Kristjan Port: sülearvuti kaamerasilma ootab turbonupu saatus

(Foto: Travis Isaacs/Creative Commons)
Kristjan Port
19.09.2016 11:24
Allikas: Portaal

Personaalarvutite võidukäigu alguse kiiresti areneval ja uueneval ajastul leidis enamuselt lauaarvutite korpustelt nupu nimega ''Turbo''. Disainerite kasutajasõbralikkuse grammatika reeglite järgi peab sümbol vastama sisule ja turbonupu vajutus peaks muutma arvuti kiiremaks.

Esialgu võib jätta nähtuse tähelepanuta ühmates vaid, et miks ka mitte. Miks mitte lisada arvutile aeg-ajalt kiirust nagu autole? Jättes aga kaasaegset akutoidet ökonoomitavad seadmed kõrvale, siis lauaarvuti ei ole liiklusega arvestav muutva kiirusega liikur, vaid robotmasin, mis töötab alati võimete piiril.

USA majandusteadlane Leo Cherne kirjeldas olukorda nii: ''Arvuti on uskumatult kiire, täpne ja rumal. Inimene on uskumatult aeglane, ebatäpne ja geniaalne. Nende kahe paarimineku tulemus on arvutamatu''. Miks peaks siis keegi omama igapäevaselt aeglast arvutit ja vaid mõni kord seda nupuvajutusega tagant piitsutama?

Tegelikkus oligi vastupidine. Arvutid töötasid alati maksimaalse kiirusega ja turbonupu vajutus muutis need aeglasemaks. Hea disainer nii ei teeks või siis kirjutaks nupule midagi muud. Nähtuse enda põhjuseks polnud tärkava arvutiajastu sünnitatud uued rahvatarkuseterad nagu tänaseni ajakohane hoiatus – ära mitte kunagi reeda arvutile, et sul on kiire! Aeglustava nupuga poleks sänikaela nagunii ära petnud, sest masinad juhinduvad Murphy seadustest.

Põhjus oli hoopiski arvutimängudes, mis kippusid arvutikiiruste kasvades muutuma inimesele liiga kiireteks. Tagasivaates paistab tobedana, kui hirmkalli hinnaga kiire protsessori hankinu muudab arvuti aeglasemaks ja odavamaks, sest mängu kiirust võinuks kontrollida tarkvara abil. Ometi leidis arvutikorpustelt vastava nupu pea paarkümmend aastat.

Ajalukku jäänud episood tuletas end meelde tänu FBI juhi James Comey äsjasele avaldusele, mille järgi on üheks mõistlikuks sammuks, mida inimesed peaksid tegema, katta arvutiekraani servas olev kaamera mõne läbipaistmatu kleepsuga. Sisuliselt on kaamera arvuti kahjulik osa ja see on targem kinni katta. Väljalülitamine ei aita, sest seda teeb tarkvara. Eksisteerib hulganisti tarkvaralisi lahendusi, mis lülitavad omaniku teadmata kaamera, aga ka mikrofoni sisse ja registreerivad läheduses toimuva kusagil internetihämarustes asuvale andmekandjale.

Sülearvuti kaamerasilmast on kujunemas suurema ohu allikas, kui sellest saadav kasu. Hoiatus pole uus, sest sama teemat on erinevate arvutikasutajate poolt elus hoitud aastaid. Väljaarvatud kasutajate põhimass. Kindlasti on keegi märganud, et meie presidendi arvutil on kaamerasilm olnud kleepsu all juba aastaid. Sama võib märgata paljude vastutavate riigiametnike puhul. Seda nii Eestis kui ka mujal maailmas. FBI juhi arvates on aeg, et sama teeks kõik arvutikasutajad.

Comey hoiatuse põnevaks tahuks võib pidada seika, et suure tõenäosusega on erinevate riikide julgeolekuteenistused kasutanud kaamerasilma oma kodanike vastu suunatud varjatud jälitustegevuse huvides. Asjaolu, millele viitas ka Edward Snowden. Taolist kommet arvestades võiks julgeoleku töötaja soovitada hoopiski kaamerasilma igapäevast puhastamist. Pealegi on sama Comey tuntud tugevate isikuvabaduse piire testivate seisukohtade poolest. Kevadisel vastasseisul Apple'iga nõudis ta näiteks, et telefonivalmistaja looks julgeolekule juurdepääsu telefonidesse.

Kuid ilmselt on kuritegevuse trende tundval eksperdil olukorrast piisav ülevaade ja inimeste eraelu ning kindlasti ka töist tegevust piilub nii palju kutsumatuid külalisi, et summaare risk ületab riigipoolse varitsemise eelist ja aeg on lüüa avalikku häiret.

Seega on ajalugu teatud moel kordumas, kui ostuhetkel vajalik talitluslik hüve, nagu kiire protsessor või videokõnedeks sobilik kaamera on kasulikum kasutaja huvides välja lülitada.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar