Kristjan Port: isesõitvad autod kombivad isikuvabaduse piire
Planeedi suurimas tehnoloogia sünnitatud uute probleemide lahendamise laboratooriumis ehk USA kohtutes püütakse aru saada andmete omandiõigustest. Näiteks tahaks inimesed pidada teda puudutavaid andmeid enda omaks.
Olukord on harjumuspärasest mõtlemisest keerulisem. Andmed ei ole asi, mida saab endale hoida ja osa andmeid tekivad kolmandate osapoolte abil. Isik ei pea, ei saa ja ei teagi sekkuda, rääkimata kontrollist, mida kolmas osapool tema kohta kogub. Näiteks sünnib telefonikasutaja kohta päris palju tema asukohta kirjeldavat tehnilist andmepuru.
Siin võib mõtelda ka nii, et andmed sünnivad avalikus ruumis. Samahästi võib tänaval liikuja asukohta igaüks tahtmatult märgata ja isegi oma telefoni talletada. Peaks ju iga kasutaja teadma, et telefone, muid seadmeid ja teenuseid kasutades jätab ta maha hulga jalajälgi. Selliste andmete suhtes väljendavad huvi mitmed osapooled.
Ühena isik, keda andmed kirjeldavad, siis teenusepakkuja ning lõpuks alamate ja külaliste tegevusest huvituv riik. Vaieldav on näiteks see, kas riik võib need avalikud või ripakile jäetud andmed kasutusse võtta? USA-s kaitseb kodanikke põhiseaduse neljas parandus, milles on keelatud rikkuda inimeste õigust olla kaitstud iseenda ja oma kodu põhjendamatu läbiotsimise ning dokumentide ja vara alusetu konfiskeerimise eest.
Samal ajal eksisteerib nn kolmanda osapoole doktriin, mis tõdeb, et kui isik loovutab vabatahtlikult oma andmeid, siis kaotab ta õiguse privaatsuse kaitsele. USA valitsus väidab, et kolmanda osapoole doktriin trumpab üle põhiseaduse neljanda paranduse. Teiste sõnadega, oma viga, kui kasutad telefoni või muid andmeid tekitavaid seadmeid, sa teed seda vabatahtlikult, levitad endast teadlikult andmeid ning ära pahanda, kui keegi teine neid ära kasutab. Juhul, kui soovid andmete leviku osas midagi ette võtta, näiteks seadme tarkvara muutes, võid sattuda konflikti valmistajale kuuluva intellektuaalomandi õigusi kaitsvate seadustega.
Siit jõuame huvitava konfliktini seoses autonoomsete ja isejuhtivate autodega. Näiteks, kas kolmas osapool võib juhtimise üle võtta? Jutt ei käi hiljutisest näitest, milles häkkerid peatasid kiirteel sõitnud maasturi, kui olid interneti kaudu tunginud auto tarkvarasse. Enne auto seiskumist ajasid nad juhile nahavahele külmajudinaid, langetades salongi temperatuuri, pannes tööle klaasipuhastajad ja suunates raadioprogrammi hip-hop jaamale.
Lõpuks ilmusid kaks süüdlase nägu auto meediakeskuse ekraanile. Häkkimine on seadusevastane ja siin jääb arutelu kohtus lühikeseks. Selles juhtumis oli tegemist omamoodi turvaprobleemi demonstratsiooniga, milles ohver tundis häkkereid, kuigi polnud valmis üllatuseks kiirteel. Kukalt kratsima panev stsenaarium oleks selline, milles liiklust reguleeriv politseinik märkab ristmikule tavatu kiirusega lähenevat autot ja sunnib selle talle usaldatud infokanali kaudu auto andmevoogu juhtides seiskuma.
Koostöös USA rahvusliku õigusinstituudiga identifitseeris poliitikate mõttekoda RAND Corporation 16 eksperdi abil koostatud raportis 54 uute tehnoloogiatega seotud väljakutsest (.pdf). Auto juhtimise andmevoogu ülevõtva politseiniku stsenaarium on üks mitmest olukorra kirjeldusest.
Samas võib öelda, et tänagi saavutaks ta näiteks püstolilaskudega ristmikule läheneva auto kumme augustades sama tulemuse. Sellises valguses oleks autojuhtimise andmevoo kaughõlvamine samm ohutumas suunas. Nagu ka stsenaariumis, milles juhivad politseinikud keskkonnaohu ilmnemise olukorras iseliikuvate autode liikluse ringisõitvale marsruudile.
Taoliste ilusate stsenaariumite varjus varjab isikuvabadust ja turvalisust ohustav risk. Ajaloost leiab arvukalt näiteid, milles hea hüvanguks loodud vahendid jõuavad kurjategijate teenistusse, rääkimata riigi distsiplineerimatusest ja uute võimaluste paratamatust kasutuselevõtust, kui küsimus on võimu kehtestamine alamate üle. Seega ole valmis, et autonoomse juhtimisega auto võib tulevikus eelistada sinu soovide asemel Suurt Venda. Loomulikult sinu turvalisuse nimel.
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal