületas 100km/h.

  • foto
    Kristjan Port: Prantsusmaa asus kaitsma töövõtjate isiklikku aega
    03.01

    Tehnoloogia areng muudab senise elu korraldust ja muutuste teel tõstatab rea küsimusi. Näiteks, kas islamiusulisel on sobilik WC külastamise ajal kasutada nutitelefoni, et tõhustada ajakasutust ja klaarida Facebooki uuendamise ajal mitu asja ühe korraga. Vastust sellele küsimusele peab otsima internetist, sest vanades ürikutes puuduvad viited moodsale tehnoloogiale.

  • foto
    Kristjan Port: isesõitvad autod pikendavad organi ootejärjekordi
    02.01

    Levinud meeleolude põhjal iseloomustasid lõppenud aastat ebameeldivad üllatused. Heade uue aasta soovide kiuste kõlavad needki paljudele õõnsatena ja on pigem omakorda eesootava suhtes äreva vestluse käivitajaks. Samas peaks ju kõige halva keskel kellelgi hästi minema.

  • foto
    Kristjan Port: ilus elu on juba järgmisest nädalast aasta võrra lähemal
    29.12

    Taani Parlamendi liige Ida Auken avaldas Maailma Majandusfoorumi leheküljel oma nägemuse tulevikust. Ida elab ÜRO hinnangul kõige õnnelikumas riigis.

  • foto
    Kristjan Port: kas elu koos robotiga käib perekonna- või kooseluseaduse alla?
    28.12

    Kuulus matemaatik, loogik ja analüütilise filosoofia rajaja Bertrand Russell pärjati 1950 aastal Nobeli preemiaga kirjanduses. Preemia määranud komisjon märkis auhinda põhjendades, et Russell on arendanud oma mitmesuguste ja oluliste kirjutistega humanitaarseid ideaale ja mõttevabadust.

  • foto
    Kristjan Port: California uued energiasäästu nõuded tõotavad tuua tulu ka Maarjamaale
    27.12

    Eelmisel aastal kulus Eestis elektrienergiat suurusjärgus 8,1 TWh. See näitaja sisaldab umbes 2,8 protsenti võrgukadusid 399 GWh näol.

  • foto
    Kristjan Port: kuidas suhtuda jõuluimesse?
    22.12

    Huvitav, kui tihti kuuleb jõuluvana luiskamist. Milline kingiküsija suudab maha suruda kiusatuse jätta endast tegelikkusega võrreldes paremat muljet? Küsimus on huvitav seoses jõulumehe enda tõelisusega. Nii võib küsimuse ümber sõnastada. Kas valetajale võib valetada? Ja siis peab veel küsima, kuidas olla, kui valetaja räägib tõtt.

  • foto
    Kristjan Port: nimekomisjonide needus ehk miks Chuck Norrisest silda ei saanud
    2016

    Ungaris on kaks pealinna. Üks neist oli kunagi ametlik pealinn ja kandis nime Buda, teine oli suurem ja uhkem linn nimega Pest, mida peeti hiljem tegelikuks pealinnaks. Kahte linna eristab Doonau jõgi. Tänaseks ühendavad linnu mitmed sillad ja pealinna nimeks on Budapest.

  • foto
    Kristjan Port: vabaturust on saamas arengu pidur
    2016

    Kapitalismi sisuks on kaupade ja teenuste vaba liikumine ning kahe osapoole, müüja ja ostja huvide kaitse. Majandusteadlane Milton Friedman võrdleb olukorda inglise keelega. Keegi ei ole käskinud rääkida ühelgi inimesel just nii. Kuid omavahelistes suhtlustes kujunesid välja osapooltele kasulikul moel sõnad ja keel ja grammatika, keel arenes, kasvas ja muutus läbi vaba turu.

  • foto
    Kristjan Port: kas holokaust... ehk kuidas inimkonna peeglist lõplikku tõde otsitakse
    2016

    Tokyo ülikoolis uuriti probleemset 60-aastast patsienti, kellel oli diagnoositud kuue aasta eest verevähk. Ta sai ravi ja oli elus, aga üha halveneva tervisega. Arstid ei saanud aru, mis võis olla halva olukorra põhjustajaks, sest tavaliselt oli sama ravi edukas.

  • foto
    Kristjan Port: isu nutikellade järele kipub kaduma
    2016

    Banketil juhtub tihti nii, et kohale saabunud ja ilmselt pisut näljaste külaliste hordid vallutavad vastava märguande peale toitu pakkuvad lauad. Mõni minut hiljem taandub parv varblasi erinevast nasvärgist täis taldrikutele kogutut kuhugi nosima.

  • foto
    Kristjan Port: vaata enne lastega kurjustamist peeglisse
    2016

    Vaevalt, et soovid temaga kohtuda, sest tema on see, kes sind kõige sagedamini alt veab. Lisaks kiusab ta sinu lapsi.

  • foto
    Kristjan Port: sõnadel on kaalu ehk kuidas Apple Samsungi kollitas
    2016

    Sõnadel on kaal. Mõnikord piisab inimese saatuse üle otsustamisel ühe sõna valikust. Olgu näiteks kohtulugu USA-st, milles püüdsid vannutatud isikud teha vahet sõnadel ''pahatahtlik'' ja ''kuritahtlik''. Sellest sõltus omakorda otsus, kas kohtualusele esitatakse süüdistus surma põhjustamises või mõrvas.

  • foto
    Kristjan Port: Apple pööras pilgu isesõitvate autode poole
    2016

    Alustavate iduettevõtete ja juba turul tegutsevate suurte firmade erinevuseks pidavat olema nende elu mõtestav ajamääratlus.

  • foto
    Kristjan Port: Nokia seiklused pole lõppenud!
    2016

    Tüüpilises muinasjutus on olemas algus ja lõpp. Ajamärkide vahele paigutub lummutuslik keskkond, müstiliste võimetega tegelased, heade ning pahade osalusele rajanev võtmeprobleem ja see algab tavaliselt sõnadega ''elasid kord…''.

  • foto
    Kristjan Port: inimkonda ähvardab bensiinipüstoli hoidja saatus
    2016

    Mis juhtub, kui suur hulk vähest koolitust nõudvaid töökohti lühikese ajaga ära kaovad? Lisaks hetkelisele ebamugavusele käivitub sotsiaalne arenguhüpe, kui lapsevanemad edastavad võsudele õpetlikud sõnad, et püsivamat töökohta soovides pead õppima.

  • foto
    Kristjan Port: autotööstuse harmoonia näitab telefonitootjatele eeskuju
    2016

    Euroopa Liidu liikmesriikides muutub igal aastal prügiks hulganisti telefonilaadijaid. Probleem pole niivõrd selles, et iga telefoniga tuleb kaasa uus. Häda tuleb sellest, et erinevate telefonide jaoks loodi erinevaid ja omavahel mitte kokku sobivaid laadijaid.

  • foto
    Kristjan Port: bürooneedus ründab taas
    2016

    Alles suhteliselt hiljuti tootis tüüpiline tööline midagi materiaalset, käegakatsutavat. Räägiti tootlikust tööst. Lõviosa veetsid tööpäeva mõnes vabrikus. Koos sotsiaalse arenguga liikus taoline kallis ja energiamahukas tootmine riikidesse, kus alles kavatseti areneda. Vahepealse etapi läbimiseks võtsid nad eeskujudest malli ja asusid tegema edukate vabrikutöid.

  • foto
    Kristjan Port: tehisintellekt lahterdas inimesi näo järgi kurjategijateks
    2016

    Inimestele piisab tihti lühiajalisest pilgust, et anda teisele isikule hinnang. Inimesi on palju ja olemise viise samuti. Ometi kiputakse alateadlikult jagama võõraid suhteliselt loetud kategooriatesse. Näiteks kas meeldib või mitte, kas tundub intelligentne või ei, kas on avatud või suletud jne. Üheks harjumuseks selles reas on määratleda võõrast potentsiaalse kurjategijana.

  • foto
    Kristjan Port: IT-ettevõtted tunnevad autistide vastu üha suuremat huvi
    2016

    Tosin aastat tagasi avastasid USA teadlased elektroonikaseadmetest tekkiva tolmu, mis koosnes elektrienergias kümblevate elektroonikakomponentide süttimist takistavad, kuid inimese kesknärvisüsteemile ohtlikest kemikaalidest. Samasse aega paigutusid tähelepanekud, et Räniorus oli paarikümne aastaga autismispektri häiretega laste arv kasvanud 12 korda.

  • foto
    Kristjan Port: turvatunde puudumine räsib interneti hinge
    2016

    Sa kuulud vanemasse generatsiooni. Omad madalamat haridust. Oled vaene. Elad maarajoonis. Oled naissoost, aadressiks Aafrika. Suure tõenäosusega ei ole sa siis ka internetikasutaja.

  • foto
    Kristjan Port: kelle mobiilirakendusest näeb elu viimast sõitu?
    2016

    Öeldakse, et enne koidikut on taevas kõige pimedam. Kuigi väide ei pea looduses esinevate haruldaste atmosfäärinähtuste tõttu alati paika, on allegooriana tegemist absoluudiga. Inimene ihkab ja ilmselt vajab lohutust. Eriti kui tal on raske.

  • foto
    Kristjan Port: omnipotentne Google pagendas ahned küberkõrbesse
    2016

    Jules Winffield tsiteeris filmis ''Pulp Fiction'' lõiku Vana Testamendi prohvet Hesekieli ennustust, milles tõotatakse muu hulgas ''Ma teostan nende kallal suure kättemaksu vihaste nuhtlustega. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma neile kätte maksan''.