Kristjan Port: 3D-printer muudab kodud kingavabrikuks
Oleme bilateraalselt sümmeetrilised. See tähendab, et koosneme kahest peegelpildis poolest, kui vaadata eest- või tagantvaates keha keskelt läbiva telgjoone kummalegi poole jäävat osa.
Meil on kaks silma, kaks kõrva, käed ja jalad tulevad paarikaupa, isegi nina võib jagada kaheks pooleks. Kaotad ühelt poolelt kuulmise või nägemise, nõrgestad oluliselt ruumitaju võimet. Vahest meenub, et isegi aju jaguneb võrdselt paremaks ja vasakuks poolkeraks. Järelikult on sümmeetrias midagi eluliselt olulist. Seda mitte ainult meile, sest ka teisi inimesi hinnatakse sümmeetria järgi. Uuringud on tuvastanud, et sümmeetrilisema näoga inimesi peetakse ilusamaks või meeldivamaks. Võimalik, et väline sümmeetria peegeldab midagi pärilikkusega seotult kasulikku.
Naha all ei leia kuigi palju paari kaupa tulevaid sümmeetrilisi organeid. Neid on, aga enamus siseorganeid esinevad ühekaupa. Isegi paarilisena näivad aju ja kopsud on anatoomiliselt märkimisväärselt erinevad, st asümmeetrilised. Alles jäävad neerud ja sugunäärmed, aga neilgi on rohkem võimalusi olla ebasümmeetrilised kui sümmeetrilised. Osa neist põhjustest on juhuslikku laadi, osa tulenevad elust.
Keha koosneb elavast, st kohanevast materjalist. Tõenäoliselt sellest hetkest miljonite aastate eest, kui vabastasime keha kandmisest ülajäsemed ja hakkasime savannis rohkem kahel jalal seisma, algas keha parema ja vasaku poole spetsialiseerumine, mis kajastub muu hulgas aju talitluses.
Ajukahjustuste tulemusel on selgunud, et vasakus ja paremas pooles vastutatakse erinevate funktsioonide eest, räägitakse isegi nn inseneri ja kunstniku ajudest, mis asuvad erinevates poolkerades. Talitluslik asümmeetria kajastub käelisuses. Domineerivas kehapooles, mida kasutatakse rohkem. Elav materjal reageerib kasutusele ja muudab kohanemise tulemusel keha poolte koosseisu ja selle kaudu ka anatoomilisi mõõtmeid.
Kogu selle sümmeetriateema võinuks jätta kõrvale, kui king ei pigistaks. Isegi kui oleme keha asümmeetriat teadnud tuhandeid aastaid, oleme valmistanud kogu tööstusliku ajastu inimestele paremasse ja vasakusse jalga täpselt sama suuri jalatseid. Lisaks sellele, et lugematu hulk inimesi kannab ühes jalas suuremat kinga, on ka meie jalad tihti erineva pikkusega.
See avaldab mõju üllatavalt paljudele „ülespoole“ jäävatele talitlustele, suurendades koormust lülisambale, lihastele jne. Järelikult pole probleem ainult erineva suurusega jalalabades, vaid ka erineva kõrgusega kontsades.
Tehnoloogiaga on kogu see bioloogia seotud läbi 3D-printimise. Paistab, et jalatsite printimisest on tekkimas uus ja kuum trend. Nagu öeldud, probleem on olemas ja ootas sobivat võimalust. Innovatsiooni ajaloos on varemgi juhtunud, et leiutised leiavad rakendust moel, mida selle väljamõtlejad ise ette ei näinud. 3D-printimine on nii avar tehnoloogia, et selle rakendamise viise on raske ette näha. Pigem peaks igaüks küsima, mida ta ise endale välja prindiks.
Jalatsid ja 3D-printerid sattusid kokku tänu vahetaldade tootmisele. Seni on jalatsi sisse pandavaid tugitaldu pidanud hankima läbi suhteliselt aeglase protsessi. Suur enamus vähema vaeva käes olijaid polegi oma asümmeetriaga seotud hädadest teadlikud. Kuna see probleem tuleb kiiremini esile suuremate koormuste juures, hakkasid vahetaldade ja jalatsite individualiseerimise küsimusega tegelema esmalt spordijalatsite valmistajad. Suuremad spordijalatsite valmistajad ongi need, tänu kellele hakkavad 3D-printerid peagi jalatseid valmistama.
Juba sellel aastal on oodata esimesi massiturule mõeldud lahendusi. Lähed poodi, valid kataloogist endale sobiva jalatsi ja see prinditakse sulle ootetööna kohapeal valmis. Arvestades ühe soo kingaarmastust, võib olla kindel, et nii mõneski kodus avatakse oma kingavabrik. Me pole asümmeetrilised ainult bioloogiliselt, vaid ka psüühiliselt.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal