Kristjan Port: tehisintellekt lahterdas inimesi näo järgi kurjategijateks

(Foto: R.E. Barber Photography/Creative Commons)
Kristjan Port
28.11.2016 8:38
Allikas: Portaal

Inimestele piisab tihti lühiajalisest pilgust, et anda teisele isikule hinnang. Inimesi on palju ja olemise viise samuti. Ometi kiputakse alateadlikult jagama võõraid suhteliselt loetud kategooriatesse. Näiteks kas meeldib või mitte, kas tundub intelligentne või ei, kas on avatud või suletud jne. Üheks harjumuseks selles reas on määratleda võõrast potentsiaalse kurjategijana.

Nähtusel on evolutsiooniline loogika, sest ilmselt on eelistavam selle kogemise asemel ohuallikast hoiduda. Vead on lubatud, aga neid ei saa olla liiga palju. Näiteks pole kasulik vältida võõrahirmus hoolivaid ja abivalmeid inimesi sedavõrd tihti, et peab ilma abitagi oma eluga hakkama saama. Mõnikord juhtub ka nn vale negatiivne viga, kui pead tegelikku kurjamit sõbralikuks. Kuid need vead peaks evolutsioonilise aja jooksul päritavat võõra tunnetamise filtrit ainult paremaks häälestama.

Peamiseks lähtepunktiks inimesele hinnangu andmisel on teise inimese nägu. Inimese näo lugemise teadlikul oskusel on suhteliselt pikk ajalugu. Antiik-Kreekast pärineb näost iseloomu lugemise mõiste füsionoomia ja seda pidas loogiliseks isegi loogika isakuju Aristoteles. Ta lähtus oletusest, et keha ja hing arenevad koos ning järelikult peaks igast muutusest sündima mõni nähtav märk, mida saab peale vaadates ära tunda ja kasutada seejärel võõra iseloomustamiseks.

Modernsemal ajal üritati seda intuitsiooni meelitada ratsionaalselt juhitavamasse vormi. Umbes 150 aasta eest püüti leida seos moraalifilosoofia ja aju anatoomia vahel. Elavate puhul õnnetus see kaudse vaatluse abil. Näiteks hinnates subjekti koljul olevaid muhukesi ja lohukesi. Austriast Viinist pärit arstid Kaspar Spurzheim ja Joseph Gall olid arvamusel, et aju koosneb 37 eraldi organist, millest vastutas igaüks mõne inimloomuse aspekti eest. Ja mida arenenum oli vastav aju osa, seda paremini võis seda märgata nii käitumises kui ka koljul.

Tõenäoliselt oli mõlemal mehel enesekindlust toetav aju osa suurem, sest nad ei piirdunud vaid arvamusega ja ideest sai populaarne praktika. Peamiselt juustejoone karvasemale poole jäänud muhkude ja lohkude lugemine andis omakorda uue hoo näokolju tõlgendamisele.

Selle üheks praktikaks kujunes kurjategijate sõelumine. Sellele aitasid kaasa kirjanikud Dickens, Balzac, Wilde, Poe jmt, kes avasid oma lugude tegelaste loomuse läbi näojoonte üksikasjaliku kirjelduse. Mõned kurjategijatega regulaarselt kokku puutunud püüdsidki argumenteerida, et jõhkram välimus on lähedasem loomale kui inimesele ja sellest tulenevad omakorda tsivilisatsiooni reegleid rikkuvad teod.

Viimasega seoses kasutas statistika suurkuju Francis Galton uut tehnoloogiat nimega fotograafia ja uuris matemaatiliselt üksteise peale asetatud erinevat päritolu isikute fotode sarnasusi ja erisusi. Oma üllatuseks avastas ta, et vägivaldsete kurjategijate keskmistatud näojoontest moodustus täiesti ontliku ja mitte üldse ohtliku kodaniku portree. Seda tulemust võis pidada väikeseks pettumuseks ja kogu nägude põhjal isikute uurimise valdkonda hakati pidama pseudoteaduslikuks eugeenikaks.

Arvutiajastu tõi Galtoni tehnikad taas moodi ja viimasel ajal on nägude tuvastamisest saanud kuum teema. Olgu selleks näiteks isiku turvaline identifitseerimine lubamaks juurdepääsu mõnele teenusele. Samuti otsib näites Facebook ülesriputatud piltidelt, kes kellega käib ja kuhugi pole kadunud püüdlused anda inimestele näo põhjal hinnanguid. Uueks sammuks on lasta uurida nägusid tehisintellektil eristamaks neis detaile, mida inimene ei oska sõnadesse panna.

Hiinas, Shanghai Jiao Tongi ülikoolis lasti hiljuti tehisintellektil uurida umbes 1700 nägu, mille omanikest pooled olid kurjategijatena kohtulikult karistatud. Seejärel lasti masinal identifitseerida 185 uut nägu, kelledest osa olid teadaolevalt kurjategijad. Nägusid uurinud masin tõi esile kolm tunnust, mille alusel suutis see süütute seast kurjategijad välja sõeluda 89,5-protsendilise täpsusega. Kui need andmed leiavad kinnitust, peab igaüks edaspidi tõsiselt peeglisse vaatama.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar