Kristjan Port: masinad ei pea inimkonna kõrvaldamiseks isegi mässu tõstma
Mis juhtub, kui kaks head sõpra ja toakaaslast õlut joovad? Küsimus on kõrge entroopiaga, kuna alternatiivseid vastusevariante on väga palju, alates magama jäämisest, jalgpalli vaatamisest lõpetades elu kalliduse kritiseerimise jms.
Kui aga sõpradel on erinevate tootjate nutitelefonid, langeb võimalike stsenaariumite arv kiiresti ning olukord võib muutuda küllaltki binaarseks – kas peal on Vestmann või Piibeleht.
Nimelt avanes USA-s Tulsas murelikelt möödujatelt väljakutse saanud politseile vaatepilt kahe verise sõbraga, kellest üks oli taarunud autoparklasse ja seal inimesi sedavõrd ehmatanud, et nood pöördusidki korravalvurite poole. Mõni tund varem olid semud hakanud arutama nutitelefonide headuse üle. Ühel oli kasutada Androidi-põhine väljalase ja teisel Apple'i toodang. Kahjuks ei suudetud paremust vestluse abil välja selgitada.
Järgmises faasis löödi õllepudelitel põhi alt ja püüti kehvema telefoni omanik mängust kõrvaldada. Telefoni au pärast võitlejad viidi kiirabiga haiglasse. Politsei ei tea, kellele süüdistus esitada. Võimalik, et neilgi puudub vastav juhend, kus on kirjas, kumb telefon peaks olema eelistatum. Järelikult pole see kiivavormiline vestlus nutitelefonidest viimane omataoline.
Kirjeldatud lugu täiendab teine värske USA politsei poolt registreeritud juhtum. Esialgu võib seose märkamine olla raske. Vaatame juhtumi üksikasju. Colorado Springsi elanik tiris oma aastaid truult teeninud, kuid ilmselt isepäise arvuti maja tagahoovi ja tulistas seda käsirelvast kaheksa korda. Möödujad ehmusid relva põhjustatud helidest ja kutsusid politseisse.
Korravalvurid koostasid protokolli, kuhu märkisid selgitusse, et arvuti oli kohalikku meessoost 37-aastast elanikku mitme kuu jooksul korduvalt alt vedanud, mida põhjuseks tuues tulistas ta registreeritud käsirelvast arvutit. Kõik kuulid tabasid arvuti korpust. Arvuti enam ei tööta. Facebooki lehel ilmunud muude ametlike kuriteojuhtumite teadaannete seas avaldatud teate pealkirjastas politsei „Mees tappis oma arvuti“. Juhtum on edastatud kohtusse ja ootab lahendit.
Mis on nende juhtumite puhul ühist? Politsei sekkumine? Lahendi puudumine? Või tahab keegi teada, milline operatsioonisüsteem „tapetud“ arvutis jooksis, et tõdeda midagi mürgist tootja aadressil?
Viimane variant on tõele lähedal. Kuid mitte sisus, vaid hoopiski vormis. Kui lugeda erinevates väljaannetes esitatud uudiste juurde ilmunud kommentaare, torkab silma kasvav emotsionaalsus suhetes masinatega. Tegid ju sama ka kirjeldatud juhtumite inimestest osapooled. Näitliku kommentaarina jäi meelde kellegi pahandamine uue tahvelarvuti peale, mis on tal juba samalt valmistajalt hangitud mitmes väljalase, kuid ta tunneb iga kord, kuidas ärritus kasvab suutmatusest vastikuks muutuva valmistaja oravarattast väljuda.
Pealegi pannakse iga tehnoloogilise uuendusega tema kannatus uuel moel proovile ja ta muutub üha agressiivsemaks. Kommenteerija vihjab, et relva kasutamine tundub tema seisundis isegi liiga kerge lahendusena. Keegi jutustas loo, kui tema elus ainulaadsed Himaalajas tehtud pildid jäid reisil ümber läinud tee tõttu hinge heitnud masina sisse peitu ja kohalik arvutiremondi teenus tegi omal moel kõik, et midagi poleks võimalik enam taastada.
Keda sellises olukorras mõttelise surmabrigaadi ette seina äärde peaks panema – arvuti valmistaja, arvuti enda, arvutite remontijad, tarkvara tegijad või veel kedagi peale kasutaja enda? Kas mõttelise süüdlase minek peaks olema kiire või piinarikas? Tehnoloogia arutelud on domineerivalt emotsionaalsed, sest mida muud keeruliste masinatega suhetes teha.
Tehisintellekti üks isakujudest Marvin Minsky nägi uudset olukorda omal moel ette 2006. aastal avaldatud raamatus „Emotsioonimasin“, milles ta väidab, et emotsionaalsus on lihtsalt teistmoodi mõtlemine, mida kasutame teistmoodi ülesannete lahendamiseks. Kuigi raamat räägib nutikate masinate arendamisel vajadust arvestada inimese emotsionaalsusega, võib toodud uudiste valguses jõuda ka teismoodi mõtteni. Nimelt suudavad üha intelligentsemaks muutuvad masinad inimesi jätkuva eduga piiripealselt närvi ajada.
Võimalik, et inimene peab hoolitsema oma emotsionaalsuse eest. Masina pärast pudelipõhjaga sõpra veristades on kindel, et masinad lõpuks võidavadki.
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal